JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
PV - Praeg_väärtus praegune väärtus ehk kogusumma suurus, mida tulevased maksed on praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses Rate - Määr intressimäär ühe perioodi kohta Value1 Väärtus1 1 kuni 29 argumenti, mis tähistavad makseid ja sissetulekut Values Väärtused massiiv või viide arve sisaldavatele lahtritele. Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). . Financ_rate - Finants_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär. Reivest_rate - Taasinvest_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär, kui selle
Leia tegelikule väärtusele vastav koefitsent kõrvalolevast tabelist. Kasu viitefunktsioone. st väärtusele vastav koefitsient. asuvatesse lahtritesse. režiim Funktsiooni LOOKUP vektorkuju (vektor on ainult ühe rea või ühe veeruga vahemik) otsib väärtust üherealisest või üheveerulisest vahemikust (vektorist) ja tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üherealisest või üheveerulisest vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peavad otsitavad andmed olema sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpoolseimast veerust ja tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust veerust. Täht "V" funktsioonis
viitefunktsioone. Lookup Vlookup Index ja Match Funktsiooni LOOKUP vektorkuju (vektor on ainult ühe vahemik) otsib väärtust üherealisest või üheveerulises tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üher vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peava sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpo tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust ve
2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3.1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3.3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1.452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0.6367469687 sum SUM(A4:A8) 94.3 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ed asuvad vasakul pool üleval nurgas. n järgmised veerud: elis käiguga isetamine: sisesta siia eelmises veerus olev valem ning tutvu dusmärgiga!
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE, neil 70000 määr eurot? - intressimäär (rate) Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille omafinantseering PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. Kui suur TYPEsumma
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE,neil määr70000 eurot? (rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille PMT, makseomafinantseering - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. TYPE
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimus Mis paadiklassis purjetasid olümpia medalistid vennad Tõnisted? Kuraditosin numbrina Kas Pisa torn asub (A)Itaalias, (B) Kolumbias või (C) USA-s Kes on raamatu "Peaminister" autor? Mitu protsenti on hetkel Eestis õppelaenu intress? Mis on kuulsa USA presidendi, kelle initsiaalid on JFK, perekonnanimi? Mis on Farrokh Bulsara esineja nimi? Kes on J. K. Rowling´u raamatute peategelane? Sinu edukus protsentides: Vastus Hinnang ekonnanimi? B3: Koostada omal valikul 78 küsimust ja valemid vastuste hindamiseks. Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi.
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
c 5 p S S= p( p-a)( p-b)( p-c) kus p=(a+b+c)/2 Tulumaks Saada Pöördülesande lahendamine Silindri ruumala r 3 h 3,536777 V Err:509 Lineaarse võrrandi lahendamine a 4 b -6 x 0,833333 y Err:509 Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
-eurot aastase Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestat a) Üks kord aastas? 51 216,45 kr b) kaks korda aastas? 51 413,78 kr c) neli korda aastas? d) igakuiselt? ül4 Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuvä ül5 Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressim graafik 0,1 0,11 e kasutades Exceli funktsioone neljakümneks aastaks 1000.-euro investeerimiseks. ks kord aastas, aasta lõpul ja tulumäärad on järgmised: FV=SUMMA+ i ASTMES N s hoiustada 34 600
SIGN(a) Arvu märk: 1 - + (positiivne), -1(negatiivne); 0 - null SIN(a) Siinus. Argument radiaanides SQRT(a) Ruutjuur. a>=0 SUM(ap1 [ ; ap2 ] …) Argumentide väärtuste summa TAN(a) Tangens. Argument radiaanides TRUNC(a) Arvu täisosa Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. kood märk CHAR(arv) 1<=arvav<=255
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b. Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja laen summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. Näide 1-1 Lõppkapitali mudel Näide 1-2 Toodangukasvu mudel Isikul on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 Aasta algul oli tehase toodang 12 000 toodet kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=? tootmismahu suurenemine r=9%
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
