Väga vähe liiguti edasi, pigem oldi koguaeg paigal. 4. Kuidas kannatas sõjas tsiviilelanikkond ? Too näiteid. Sõjategevuse käigus langes 10 miljonit meest, ning haavatuid oli poole rohkem nendest 3,5 miljonit jäid sandiks, mis oli suur kaotus. Lisaks veel vaimne kaotus, tekkis nn kadunud põlvkond. Valitses tööjõupuudus. Hakati kasutama naiste ja noorte tööjõudu. Kõige raskem olukord oli Saksamaal ja Venemaal, kus oli puudu ka toiduainetest ja esmatarbekaupadest. 5. Kas II maailmasõda võib pidada I järjeks ? Selgita. Jah, kuna riikide vahele jäi siiski sõltumata vaherahulepingutest vaen püsima. Oli vaja ainult piisavat põhjust, et uuesti sõda välja kuulutada. Minu meelest oli see teine maailmasõda õhus juba peale esimest maailmasõda. Nagu öeldakse: ,,Üks ei jää ilma teiseta. ´´ Vahepeal oli vaja lihtsalt ennast koguda.
Veidi varem oli samuti toiminud Läti ja Leedu. Leedu kuulutas end koguni iseseisvaks ja pöördus (esialgu edutult) lääneriikide poole tunnustuse saamiseks. Moskva vastas sellele majandusblokaadiga algul Leedu, seejärel ka teiste Balti riikide vastu, siinsete impeeriumieelsete jõudude avaliku toetamisega ja ettevalmistusega Balti rahvaste vabaduspüüete jõuga lämmatamiseks. Tekkis terav puudus bensiinist ja mitmetest esmatarbekaupadest. Algasid kokkupõrked Balti riikide esimeste vastselt moodustatud piirivalvereformeeringute ning eriotstarbeliste miilitsasalkade vahel. Leedus ja Lätis voolas veri, Eesti pääses sellest, kuna siin polnud moodustatud omal ajal eriotstarbelisi miilitsasalku. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004) 5 15. mail 1990 üritasid interliikujad pärast mitme tuhande osavõtjaga
b) Tohutud materiaalsed kaotused. c) Vene revolutsioon. d) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le. e) Mõned riigid varisesid sõja tõttu kokku. f) Perest meeste sõtta minek tegi koju jäänud naiste elu raskemaks. g) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse. h) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. i) Valitses tööjõupuudus. j) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal. k) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. l) Võitjate ülekohus kaotajate (hiljem viis Teise maailmasõjani). m) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea;
3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu Põllumajanduse edenemist takistas tööjõupuudus. Eriti mõisamajapidamistes, kus hakati kasutama naiste tööjõudu. Veohobuste, kariloomade ja vilja rekvireerimine sõjaväe tarbeks. Katkes põllutöömasinate ja väetiste sissevedu Eestisse. Ahenes kartulikasvatus, kuna kehtis kartuli väljaveokeeld ja seadus vähendas viinapõletamist. Tugevamad talud aga laiendasid tootmist
naabrite poole ettepanekuga sõlmida lõplik ja kindel rahuleping. Vastus oli eitav. Iisrael otsustas alustada omapoolsete vasturünnakutega. Lõpuks ärkas ka ÜRO. Igasugune terrorism mõisteti hukka. Rahvusvahelisel areenil hakkas kujunema kaks poolt- ühed riigid, eesotsas USAga, õigustasidjuutide tegevust, teised, eesotsas NSV Liiduga, kaitsesid araablasi. · Esimeste iseseisvusaastate raskused Kui riiki saabus 600 000 sisserändajat tuli puudus elamutest, tööst, esmatarbekaupadest, toiduainetest, joogiveest, koolidest jne. Lisaks annetustele õnnestus saada laenu välispankadelt. USA eraldas tagastamatut abi ning ootamatult pakkus toetust ka Saksamaa Liitvabariik. Maailma lõhenemine jätkus. Suurde konflikti sekkus ÜRO. Maailma surve, eriti USA ja Ungari alistanud NSV Liidu tegevuse tagajärjel sõlmiti vaherahu. Vahekord Iisraeli ja inglaste- prantslaste vahel halvenes. Nüüd lootsid juudid ainult USA abile. · Kuuepäevane sõda
