Brasilia linna areng Koostaja: Carol Jõesaar 11.A klass Sissejuhatus Brasilia on Brasiilia pealinn ja Liiduringkonna keskus. Linn asub Amazonase ja Parana jõgikonna veelahkmel. Brasilia kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuidas linn tekkis? Linn ehitati tühjale maale, peaaegu kõrbealale. Brasilia projekti esitasid 1956. aastal Lúcio Costa ja Oscar Niemeyer, kuna oli idee kolida Brasiilia pealinn mereäärsest Rio De Janeirost palju kesksemale kohale riigi sees. Maastikuarhitektiks oli Roberto Burle Marx. Disaini aluseks oli soov teha taevast vaadates silmapaistev linn, mis ilmselgelt pidi meenutama laialiaetud tiibadega lindu. President Juscelino Kubitschek laskis riigile uue pealinna ehitada 1956-1960, et viia ellu oma valimisloosungit "50 aastat jõukust viiega
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt
Kontserdianalüüüs (I poolaasta) Meie koolis käis esinemas ,,Tallinn Baroque" ansambel. Esinejateks oli neli inimest: Liina Saari, Imbi Tarum, Raivo Tarum ning Tõnu Jõesaar. Nad esitasid 17.-18. sajandi ehk barokkajastu muusikat. See muusika oli täis erilisi kaunistusi ja ilustusi. Esinemine oli värvikas, sest kõik esinejad kandsid barokiaegseid riideid. Tänu huvitavale muusikale ja barokiaegsetele riietele loodi minu arvates väga suursugune ja mõnus atmosfäär. Kontserdi käigus tutvustati meile vanaaegseid pille. Imbi Tarum mängis klavessiinil. Mulle meeldis selle pilli kõla ning natuke terav toon. Veel mängiti ja
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
Kangelaseeposed ehk kangelaslaulud hakkasid arenema tänu rahvateaduse tärkamisele(X sajand). Eeposeid esitati lauldes. Neis räägiti kangelasest ehk heerostest, kes olid kas väljamõeldud(Kalevipoeg) või tõepärased(Roland). Sisu oli eelnevalt tuttav, kuid lisadega(trikid) ja see põhines rahvaluulel. Esitajatest rändmuusikud õppisid need pähe ning eeposte esitused kestsid kohati päevi. Nendel eepostel põhinevad hilisemad eeposed. Näiteks : *Rolandi laul(prantsuse, esitasid zonglöörid, tõsieluline)*Laul minu Cidist(hispaania, esitasid huglaarid, hisp kuninga võitlus maulidega)*Niebelungide laul( saksamaa, esitasid spiilmanid, rahvaste rändamine)*Lugu Igori sõjaretkest(venemaa, ajaloolised sündmused) 5. Mida kujutab endast rüütlikirjandus ? (tekkimine, kesksed motiivid) Rüütlikirjandus sai alguse XI sajandil pärast seda, kui rüütlid jäid paikseks. Tegemist oli kurtuaasse ehk õukondliku tegevusega
pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suunatud Jumalale. Selle laulu tähtsus on Euroopa muusikale väga suur, sest temast kasvas välja mitmehäälsus. Samuti on neid viise kasutanud paljud heliloojad oma teostes. Gregooriuse laulu kõrval oli ka ilmalik muusika, millest kõige rohkem tuntakse rüütlilaulu
Hubane õhtupoolik Kontserdimajas Barbra Streisand sündis 24. aprillil 1942 Brooklynis USA-s. Tema 70da sünnipäeva puhul korraldati Eestis kontsertturnee. Ühe nädala jooksul anti kontserte nii Pärnus, Tallinnas kui ka Tartus. Kontserdil ,,Happy Birthday Barbra Streisand" esitasid kuulsa Ammerika laulja ja näitleja lugusid läbi aegade ühed tuntumad Eesti artistid: Gerli Padar, Uku Suviste, Ott Lepland, Nele-Liis Vaiksoo, Kelli Uustani ning Hele Kõrve. Neid saatis Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, mille dirigentideks olid Jüri Ruut Kangur ja Kapsar Mänd. Kontserti otsustasin külastasin oma klassivennaga seetõttu, kuna saabus 1. mai ja sellega seoses ka kontserdiarvustuse tähtaeg. Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes
kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed Kangelaslaul üldistab mehelikkust, pärit legendidest, esitasid zonglöörid Vagandid (rändavad üliõpilased) esimeste ilmalike laulude kirjapanijad Miks vaimulik pandi kirja, esitasid mungad, sest oskasid seda teha Ilmaliku laulude kogumik garmiissa labussa
Bastille kontserdi retsensioon 6.märtsil käisin ma Bastille kontserdil Saku Suurhallis. Esinesid soojendusartistid NÖEP ja Matt Wills ning peaartist Bastille. Iga artist esitas oma viimaseid ja populaarseimaid teoseid. Nad esitasid vanu ja uusi laule segamini, isegi kui ei teadnud uuemaid laule, siis sai kontserti ikka nautida. Bastille on indie pop bänd, kes on tegutsenud aastast 2010. Bastille liikmed on laulja Dan Smith, klahvpillimängija Kyle Simmons, trummar Chris Wood, kitarrist Will Farquarson ja Charlie Barnes. Grupp sai alguse Dan Smithi sooloprojektist, millele hiljem lisandusid Kyle, Chris ja Will. Kõik bändi liikmed on pärit Inglismaalt.
