8. finger mati informatsioon kasutaja mati kohta (nimi, klass, kasutajanimi) 9. pine postkast 10. pico lihtne tekstiredaktor 11. ls al näitab kasutaja kodukataloogi kaustu ja faile 12. ls al|less näitab kodukataloogi sisu lehekülgede kaupa. Ekraanikaupa edasi liikumiseks tuleb vajutada tühikut; tagasi liikumiseks b; katkestamiseks q 13. cd viib kasutaja kaustast kodukataloogi 14. cd kausta nimi viib soovitud kausta sisse 15. touch failinimi loob faili, mille suurus on 0B 16. mkdir failinimi loob kataloogi/kausta 17. rmdir failinimi kataloogi/kausta kustutamine 18. rm failinimi faili kustutamine 19. mv failinimi uus failinimi muudab faili nime 20. exit LINUX'i tööseansi lõpetamine
#include
SQL> DESCRIBE lepikult.koduylesanded; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- YLIOPILASE_ID CHAR(8) KURSUSEKOOD VARCHAR2(6) KUUPAEV DATE TOO_NR NUMBER(2) FAILINIMI VARCHAR2(20) PUNKTID NUMBER(4,1) SQL> DESCRIBE lepikult.oppeained; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- KOOD VARCHAR2(6) OPPEJOUD VARCHAR2(20)
aadress. Edasi saab kasutada järgmisi käske: • ls - kataloogi sisu näitamiseks (võib kasutada ka käsku dir); • status - näitab, milline ülekande viis on parajasti sisse lülitatud; • ascii - lülitab sisse ascii ülekandeviisi; • binary - lülitab sisse binaarse ülekandeviisi; • cd kataloogi_nimi - nimetatud kataloogi liikumiseks; • get failinimi [faili_uus_nimi] - faili oma arvutisse üle kandmiseks ; • put failinimi [faili_uus_nimi] - faili saatmiseks ftp serverile; • mget sümbol* - kõigi failide, mille nimetus algab antud sümboliga, üle kandmiseks; • mput sümbol* - kõigi failide, mille nimetus algab antud sümboliga, saatmiseks; • prompt - kahe viimase käsu kasutamise korral lülitab sisse/välja igakordse kinnituse küsimise; • close - sulgeb ühenduse ftp-serveriga; • open arvuti_aadress - avab ühenduse antud arvutiga;
Interneti toimimine ,,kaadri taga", mõisted Nimi Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimi...
jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erinev nimi, siis andtud juhul näiteks võivad sama nimega failed olla ühes kaustas, kuna neil on erinev faililaiend ning nad kõik on erinevat tüüpi failid. Faililaienditest täpsemalt Kõvakettal olevad failid identifitseeritakse nii et operatsioonisüsteem võiks nad ülesse leida. Failinimi oma spetsiifilisi reegleid ja failinime baasformaadiks on: tüvi/juurnimi.laiend Punktist vasakule poole jäävat nime kutsutakse juurnimeks ja teist punktist paremale jäävat osa nimetatakse laiendiks, mis on täienduseks ja sageli koosneb laiend kolmest sümbolist (tähest), aga see ei pea ilmtingimata nii olema. MS-DOS süsteemis võib failinimi koosneda ainult kuni 8 sümbolist ja faililaiend võib olla kuni 3 sümbolit pikk
- V�rvid. Esimene on taust teine on tekstiv�rv 0 = Black 8 = Gray 1 = Blue 9 = Light Blue 2 = Green A = Light Green 3 = Aqua B = Light Aqua 4 = Red C = Light Red 5 = Purple D = Light Purple 6 = Yellow E = Light Yellow 7 = White F = Bright White - Peata programm Taskkill /f /im /t FailiNimi - Sulge arvuti shutdown -r -t AegMisKasutajalOnEtArvutiL�litubV�lja -c "Kommentaar" - Loop :a goto :a - V�ta echo �ra @echo off - S�num ekraanil echo S�numMisIlmubEkraanil - Peata script ja lase kasutajal vajutada nuppu et j�tkata pause - Peata script ja �ra n�ita nuppu j�tkamis s�numit pause>nul - Kopeeri mingi fail kuhugi copy "C:fail/mis/tahad/kopeerida" "C:koht/kuhu/tahad/kopeerida" - �ksk�ik mis programmi lahti tegemine start �ksk�ikMisProgramm
kasutaja eneterivajutust, enne edasi ei loe. Text io-d ei soovita kasutada, pigem siis juba skännerit(või bufferedreaderit), sest text io ei näita osasid vigu üldse välja, vaid händlib ise enda sees. Filewriter kirjutab sümbolhaaval. Kui oled faili avanud, siis peab selle alati ka kinni panema pärast, muidu tekib sellele lukk peale ja ükski teine fail ei saa seda muuta. Javas on seadistatud nii, et ta vaikimisi kasutab kohaliku arvuti localet. Eclipsis kui lihtsalt panna failinimi, siis ta otsib seda vaikimisi root kaustast, mitte kaustast, kus see fail tegelt on. Scanneri pluss on see, kui nt andmed ei ole erinevatel ridadel, vaid neid eraldab tühik, tab või enter, siis ta arvestab neid kõiki erinevate instantside vahedeks. Scanneriga on hästi mugav, kui tahad sealt erinevat tüüpi andmeid kätte saada.
