Oh ajad, oh kombed. Läbi aegade on Eestis ja teadustöödes kasutatud erinevaid keeli. Saksakeelt, NSVL ajal Vene keelt, nüüd eesti keelt... Globariseerumise tulemusena hakatud kasutama rohkem inglise keelt, mis on kõigile kätte- ja arusaadavam. Maailma televisioon, muusika, raamatud ja suhtlemine enamus ongi inglise keeles. Tõlkida ei jõua igasse keelde ja sellepärast loetaksegi inglise keeles samuti. Pluss - raamat kaotab oma originaalsuse. Teadustöösid kaitsakse inglise keeles, sest kui sa ei oska seda, mida sa oled õppind või avastand rahvusvahelises keeles, siis ei ole teadmistel suurt kasu. Ei suudeta oma seisukohti vajadusel ülemaailmas selgeks teha. Ka mõned õppejõud võivad olla välismaalased ja sellepärast peabki oskama ka oma seisukohti põhjendada rahvusvahelises keeles ehk inglise keeles. Edasiõppimisvõimalused on palju suuremad kui keel on rohkem arenenud - saavad inimesed ennast väga häst...
hariduslikuks tupikuks, kuna venekeelse gümnaasiumi või keskkooli lõpetanul on edasised valikud piiratud. See kehtib eelkõige nende venekeelsete noorte kohta, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et jätkata õpinguid eestikeelsetes kõrgharidusinstitutsioonides. Venekeelne elanikkond tunnetab, et üleminekul osalisele eestikeelsele aineõppele on eeliste kõrval ka mitmeid olulisi riske. Näiteks kardetakse, et vene koolide õpilaste eksamitulemused halvenevad ja seega muutuvad edasiõppimisvõimalused võrreldes eesti koolide õpilastega ebavõrdsemateks. Samas tunnetatakse, et osalisele eestikeelsele õppele üleminek peaks toimuma oluliselt varem praegusest. Konkurentsitult pooldatakse selliseid eestikeelseid lasteaedu, kus kõik lapsed oleksid koos ning kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Seega ei ole tegemist venekeelse elanikkonna negatiivse suhtumisega eesti keele õppesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