CANON BJ-31 5 074 5 25370 12 CANON BJ-32 3 490 3 10470 14 CANON BJ-33 4 290 9 38610 19 CANON BJ-34 5 890 5 29450 14 CANON BJ-35 7 790 4 31160 10 CANON BJ-36 5 890 2 11780 12 Summa kokku 177992 Käibemaks 37378,32 Kokku 215370,3 Kvartal kokku 610207,8 Harjutus 9.1 Veergu "Pöördumine" ühenda lahtrite tekstid, nt. Pr. Malle Maasikas, osakonnajuhtaja Eesnimi Perenimi Tiitel Amet Pöördumine Malle Maasikas Pr. osakonnajuhataja Kalle Kaasik Hr. osakonnajuhataja Tiina Tihemets Pr. personalijuht Kärt Kärme Pr. pearaamatupidaja
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Põhiliselt tuleb juttu just programmeerimisega kaasnevatest mõistetest. Need on vaja selgeks õppida selleks, et edaspidisest jutust aru saada. Praegune olukord on sarnane lugemaõppimisele, kus kõigepealt tuleb ära õppida tähed. Programmeerimises, nagu igas teiseski õppeaines, on selleks tähestikuks mõisted. Väga oluline on teha endale selgeks mõiste sõnastuse taga olev mõte - mõiste tähendus. Sellest vajadusest lähtuvalt on iga mõiste juures mitmesuguseid näiteid, kusjuures lähtun tihti erinevatest vaatenurkadest ja püüan kasutada tähenduse selgitamiseks sarnaseid olukordi igapäevasest elust. Käesoleva teema peamiseks eesmärgiks on saada selgeks MUUTUJA mõiste. PROGRAMMEERIMISE MÕISTED Algoritm Lahendades eelmise teema ülesandeid, püüdsite Te kirja panna ülesandes püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi. Kui Te ülesande lahendasite, siis lahendusena oli Teil
PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse
Põhiliselt tuleb juttu just programmeerimisega kaasnevatest mõistetest. Need on vaja selgeks õppida selleks, et edaspidisest jutust aru saada. Praegune olukord on sarnane lugemaõppimisele, kus kõigepealt tuleb ära õppida tähed. Programmeerimises, nagu igas teiseski õppeaines, on selleks tähestikuks mõisted. Väga oluline on teha endale selgeks mõiste sõnastuse taga olev mõte - mõiste tähendus. Sellest vajadusest lähtuvalt on iga mõiste juures mitmesuguseid näiteid, kusjuures lähtun tihti erinevatest vaatenurkadest ja püüan kasutada tähenduse selgitamiseks sarnaseid olukordi igapäevasest elust. Käesoleva teema peamiseks eesmärgiks on saada selgeks MUUTUJA mõiste. Programmeerimise mõisted Algoritm Lahendades eelmise teema ülesandeid, püüdsite Te kirja panna ülesandes püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi. Kui Te ülesande lahendasite, siis lahendusena oli Teil kirjas enam-vähem täpne
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
turustus, hald.kulud 8A/- -22 965 -29 965 -31 465 -24 465 -108 860 avansiline TM tasumine/- -3 000 -3 000 -3 000 -3 000 -12 000 Rahavood majandustegevusest 107 828 112 182 186 383 26 527 432 920 3. Rahavood investeeringutest /- -70 000 -5 000 -75 000 4. Rahavood finantstegevusest saadud laen /+ 0 70 000 0 0 70 000 intressimaksed 2% /- 0 -1 400 -1 400 -1 400 -4 200 laenu tagasimaks /- -70 000 -70 000 Rahavood finantstegevusest 0 68 600 -1 400 -71 400 -4 200 5. Puhtad rahavood (2+3+4) 107 828 110 782 179 983 -44 873 353 720 6. Raha jääk pl
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
Deposit)- eraHo peamised. Kõige likviidsem peale üleantav ja pantimine on lubatud seadusega; 3)panditud riigikassa võlatähed (Treasury Bill). Väärtpaberite sularaha. Kuidas jõuab raha nõudehoiusele? esemele on lubatud pöörata sissenõuet ja arestida; emiteerimine- müük esmasel turul, kusjuures ostjateks 1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev võivad olla nii investorid kui ka vahendajad. Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*
sümbolid ja erimärgid on keelatud Igas programmeerimiskeeles on keele poolt reserveeritud muutujad, mida kasutaja ei saa enam luua. Php omad leiad siit. Muutujale väärtuse omistamine Muutujaid PHP's on kaheksa erinevat tüüpi, aga vaatame neist praegu kolme: tekstid (strings) - tekstilised väärtused, mis lisatakse jutumärkide vahele täisarvud(integers) - tavalised arvud, nii positiivsed kui negatiivsed murdarvud (double) - komaga arvud, kusjuures koma tähistatakse punktiga ? 1 7 Pane tähele, et arve ei lisata jutumärkide vahele! Muutujate väljastamine Muutuja väärtuste kuvamiseks kasutame PHP funktsiooni echo. ? 1 2
toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs: Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks: D 1333 Aruandev isik (Muu) 12 K 1010 Kassa Lähetuses tehtud kulude lausend avansiaruande lähetusaruande alusel: D 5610 Lähetuskulud K 1333 Aruandev isik (Muu) Juhul kui lähetuskulud osutusid väiksemaks kui saadud avanss, siis aruandev isik tagastab tekkinud vahe ulatuses sularaha kassasse: D 1010 Kassa K 1333 Aruandev isik (Muu). 4.3 Sularahatsekkide arvestus Ettevõte peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30-31). Seda seetõttu, et võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud. Kui kõik tsekid Excelisse kanda koos kuupäevade, arve nelja viimase numbriga ja vastava kontoga on lihtne arvutada käibemaksu (kas 18%, 9%, 5% või 0% määraga vastavalt tehingule) ja kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