Kuna Microsoft ei ole NTFS-i täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OS-ile kui ka Linuxile olemas tasuta tarkvara ntfs-3g, mis suudab NTFS-failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused võrreldes FAT-iga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiatribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16 EB). Ext-failisüsteemid Ext- (extended filesystem) failisüsteeme kasutatakse traditsiooniliselt Linuxis. Praegu on kasutuses versioonid ext2, ext3 ja ext4
Korrastamine ja kirjeldamine on põhilised arhiveerimistoimingud. Arhiveeritava info kohta tuleb koguda teatud hulk lisateavet, mida nimetatakse metaandmeteks. Rahvusarhiivil on kavas lähiaastatel koostada ja välja anda juhised digitaalsete dokumentide erivormingute jaoks. 4. SOOVITUS Kasutage standarditele vastavaid failinimesid Tuleb kasutada ISO 9660:1988 standardit, mis määrab CDROMi ja CDRi failisüsteemi vormingu. Esimene tasand määrab nn 8.3süsteemi, kus failinimi koosneb kaheksast tähemärgist, punktist ja kuni kolmest tähemärgist faili laiendi osas. Teine tasand lubab kasutada failinimes 64 tähemärki. 5. SOOVITUS Valige parim andmekandja toorik Toodetakse ka spetsiaalseid arhiveerimiseks mõeldud toorikuid (lisanimi gold), mis on kallimad. Sobivad ka hõbedast peegelkihiga toorikud. 6. SOOVITUS Veenduge, et teie poolt valitud toorik sobib teie kirjutusseadmega. 7. SOOVITUS Hoolitsege andmekandja pindade eest
odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info avatava programmi kohta Näited: Ilus_kass.txt ilus_kass.avi ilus_kass.jpg ilus_kass.htm Ilus_kass.xls ilus_kass.doc ilus_kass.ppt ilus_kass.exe Failinimi ei või sisaldada: / < > : ? * | , Lisaks: ( ) ä ö ü õ (vanema süsteemiga arvutid) • Faililaiend koosneb 3mest märgist • Nimi ja laiend eraldatakse “punktiga” Ülesanne 1 Milline on hea faili/kataloogi nimi ja milline mitte? Operatsioonisüsteem oletab faili laiendi järgi, millise programmiga antud faili avada Faililaiendid: Tekstivailid DOC Microsoft Wordi dokument DOCX Microsfot Word 2007 dokument
avanenud dialoogiaknasse "notepad". Selle tulemusel käivitatakse notepad.exe. Pisut keerulisem moodus on Notepadi Start-menüüst üles otsimine. Notepad peaks asuma kaustas "Accessories". Lehekülje eelhäälestus: Notepad võimaldab valida lehekülje suurust (näiteks A4, A3, B1, B2), seada lehekülge kas horisontaalseks või vertikaalseks ning valida sobivad äärised, samuti otsustada, mida kirjutada päisesse ja jalusesse. Vaikimisi on päises failinimi ja jaluses leheküljenumber koos märksõnaga "Page" (ingl. k 'lehekülg'). Võimalikud makrod, mida päises ja jaluses kasutada saab, on järgmised [5]: · &f - failinimi (kui pole salvestatud, siis kuvatakse "Untitled") · &d - kuupäev · &t - kellaaeg (arvuti kella järgi) · &p - leheküljenumber · && - kuvab ampersandi · &l - joondab vasakule · &c - joondab keskele · &r - joondab paremale