Esimest lugu alustati ühe inimese soolomänguga. Poole loo peal tulid teised juurde. Teine lugu oli üleni rõõmust pakatav. Kolmas lugu oli eriti meeliköitev, kuna see oli nii tuttav, et oleks tahtnud kasvõi kaasa laulda. Hea oli nende esitust vaadata. Eriti sellepärast, et oli näha, et vahepeal läks ikka mõnel midagi natuke sassi ka. See tuletas kunagi oma esinemisi klaveriga meelde. Seejärel oli aeg täiendõppe teise rühma käes. Nemad esitasid kaks lugu: F.X. Gruberi ,,Püha öö" ja J. Styne ,,Langeb lund, langeb lund, langeb lund." Need inimesed olid kellamängu õppinud eelmisest rühmast ühe aasta võrra rohkem, ehk siis 6 aastat. Esimene lugu oli väga ilus. Külmajudinad ajas lausa peale. Ka teine lugu, mis nad esitasid, tuli neil väga hästi välja. Ei olnud kuulda midagi sellist, et keegi oleks natuke maha jäänud, ette läinud või valet nooti mänginud. Kord oli tüdrukute ansambli käes
Arutlus Käisin Saku Suurhallis Rammsteini kontserdil 24.Veebruaril 2010. aastal.Peale nelja aastast kestnud pausi on bändil valminud uus album ning selle Euroopa esitlustuuri raames tuldi Tallinna tagasi.Nad esitasid oma uut albumit ,,Liebe ist für alle da" (tõlkes ,, Armastus on kõigi jaoks olemas").Albumil on 11 lugu. Rammstein on Eestis esinenud kaks korda-mõlemal korral ette välja müüdud saaliga. Rammstein on saksa rokkansambel, mis tegutseb alates 1994. aastast.Nad esitasid oma laule enamuselt saksa keeles.Kontsertit alustas soojendusbänd Combichrist. Nende bändis oli 3-4 liiget. Combichrist bändi muusikastiilist rääkides tulevad meelde deemonid
Holger on edukalt võtnud osa erinevatest konkursitest, millest olulisimaks on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini konkursil ainukese eestlasena saavutatud kolmas koht. Tal on ka oma ansambel Marjamaa Brothers, kus tema vend mängib saksofoni ja lauljaks on Uku Suviste. Kontsert toimus väikeses saalis, mistõttu lava polnud väga suur ja istekohti polnud väga palju. Laval võisime esialgu näha ainult klaverit. Saal ise oli huvitava kujunduse ja ilusate klaaslühtritega. Kõigepealt esitasid nad Hillar Kareva sonaadi number 2 "Värvilised vahtralehed" , mis ongi mõeldud altsaksofonile ja klaverile ning koosnes kolmest osast. Allegro assai (= tõtates,rutates ja kaunis), nagu nimigi ütleb, oli hästi tempokas, lõbus ning rõõmus. Larghetto molto tranquillo (=kaunis aeglaselt, palju, rahulikult) seevastu väga aeglane ja pigem kurb, kui helde. Viimasena esitasid nad Giocoso vivacissimo ning see kõlas tempokalt, väga elavalt ja rahulolematult .