Vajadus e-posti järele on olnud põhjuseks nii mõnegi arvuti soetamisel ning nende Internetti ühendamisel. E-posti teel saab lisaks elektroonilistele kirjadele saata arvutifaile jm. informatsiooni, mida ilma e-posti ühenduseta transporditaks ühest arvutist teise erinevatel andmekandjatel (CD-d jms). Interneti areng on jõudnud faasi, kus arenenumates riikides on võimalik elada ka ainult Interneti võimalusi kasutades, mis tähendab, et kõik eluks vajalik alates toidust jm esmatarbekaupadest hangitakse Interneti vahendusel. Sisuliselt on võimalik sooritada kõik sisseostud, maksta arved, lugeda uudiseid jne arvuti tagant lahkumata. Maksevahendina toimib Internetis krediitkaart, mille abil sooritatakse suurem osa ostumüügitehingutest. Eesti pangad on võimaldanud oma klientidel juba aastaid tagasi pangakontoris tehingute vormistamise asemel sooritada need kodus või tööl Interneti vahendusel. See on mõlemale poolele kasulik klient säästab jalavaeva ja aega ning pank
pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) *tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida *puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: · kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal · nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu *sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) Esimese maailmasõja tulemused: *Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
Vajadus e-posti järele on olnud põhjuseks nii mõnegi arvuti soetamisel ning nende Internetti ühendamisel. E-posti teel saab lisaks elektroonilistele kirjadele saata arvutifaile jm. informatsiooni, mida ilma e-posti ühenduseta transporditaks ühest arvutist teise erinevatel andmekandjatel (CD-d jms). Interneti areng on jõudnud faasi, kus arenenumates riikides on võimalik elada ka ainult Interneti võimalusi kasutades, mis tähendab, et kõik eluks vajalik alates toidust jm esmatarbekaupadest hangitakse Interneti vahendusel. Sisuliselt on võimalik sooritada kõik sisseostud, maksta arved, lugeda uudiseid jne arvuti tagant lahkumata. Maksevahendina toimib Internetis krediitkaart, mille abil sooritatakse suurem osa ostumüügitehingutest. Eesti pangad on võimaldanud oma klientidel juba aastaid tagasi pangakontoris tehingute vormistamise asemel sooritada need kodus või tööl Interneti vahendusel
Esimest korada kasutati sõjas ka gaasi. Seda kasutasid sakslased inglaste vastu. 1916 otsustas Venemaa alustada suurt läbimurret, kuid otsustavat edu ei tulnud, sest kanti suuri kaotusi. 1917 suvel alustas Venemaa jälle suurt pealetungi, kuid varsti ei olnud enam mehi, et pealetungi jätkata, sest ei tahetud enam sõdida. Majanduslik ja inimeste igapäevaelu sõja aastatel. Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks. Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile. Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA.
Leedus samad sündmused, märtsis deklareeriti juba, et kehtib vana põhiseadus. Reaalset katet sel polnud, sest seda ei tunnustanud maailmas keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep, hambapasta, pesupulber. Osad kaupadest läksid talongide peale). Varustatud kogu NSVL-s suhteliselt vilets. Mai kuusse jääb ka Interrinde rünnak Toompeale, kus jõuti välja lossi hoovi, lossi mitte. Kaitsma kutsus Savisaar inimesi. Suuri üritusi rohkem sellesse aastasse ei jäänud. 1991. Jäävad NSVL sõjalised aktsioonid Lätis ja Leedus
pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) tööjõu puudus: · kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: · kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal · nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused:
kandmine võisid tulla Nõukogude Liidus kõne alla. Siluett oli oma kvaliteetsete moelõigetega orienteeritud elanikkonna sellele osale, kes suutis endale ise riideid õmmelda, ja nende naiste arv kasvas sedamööda, kuidas riigis levisid defitsiidimajandus ja suurenes madala kvaliteediga toodangu maht. Pole raske ette kujutada, millist mõju avaldas moele kui iseseisvale loomingulisele fenomenile vajadus teenindada tuhandeid inimesi, kes olid ilma jäetud esmatarbekaupadest ja pidid neid ise valmistama. Kui 1960. aastatel muutus ühiskond keerulisemaks ja diferentseeritumaks ning endast andis märku noorte subkultuuride teke, kes Lääne eeskujul väärtustasid alternatiivset moodi, pikki juukseid meestel ja minikleite naistel, pidi Siluett tegema valikuid, kas teenindada n-ö tavakodanikku, kes vajas tööriideid, kontorisse sobivat ametirõivastust ja pidulikku teatrikleiti, või minna kaasa moejoone järjest põnevamate arengutega.Valiti viimane
