Tegelikult võiks me esmabi vajalikusse oskust rohkem tähtsusdada ning omale meelde tuletada esmaabi põhi tõdesid ning läbi mõelda, kas oskasime ohuolukorras esmaaabi anda. Kuna me ju kunagi ei tea, millal võib meie oma lähedane inimene sellisesse olukorda sattuda ning abi vajada. Elementaarseid esmaabi võtteid võiks igaüks osata, haavu kinni siduda, kannatanu ohtlikust olukorrast eemale toimetada, kontrollida pulssi või hingamist. Võiks osata ka elustamis võtteid. Näiteks kannatanu asetamist külili asendisse ning vabastada hingamisteed, avada suu või eemaldada suust hingamist taksistav ese. Kui oleme kontrollinud kannatanu hingamist ning pulssi ja neid pole peaksime alustama esmaabi andmisega. Helistama hädaabi numbrile ning kuulama juhiseid ja alustama elustamisega. Igas ettevõttes võiks olla vähemalt üks inimene kes osakab esmaabi annda, sest kui töö juures juhtub õnnetus siis saaks keegi kannatunut aidata
narkoosi (tuimastuse). Neid abistavad operatsiooniõed, raskematel operatsioonidel assistentidena ka teised kirurgid. Kirurg ei tohi eksida – temast ei olene sageli mitte üksnes inimese tervis, vaid ka elu. Töökeskkond Kirurgid töötavad põhiliselt haiglates ja kliinikutes. Et operatsioonideks vajaminev seadmestik on kallis, tehakse suuremad lõikused suurhaiglates, kus on nõuetele vastav keskkond ja parem tehnika. Väiksemates haiglates näiteks puuduvad elustamis- jm vajalikud seadmed, mistõttu raskeid operatsioone neis teha ei saa. Operatsiooniruumides peab kõik olema steriilne alates töövahenditest ja lõpetades arsti rõivastusega. Kirurgidel on kohustuslikud 12-tunnised haiglavalved, ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Kirurgilist abi võib ju vaja minna igal ajal. Lisaks töötavad kirurgid mõned tunnid nädalas vastuvõtukabinetis. Puhkus kestab tavaliselt 28 kalendripäeva aastas.
Et eemaldada makku sattunud mürk- ravi määrata. ainet, tuleb kannatanul esile kutsuda Maoloputust ei tehta siis, kui kannata- oksendamine. Selleks antakse talle nu on joonud söövitavaid aineid. rohkesti juua ning ärritatakse seejärel neelu tagumist osa. Oksendamist ei tohi esile kutsuda Hingamise ja südametegevuse lakka- juhul, kui kannatanu: mise korral tuleb alustada elustamis- 1) on kaotanud teadvuse; võtteid ja teha seda kuni arstiabi saa- 2) on meeltesegaduses või tal on bumiseni. krambid; Taime- või seenemürgistuse kahtluse 3) on joonud orgaanilisi lahuseid; korral peab püüdma kindlaks teha, mis taime- või seeneliik selle põhjus- 4) on alla kuue kuu vanune; tas, ning hoidma alles kõik toidujää- 5) on tarvitanud sööbemürke.
eksisteerivad nö. „väljaspool aegruumi“. Kõik, mis eksisteerib „väljaspool aegruumi“, ei ole füüsikaliselt võimalik eksperimentaalselt tuvastada ega uurida nagu näiteks valgust ( informatsiooni ), mis püüab sellise taevakeha nagu musta augu tsentrist välja pääseda või neutriinod ( kuid mitte täielikult ), mis võivad vabalt läbi tungida isegi tervest planeedist. Ainus võimalus inimese kehast väljumist kontrollida on see, et patsient näeb enda elustamis- katseid pealt, kui ta on parajasti kliinilises surmas. Juhtumite selline joon on ajas korduv. Ja seetõttu on seda võimalik ka kontrollida. Maailmas elustatakse inimesi kliinilisest surmast iga päev ja nendelt inimestelt saadud tunnistused sisaldavad antud iseloomujoont. See tähendab seda, et kui inimene on sattunud pärast mõnda rasket haigust või ränka õnnetust kliinilisse surma, siis pärast
annaabi.ee 