Probleemid ja lahendused Probleeme oli meil siiski. Jäime mõne asjaga toppama nagu näiteks plakatite tegemisega kuid kokkuvõttes saime siiski hakkama. Suurimaks probleemiks oli jõulupeol kui õiged mikrofonid olid ühendamata ning kui laul mida tuli arvuti kaudu ühendada jäi toppama. Oleksime pidanud rohkem tõsisemalt suhtuma korraldamise peale kuid lõpuks tulime siiski toime oma abiliste ja juhendajate abiga. Esinemised Heidi pillilapsed esitasid 5 lugu Paistu kooli mudilaskoor esitas laulu ''Jõulukellad'' ning ''Päkapiku jõululaulu'' Greete ja Epp-Sandra esitasid Juhan Liivi luuletuse ''Tali'' 2-3. klass esitasid luuletuse ''Päkapikk ja kuri poiss'' Sandra ja Marleen esitasid laulu ''Nagu muinasjutt'' 5-6. klass esitas elava kuuldemängu ''Jõulud kõrbes'' Mina ise esitasin laulu ''Iga tund'' Triinu Orav esitas luuletuse ''Pimedusest koorub valgus'' Katrin Kahu esitas klaveril loo ''Tantsiv viiuldaja'' 1
Kontserdi arvustus Ma käisin vaatamas Kammermuusika kontsertit mis toimus EMTA kammersaalis. Kuupäev oli 25. September 2012, kell 18:00. Seal esinesid Karmen Sookruus (viiul), Miina Laanesaar (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Kristian Plink (tsello), Konstatin Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viimane oli K.Plink (tsello).
Pealkiri Aeg Esitaja vorm Tegelased Süzee teemad Iiri saagid 2-7saj Proosa+värss Kuningas Esitaja-fildid,bardid conchobar,sangar cuchulinn Vanaisland,vana 13saj Sakaldid-esitasid luulet Loki,odinit,thori edda, noorem (11-12) ilma muusikalise edda,kuningapeegel saateta Beowulf. Anglosaksi 7-8saj Värss. Kangelane peab eepos taplust üleloomilike olendidtega. Beowulf
Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega. Aja jooksul on välja kujunenud bluesi vormid- tavaliselt 12 - taktiline korduv harmooniaskeem. See jaguneb kolmeks nelja takti pikkuseks lõiguks. Kaks esimest lõiku on enamasti korduva meloodia ja tekstiga. Bluusi meloodiale on omane III ja VII astme madaldamine, kusjuures saate harmoonias säilib mažoor. Bluusi üks vanemaid alaliike oli maabluus, mida algul bandžo, hiljem kitarri saatel esitasid tööks võimetud, vigased ja pimedad (peamiselt mehed, kes olid rändlaulikud). Tavaliselt esitasid omaloomingut, milles nii teksti kui viisi võidi varieerida. Nimetati ka “Talking blues”, kus laulmise asemel pigem jutustatakse kogu lugu. Tekstid võisid olla väga pikad, kuna seda improviseeriti. Maabluusis polnud bluusi vormiskeem veel selgelt välja kujunenud, seda võidi esitada võrdlemisi vabalt improviseerides. Laulu esitati nasaalse, viimistlemata tämbriga
kuulata. Järgmisena võisime kuulda Villu Valdmaa esituses C. Porteri Fredi laulu muusikalist ,, Suudle mind, Kate" . Esitaja oli hästi tõsine, esitus kinnine ja tuhm. Vastandiks sellele oli järgmine laul J. Straussi Adele kuplee operetist ,, Nahkhiir" Margit Saulepa esituses. Esitus oli lihtne, kerge, rõõmus ning esitaja suhtles hästi publikuga. Esitaja oli väga ilmekas ning teda oli meeldiv kuulata. Lavale tuli ka Urmas Põldma ning koos Margit Saulepaga esitasid nad I. Kalmani dueti operetist ,,Krahvinna Mariza" , mis oli hästi lustlik, südamlik, veidi isegi naljakas. Kui muidu me laval liikumist peaaegu, et üldse ei näinud (solist seisis lava keskele asetatud klaveri kõrval) , siis nemad liikusid ringi ning näitlesid veidi laulule kaasa, mida oli väga meeldiv vaadata. Pärast seda kuulsime sama autori laulu operetist ,,Tsirkuseprintsess" , mida esitas Voldemar Kuslap, kes oli muhe, laulis hea kõlava häälega ning südamest.
