See on olemise tasand. Aristoteles apelleeris rohkem tervele mõistusele. Selle tõttu tema arvates ka, kui ei ole esmaseid substantse (olemise tasandis subjekt), ei saaks olla ka midagi muud. Substantsid ei kujuta endast massi, vaid on individualiseerivad. Põhjused- teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Põhjus võrdub liikumise allikas. Põhjused on uutmoodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. 5. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Eluviis: õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires.
(Hitler) o Utilitarism "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" 3 põhijoont (tagajärgede alus, kasu hulk, kõigi kasu) Jeremy Bentham (maksimeeri naudingut, min. valu, õige tegu on see, millel on soodsam hüvebilanss) John Stuart Mill (erinevat järku naudingud) Hedonistlik utilitarism (nauding ainult hea) õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab. Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist
Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise. Tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4
(Kasulikkuse printsiip) 3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu kõigi kasu, keda tegu puudutab. ,,Suurim õnn, suurimale hulgale" Hedonism-eetika suund, mis peab naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning eesmärgiks. Utilitarismi erivormid: 1)Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham) 2)Eudaimonistlik- -,,- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill) 3)Eelistus- -,,- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi UTILITARISMI 2 LIIKI: 1)Teo-utilitarism (act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse,
Kategooriad iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. 1. Kategooria erineb 2.st oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand. Apelleeris tervele mõistusele, arvas, et kui ei ole esmaseid substantse ei saa olla ka midagi muud. Substantsid ei ole vaid mass ja on individualiseerivad. Põhjused teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele MIKS, on liikumise allikas. uut moodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. Aristotelese eetika eudaimonistlik. Keskne on vooruseõpetus. Voorused jagunevad: 1. Vaimsed (tarkus, arukus) inimese olemuse määrab mõistusehing, tema õnnestavaim tegevus on kaemuslik mõtlemine. 2. tahtelised iseloomulik võime olla mõõdukas ja valida kesktee Eluviis õiglus seotud võrdsuspõhimõttega, kuid Aristoteles toetas orjandust ja taotles võrdsust klasside piires. Mõistus inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Ei
Naudingu ja valu kvantitatiivne hulk saadakse, kui liidetakse kokku naudingu ja valu elamuse seitse aspekti: selle intensiivsus, kestus, kindlus, lähedus, tulemuslikkus, puhtus ja ulatus. Iga toimingu puhul liidetakse kokku kõik naudingu ja valu elamuste aspektid ja võrreldakse neid. See annab aluse otsustada, millist tegu teha. Utilitarismi eri vormid: Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Sõltuvalt sellest, mida peetakse hüveks/kasuks, võib neid vorme olla veelgi. 2 sorti hedonistlik utilitarism: Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu.
See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. 40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi! Teoutilitarism Reegliutalitarism
eelistuste/soovide rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte – tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu – kõigi teost puudutatute kasu. Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism. 39. Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea? Hedonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. 40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi! Teoutilitarism Reegliutalitarism
· Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses. · Maksimeerimise põhimõte tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Utilitarismi vorme (kasulikkuse printsiipi varieerides): · Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) · Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) · Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Kelle kasuga tuleks arvestada? · Utilitarism on universaalne, nõuab kõigi asjast puudutatute võrdset arvessevõttu. · Kui ülimaks eesmärgiks naudingu saavutamine ja valu vältimine, siis tulevad arvesse kõik tundlikud olendid, k.a loomad .
valu elamuste aspektid ja võrreldakse neid. See annab aluse otsutada millist tegu teha. Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol (Bentham): · Psühholoogiline hedonism selle järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu · Aksioloogiline hedonism nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu ainus negatiivne seesmine väärtus. Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahuludse näol (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teo-utilitarism: · Küsitakse kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele · Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. · Tegu on moraalselt õige siis kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda
nt nauding, õnn, heaolu). Hedonistlik utilitarism peab naudingut ainsaks hüveks ja valu ainsaks halvaks. Vastavalt selle kaks utilitarismi vormi: Hedonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige 24. Kuidas intuitsionismi kritiseerida? 1. Intuitsioonide konflikt. A.J. Ayer: kui meil ei ole kriteeriumi otsustamaks, missugune (kui üldse ükski) vastandlikest intuitsioonidest “X on hea” “X on rohkem naudingut (heaolu) on nendes tingimustes õige tegu) ja Eudaimonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne on nendes tingimustes õige tegu). halb” on tõene, siis on ka intuitsioon propositsiooni (“X on hea”) kehtivuse proovikivina kasutu. Intuitsionism viib moraalsesse ummikseisu. Kui me juhtume vaidlema kellegagi, kellele on 11. Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust. Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism
aspekte. Halb inimene ei saa objektiivses mõttes õnnelikku elu elada, antiikfilosoofias. Hea elu ei ole võimalik väljaspool moraalset elu. Vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. ·Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. ·Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Aristotelese jaoks on õnne küsimus parima eluviisi küsimus .Elamis, olemisviis, mille suhtes ise saab midagi ette võtta. Eudaimonistlik eetika. Mingid tingimused peavad olema täidetud selleks, et saaks õnnelikult elada. Aristotelese järgi on õnn : ·Hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele (arete). Hinge voorus. ·Õnn on seotud vaimutööga. Kuna just praktilisel mõistusel rajanev elu teeb inimeseks, teeb see ka kõige õnnelikumaks. Sest mis on igaühele omane, on igaühes ka loomu poolest kõige tähtsam, nauditavam. Uusajal lahutati moraali teema hea elu temaatikast : ·Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat
Hing ühildumisel maise kehaga omandab kaemuse ja ideed. Eesmärgiks oli leida puhas mõistuse alge ehk mõtlemise vorm mis on igavene erinevalt asjademaailmast. Jumala mõte toiutb segamata teadmisest nagu ka hinge mõte. Hingel on 3 alget: 1) mõistus (teadmine ja mõtlemine), 2) emotsioon (julgus ja vaprus) 3) iha (himu ja instinkt). Ideedemaailm kui miski jumalik, kuhu mõistus tagasi läheb peale surma. "Kaunis idee", "hüve/headuse idee". Platon leiab et inimelu eesmärk on õndsus ehk eudaimonistlik idee, see on võimalik ideede maailma kaudu. Kaks viisi sinna jõudmiseks /jumala jurude jõudmiseks- põgenemine meelelisest maailmast ideede kaudu või Erose ülistamine. Hüve on jumalik teadmine ja olemine, mis on mõõtmatu. 1. Alt üles liikumine - meelelistest asjadest liikumine mõistete ja nende olemuse ja idee juurde 2. Ülevalt alla - tõestame midagi idee vahendusel 25
selle tingimustest ja selle saavutamise takistustest. Neli põhiideed õnnelikuks eluks: Jumalat pole vaja karta, surm on kõigest teadvusetus, hüvet on kerge saavutada ja pahesid kerge vältida. Et olle õnnelik, tuleb teada, mille poole püüelda ja millest hoiduda. Naudinguid on kolme erinevat liiki: hädavajalik loomulik nauding (nt janu), loomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt suguline armastus), ebaloomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt kuulsus ja au). Eudaimonistlik eetika peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas ja rahulikus meeleolus. Et selleni jõuda, tuleb olla mõõdukas, hinnata vaimseid väärtusi ja piirata meelelisi naudinguid. Südametunnistus on käitumise normatiiv. Utilitarism e eetiline positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus säärane, mis toob maksimaalselt kasu võimalikult paljudele inimestele. Hüvede hindamisel tuleb kõrvale heita
Kui teleoloogilise eetika lähtekohalt võrrelda kaht tegu, siis on õigem see, millel on soodsam hüvebilanss. Hüvebilansi erapooletu arvestamine · Ühegi üksiku isiku hüve ei tohi pidada tähtsamaks kui teiste oma. · Kõigi inimeste heaolu (õnn) on võrdselt tähtis. · Hüvebilansi rehkendamisel tuleb olla erapooletu. Utilitarismi eri vorme Hedonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Sõltuvalt sellest, mida peetakse hüveks/kasuks, võib neid vorme olla veelgi. 2 sorti hedonistlik utilitarism Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu.
Inimene on õppinud loomadelt kunste (ämblik - kudumine). Tänu kasvatusele omandab teise ühiskondliku loomuse. Ühiskond on rajatud kasulikkuse ideele. Orjad on meile teatud ihuliikmed. Hingeaatomid on kui päikesekepikesed tuulevaikuses, paiknevad terves kehas. Ajuaatomid teostavad mõtlemist. Südameaatomid tekitavad viha. Maksa-aatomid tekitavad kirgi ja ihasid. Kui lakkab hingamine, siis lakkab aatomide juurdevool - inimene sureb. Lõputu arv hingi ja vaime. 3 Eudaimonistlik eetika. Peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas rahulikus meeleolus. Meeleolu tuleneb atomaarse struktuuri tasakaalust. Tee sellele tuleneb mõõdukusest, meeleliste naudingute vähesusest, vaimsete väärtuste hindamisest. Kehajõud on veoloomade juures, inimeste juures on hea hingejõud. Südametunnistus on käitumise normatiiv. Esteetika. Ilu nagu õnngi peitub aatomite harmoonilises struktuuris. Üksnes see, mis on loodud entusiasmiga, on tõeliselt ilus.
ning üsnagi täpse tõendusteooria. A. filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Arvustas Platoni ideeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumaltult (materialistlik vaade). Kosmoloogias arendas geotsentrilist maailmasüsteemi, bioloogias kirjeldas ja püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Pedagoogikas jagas kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades kaht viimast (ateena kasvatus). A. eetika on eudaimonistlik (kõlbluse allikaks on inimese tung õnne poole), kesksel kohal oli selles vooruseõpetus. Voorused jagas dianoeetilisteks (vaimseteks) ja eetilisteks (tahtelisteks). Õigluse seostas võrdsuspõhimõttega, kuid ainult olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires, kuna oli orjanduse pooldaja. Esteetikas käsitas kunsti jäljendamisena; püüdis kunste liigitada ja määrata nende liikide ühiskondlikku tähendust. Rõhutas katarsist (kr. puhastus;
annaabi.ee 