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_12.lst SQL> CREATE TABLE koduylesanded AS (SELECT * FROM scott.koduylesanded); Table created. SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN kursusekood FORMAT A8 SQL> COLUMN too_nr FORMAT 999 SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> COLUMN failinimi FORMAT A8 SQL> SQL> SELECT * FROM koduylesanded; YLIOPILASE_ID KURSUSEK KUUPAEV TOO_NR FAILINIM PUNKTID ------------------------ -------- --------------- ------ -------- ------- 10020014 I319 01-JUN-03 1 t7.txt 10 10020015 I319 11-JUL-03 1 t8.txt 10 10020011 I319 11-JUN-04 2 t2.txt 7
ajutineNimeHoid += i.capitalize() j = i continue #Edasist koodi pole vaja lugeda. ajutineNimeHoid += i j = i return ajutineNimeHoid eesnimi = kontrolliIgaChar(eesnimi) perekonnaNimi = kontrolliIgaChar(perekonnaNimi) print(eesnimi + " " + perekonnaNimi) 6. Failide teisendamine Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt kaks failinime. Esimene neist peaks tähistama mingit olemasolevat tekstifaili. Teine failinimi võib olla uus, st selle nimega faili ei pruugi eksisteerida. Programmi ülesanne on võtta esimese faili sisu, teisendada see suurtähtedesse ning kirjutada teise faili. Ekraanile tuleks kuvada teisendatud failis olevate sümbolite arv. fileNimi = input("Sisesta faili nimi: ") uueFileNimi = input("Sisesta uue faili nimi: ") file = open(fileNimi, "r") uusFile = open(uueFileNimi, "w") karakteriteArv = 0 #Loeb ridasi järjest for rida in file: ajutineReaTekst = "" #Loeb igat tähte.
nimi. Mõned programmid, nagu näiteks mc eeldavad, et neile eraldatakse kauges masinas terminal, seda peab näitama võtmega -t gnoom~$ ssh -t [email protected] mc Failide kopeerimine SSH võimaldab masinate vahel käsuga scp faile kopeerida järgmise süntaksi kohaselt scp võti [email protected]:/kataloog1/failinimi1 [email protected]:./kataloog2/failinimi2 Mõlemad argumendid koosnevad kahest osast, mida eraldab koolon (:) · masina nimi · failinimi Kui failinimi algab punktiga (.), siis näitab see faili asukohta vastava masina kasutaja kodukataloogi suhtes; muidu on tegu absoluutse nimega. Esimeseks argumendiks on kopeeritava faili nimi ja teiseks nimi, millega ta teises masinas salvestatakse. Programm scp näitab kopeerimise ajal progressi. Kasutades võtit -A seda ei tehta. Korralduse täitmisele eelneb eelkirjeldatud autentimine, kusjuures kehtivad võimalused võtmeid mälus hoida
Jadafaili deklareerimine. Deklareeritakse programmi var-osas, tüübiks pannakse TEXT. N: var nimekiri : text; NB!!! TEXT ei tähenda, et fail peab sisaldama ainult teksti. Ka arvandmeid sisaldavad jadafailid deklareeritakse TEXT-tüübiga. Lisaks deklareerimisele tuleb kasutatavad failid ka avada. Seda tehakse vastavalt RESET (lugemise või lisamise puhul) või REWRITE (uue faili loomise ja kirjutamise puhul) -lausetega. Avamislauses sisaldub kaks failinime - loogiline ja füüsiline failinimi. Loogiline failinimi on see, mida meie programm kasutab selle faili tähisena (nagu ülaltoodud "nimekiri"). Füüsiline failinimi väljendab kettal asuva reaalse infokogumi nime. Seega näiteks lause Reset ( nimekiri , `nimekiri.dat' ); avab lugemiseks (s.t. sisendfailina) faili, mis saab programmis nimeks "nimekiri" ja mille tegelik nimi kettal on "nimekiri.dat". Seega avamislause seab omavahel vastavusse loogilise (programmi-) ja füüsilise (ketta-) faili.
kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti aktiivseks tegemine. Samuti on võimalik viimase tegevuse tagasivõtmine, kuid puuduseks on see, et tagasi saab võtta ainult kõige viimase tegevuse ja mitte rohkem. Notepad võimaldab valida lehekülje suurust (näiteks A4, A3, B1, B2), seada lehekülge kas horisontaalseks või vertikaalseks ning valida sobivad äärised, samuti otsustada, mida kirjutada päisesse ja jalusesse. Vaikimisi on päises failinimi ja jaluses leheküljenumber koos märksõnaga "Page". Notepad võimaldab sisestada ka automaatselt süsteemiaega, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ning YYYY aastat. 7 Kokkuvõte Tehes oma uurimustööd sain palju uut ja huvitavat teada erinevatest tekstitöötlusprogrammidest. Kui varem olen arvanud, et Word ja Writer on samasugused aga erinevad oma nimede poolest,
7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara ntfs-3g[10], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused[11] võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). Kuna NTFS-i kataloogi struktuuri aluseks on efektiivne andmestruktuur – binomiaalpuu, siis failide otsimisaeg ei sôltu lineaarselt nende arvust.
Dialoogiakna loomine Uus vorm (project Add Form) BorderStyle=1 või 3 ControlBox=False MaxButton, MinButton=False vorm.Show vbModal omadused Default (klahv Enter), Cancel (klahv Esc) 8. Failid Jadafail (Sequential) tekstifail Otsepöördusfail (Random) fikseeritud pikkusega kirje Type ... End Type Kahendfail (Binary) As Byte Faili number FreeFile Faili avamine Open failinimi For Input | Output | Append | Random | Binary As #n Len=kirjepikkus Faili sulgemine Close #n Failist lugemine Input Input #n, andmed Line Input Get Get #n, kirjenumber, kirje Faili lõpp EOF Do While Not EOF(n) Faili kirjutamine Print #n, andmed Write #n, andmed - eraldajad Put #n, kirjenumber, kirje Faili pikkus LOF Objekt Data Seos andmebaasiga Omadused:
See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt. Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil ja Mac OS'l sisseehitatud NTFS lugemise tugi. NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki, (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada, laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid ehk kettaruumi jaotamine kasutajate vahel ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). Üsna sageli tuleb ka tavalisel arvutikasutajal valida just tekitatud partitsioonile sobiv failisüsteem. Operatsioonisüsteemi Windows versioonide kasutajad seisavad sageli
Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed: Kuupäev arvutamise kuupäev Dok.number Konto klass automaatselt kantakse Palk. Kui on vaja, saate klassi muuta valides teatmikust. Kreedit automaatselt kantakse Pank(1112) Pankpanga nimetus mille arveldusarvelt vormistatakse väljaminek. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast . Interneti pank tee, kuhu kirjutatakse teksti faili, mis kantakse üle Telepanka. Faili nimetus teksti failinimi Kuu alg ja Kuu lõpp Tasumise kuu alg- ja lõppkuupäev. Panga teenused panga teenuse summa. Selle summa suuruses moodustatakse raamatupidamise lausendi pearaamatusse. Vajutades nupule "Saldo", dokumendis täidetakse töötajate nimekiri, kellel on mittemaksavad summad. Maksude väljamaks Osakonnas Maksud koostavad dokumente maksude tasumiseks. Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed: Kuupäev arvutamise kuupäev Dok.number