kauba- ja reisilaevu (näiteks "Louisitania" uputamine koos 1198 reisiaga). Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: sõda maismaal, merel ja õhus. Õhusõda muutis senist arusaama tagalast, kui oma kaitstud territooriumist, sest iga hetk võisid vaenlase lennukid seda rünnata. VIII Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka "XX sajandi ajalugu" lk.65-66). Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks: Puudus toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Puhkeb revolutsioon Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA
kasum 1914 86 miljoni marka). 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus ja mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal. 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. 7) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. 1.9. Esimese maailmasõja tulemused:
kasum 1914 86 miljoni marka). 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus ja mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal. 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. 7) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. 1.9. Esimese maailmasõja tulemused:
10* riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) 23* tööjõu puudus: 11* kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus 12* mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) 13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida 24* puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: 14* kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal 15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused:
töötlemiseks või äritegevuseks. Tarbekaubad jaotatakse ostuharjumuste alusel: 1) esmatarbekaup - seda ostab tarbija sageli ja minimaalse ajavahega (leib, sai, piim, ajalehed). Suhteliselt madala hinnaga. Eeldab intensiivset turustamist. Reklaami kohustus on tootjal; 2) valikkaup - ostule eelneb sobivuse, kvaliteedi, hinna ja moe põhjalik hinnang (mantel, autod, mööbel, kodumasinad). Hinnalt esmatarbekaupadest suhteliselt kallimad; 3) erikaup - tarbija on nõus eriliste omaduste ja margitunnuste tõttu kandma täiendavaid tarbimiskulusid (antiikesemed); 4) võõrkaup - kaup, mida tarbija ei tunne ja üldjuhul osta ei kavatse. Esmatarbekaubad jagatakse omakorda: a) regulaarkaupadeks, mida ostetakse korrapäraselt (seep, hambapasta, sigaretid); b) impulsskaupadeks, mida ostetakse planeerimata. Neid tooteid tarbija ei otsi ja
3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu Põllumajanduse edenemist takistas tööjõupuudus. Eriti mõisamajapidamistes, kus hakati kasutama naiste tööjõudu. Veohobuste, kariloomade ja vilja rekvireerimine sõjaväe tarbeks. Katkes põllutöömasinate ja väetiste sissevedu Eestisse. Ahenes kartulikasvatus, kuna kehtis kartuli väljaveokeeld ja seadus vähendas viinapõletamist. Tugevamad talud aga laiendasid tootmist
Tallinnast Narvani, aga ka Paldiski saab tugevama kaitse. Suur osa läänepoolsest rannikust jääb kaitseta. Kaitseta jäävad ka Eesti saared. Nii Hiiumaalt kui Saaremaalt tuuakse ära kogu administratsioon, kaasa võetakse ka valdade kassad. Aprillis blokeerib Inglise-Prantsuse laevastik ka Läänemere. Siit tuleb Venemaal majanduslik ja väliskaubanduslik blokaad. See on sündmus, mis pakub siinsetele rannatalupoegadele võimaluse olukorda ära kasutada. Tekib puudus esmatarbekaupadest ja lähti läheb suurem smugeldamine. Sõidetakse Rootsi, peamiselt Gotlandile ning saadud kaup müüakse siin hea hinnaga maha. Alguse saab väikepaadikeste ehitamine. Inglise ja Prantsuse laevastik peksavad ka paadikesi puruks, kaup konfiskeeritakse, ca 120 alust on Läänemerel kinni peetud, mida rannatralupojad juhtisid. Tegelik laevakeste arv teada ei ole. Vaatamata konfiskeerimistele see salakaubandus õitses. Ei saa öelda, et inglased ja prantslased ei
annaabi.ee 