Selleks tekitage järgmise sisuga tekstifail andmelisa.psql-batch INSERT INTO inimesed VALUES ('Leida', '18', 'Elva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Maie', '45', 'Põlva'); INSERT INTO inimesed VALUES ('Väino', '39', 'Haapsalu'); Ning andmete lisamiseks andke psqli viibast käsk zoo=> i andmelisa.psql-batch Tulemusena lisati andmetabelisse zoo andmed Leida, Maie ja Väino kohta. Kui SQL käsud genereerivad väljundi, siis saab selle suunata tekstifaili. Selleks tuleb anda korraldus 'o failinimi', mille järel kõik väljund suunatakse edasi näidatud faili. Näiteks suuname andmetabeli inimesed kõigi väljada sisu faili koik.inimesed zoo=> o koik.inimesed ning esitame päringu zoo=> select * from inimesed; Tulemus suunatakse faili koik.inimesed, kus on kolm tulpa eraldatud sobiva arvu tühikutega nimi | vanus | elukoht ------+-------+--------- Mart | 16 | Narva Priit | 17 | Tallinn Laa | 12 | Kuressaare Leida | 18 | Elva Maie | 45 | Pulva
Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path). Absoluutne tee algab juurkataloogi märgiga (langkriips ), millele järgnevad langkriipsuga eraldatud kõikide kataloogide nimed, mis tuleb failini jõudmiseks läbida. Faili nimi koosneb pärisnimest ja laiendist. Olenevalt operatsioonisüsteemist võib faili pärisnime pikkuseks olla kas 1-8 sümbolit (DOS) või siis kuni 255 sümbolit (Win95). Win95-s võib failinimi sisaldada ka tühikuid ja täpitähti. Laiend on 0-3 sümbolit pikk ja määrab ära faili tüübi. Faili pärisnimi ja laiend on üksteisest punktiga eraldatud. Näiteks fail `kiri.txt' on tavaline tekstifail, mille nimi on `kiri'. DOS-keskkonnas on lubatud nimed, mille pikkus on maksimaalselt 8 märki. Kui faili nimi on pikem, siis teisendab süsteem faili pika nime lühemasse vormi, võttes faili nimest 6 esimest märki (tühikud jäetakse välja) ja lisades neile "~" ning numbri
joonise 39 loendiboksist Files of type:), kuid seda käesolevas juhendis ei käsitleta. Faili tegelikuks laadimiseks tuleb nüüd vajutada käsunupule Load. Kuna laadimist ei salvestata, siis joonise uuesti avamisel tuleb AutoLISP-keelse protseduuri laadimist vajadusel korrata. Dialoogaknal on veel käsunupp Unload, kuid AutoLISP-keelseid protseduure maha laadida ei saa (vt. ka lk. 28). Laaditud protseduuri käivitamist käsitletakse leheküljel 38. Laadida saab ka käsurealt lausega (load "failinimi") (nimelaiend .lsp tuleb ära jätta!). Näiteks võib protseduuri Sahk.lsp (vt. ka joonis 39) laadida lausega (load "sahk"). AutoLISP-keelsete protseduuride täitmiseks omab AutoCAD vastava interpretaatori. Interpreteerimisel, nagu teada, loetakse sisse protseduuri järjekordne lause, tõlgendatakse 37 teda ja vigade puudumisel koheselt ka täidetakse ning asutakse järgmise lause interpre- teerimisele
ntp - ajateenistusprotokoll (network time protocol); nfs - protokoll hajusa välismäluga töötamiseks (network file system); URL - Uniform Resource Locator · URL on ressursi identifitseerimiseks Internetis e. Internetiaadress. Igale dokumendile või muule ressursile Internetis vastab oma unikaalne internetiaadress. · Internetiaadressi esimene osa näitab ära kasutatava protokolli (näit. HTTP), sellele järgneb domeeninimi, alamkataloogi nimi ja failinimi. 1. http://www.oracle.com/technetwork/java/index.html 2. ftp://ftp.info.apple.com/pub/ 3. mailto:[email protected] 4. telnet://utoopia.pol.edu 5. ftp://mp3:[email protected]:21000/c3a/stuff/mp4/ Klass java.net.URL sisaldab meetodeid: 1. uue URL loomiseks; 2. URL-ist osade eraldamiseks; 3. sisendvoo saamiseks URL-ist (andmete lugemine serverist) Serverist sisu saamiseks Java objektina. Toetab protokolle: http, https, ftp, file, ... Konstruktoreid:
4) Käivitage programm menüüvalikuga "RUN/RUN" või klahviga [Ctrl]+[F9] 2. Turbo C, Turbo C++, GCC, CC 1) Kirjutage valmis programmi tekst. Kui kasutate Turbo C[++] keskkonda, siis kehtib sama jutt, mis Turbo Pascali puhul. UNIX'i keskkonnas kasutage tekstieditori, mida Te tunnete. Laiendiks peaks failil jääma '.C'. 2) Kompileerige programm. Turbo keskkonnas kasutage käske MAKE või BUILD, UNIX'i keskkonnas peaks abiks olema käsk 'make failinimi' (ilma laiendita!). 3) Käivitage programm. Turbo keskkonnas saab kasutada valikut "RUN", UNIX'is tuleb programm kutsuda välja nimepidi. 3. MS Qbasic 1.0 1) Avage uus fail menüüvalikuga "FILE/NEW" 2) Kirjutage programmi tekst ja salvestage see Teile sobiva nimega, laiendiks peaks jääma '.BAS'. Kasutage selleks "FILE/SAVE". 3) Käivitage programm menüüvalikuga "RUN/START" või klahviga [Shift]+[F5] TINGIMUSLAUSE. SUUNAMISLAUSE. VALIKULAUSE. SISSEJUHATUS
kasutada, kuna see on kasutusel nimeruumidele viitamisel);
161. nimi ei tohi alata numbri või kirjavahemärgiga;
162. nimi ei tohi alata kombinatsiooniga xml (samuti ka XML või Xml jne);
163. nimi ei tohi sisaldada tühikut;
164. elementide nimedes tehakse vahet suurtel ja väikestel tähtedel
165. teinekord võib elementidel sisu puududa. Siis kasutatakse nn tühje elemente
Näiteks element
Loetleme neist põhilised, mida läheb vaja. Nurksulud tähistavad mittekohustuslikku argumenti. Kõik arvulised suurused kirjutatakse kuueteist- 65 kümnendsüsteemis. · a [nihkebait] assembleerida antud nihkest alates. Kui nihe on ette andmata, loe- takse selleks 100. Assembleerimise käigus saab programmeerija järjestikku sisestada assemblerkeeles korraldusi. Assembleerimise lõpetab tühi rida. · n failinimi fikseerib salvestamiseks kasutatava failinime. · q väljuda utiliidist Debug. · r [register] muuta antud registri hetkeseisu. Kui register on ette andmata, näi- datakse kõigi registrite hetkeseisu. · u [nihkebait] näidata (unassembleerida) antud nihkest alates assemblerkeele käs- ke. Kui nihe on ette andmata, loetakse selleks 100. · w salvestab programmifaili, mille pikkus on registris CX. 8086/8088 masinkoodi käsud on kättesaadavad allikast [12]
valja.WriteLine("Juku"); valja.WriteLine("Kati"); valja.Close(); } } Nagu aga Microsoftil on komme kasutajale kõik võimalikult mugavaks teha, siis on ka failide tervikuna kirjutamine ja lugemine ootamatult mugavaks tehtud moodus, millest enamike teiste keelte puhul ei oska unistadagi. Nimeruumi System.IO klassis File on hulk käsklusi failidega toimetamiseks. Neist faili sisu kirjutamise jaoks sobib File.WriteAllText(failinimi, sisu); Nõnda lihtsalt jõuabki sisu faili. using System; using System.IO; class Failikirjutus2{ public static void Main(String[] arg){ File.WriteAllText("tervitus.txt", "tere"); } } Kui tegemist pikemate andmetega, siis ei tasu end sellest näilisest lihtsusest eksitada lasta. Siis on jupikaupa andmete lugemine, töötlemine ja kirjutamine ikka omal kohal. Kui aga on vaja mõni ettejäänud tekst lihtsalt kettale salvestada, siis piisab siinsest lihtsast käsust täiesti.
...
Assign(Sisendfail, 'LOEMIND.TXT');
Reset(Sisendfail);
C
Süntaks:
'FILE'
Ning loomulikult ka Insert-lause enese sees.
InsertCommand="INSERT INTO [teated] ([pealkiri], [teade], [tyybi_id])
VALUES (@pealkiri, @teade, @tyybi_id)"
Muutmiseks tuleb hoolitseda, et vanad väärtused lehe vaatajale näha oleksid. Tekstiväljadesse
kirjutatakse need otse Bind-i abil. Kuid õnneks suudab ka rippmenüü SelectedValue kaudu
sobiva väärtuse enesele ette kerida.
Teate tüübile vastava pildi ekraanile saamiseks tuleb viimase failinimi tüüpide tabelist küsida
ning pildi näitamiseks kataloogitee sinna ette panna.
annaabi.ee 