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks
Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla. Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid lugusid ning kõikidel pillidel, lugude esitamisel oli erinev kõla. Esimesena tutvustasid pillimehed kahte pilli, mis olid valmistatud Jaapanis, pillimeister Ibanessi poolt. Mõlemal pillil oli 6 keelt. Nad esitasid loo nimega „Deepest river“. See oli hästi rahulik lugu ning jättis mõtlema. Järgmised kahed pillid olid järgmised: Kanadas tehtud, haruldane ning erilise kõlaga, inglise keeles fretless kitarr, millel oli 7 keelt. Ning akustiline, klassikaline pill. Esitasid nende kitarridega lugu: „Somewhere over the rainbow“, mille sõnade autor on E.Y. Harburg. See on ülemaailma kuulus laul ning tundsin selle kohe ära. Samuti on see väga
Tõeline laulev revolutsioon sai alguse 1988. a, kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva revolutsiooni tippaastaks, mille suvekuid on rahvamasside poliitilise aktiivsuse ja rahvusliku vaimustuse tõttu tagantjärele nimetatud kuumaks suveks. Välja kujunes paarikümnest armastatumast laulust koosnev nn põhirepertuaar, mida esitasid artistid kontsertidel ja mida lauldi ka omaette pereringis. Ühe osa sellest moodustasid rahvusliku ärkamise aegsed laulud 19. sajandi lõpust, sealhulgas Eesti Vabariigi hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille avalikku esitamist võidi veel mõni aasta varem karistada kui huligaansust. Lisandusid laulva revolutsiooni kaasaegsete artistide esitatavad poplaulud eri zanrites (rokk, folk jm). Ülipopulaarseks sai Mattiiseni-
Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema mõrva. Nad riietuvad naisteks, ühinevad bändiga ja põgenevad Floridasse. Selles vaatuses esitati laule nagu "Pennita kerjused''- esitasid: Veikko Täär ja Andero Ermel, ,,Kui kohtasid neidu Chicagos'' - esitas Gerli Padar, ,,Räpp, otsige,otsige otsige..'' - esitasid Jaan Willem Sibul ja tema: kaaslased, ,,Ilu, mis ajab mehed hulluks'' - esitas Merle Jääger, "Me võiksime olla lähedased'' ja ,,Nii ikka läeb". Teises vaatuses toimusid sündmused Floridas, kus Joe ja Jerry üritavad naistebändi sisse sulada, et ellu jääda. Esitati laule nagu "Päike
selge ja sobis kontserdi vahepalaks väga hästi. Siis olid jälle laulud esinesid nii mudilaskoor, poistekoor ja noortekoor.Kõigil olid laulud peas ja väga tore oli kuulata. Kooride esinemised olid head, ei ole midagi halba öelda tublid noored on. Õe ja venna duett oli väga lahe. Oli näha, et nad olid vaeva näinud selle esitusega. Esitus kõlas väga hästi. Laul oleks võinud rohkem viidata jõuludele ja see oleks võinud olla Eesti keeles. Veel esinesid kaks noormeest kes esitasid enda loomingut klaveril. Andekad poisid, see pala meenutas veidi meloodialt ühte välismaa artisti pala aga laulu nimi ei tule meelde. Nad võiksid sõnad ka juurde kirjutada sellele loole. Konsert lõppes ühise lauluga. Soolo osad esitasid 12. klassi õpilased. See oli väga lahe aga mõned hääled ei kostunud välja. Võibolla olid veidi närvis. Aga lõppkokkuvõtteks oli väga vinge kontsert. Kontsert oli tore ja lahe. Muusika valik olu väga hea see tekitas jõulu tunde. Esitsed
Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50-ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessansi iseloomustavad : kaubanduse ja manufaktuuride areng, inimene sai elutelje keskpunktiks, ilmaliku sisuga kunsti areng, teaduse avastused, uus ühiskonnakiht kodanlus, eeskujuks antiikkunst, jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad. Tekkisid esimesed
osatäitmiseks Estonia teatri laval jäi maalikunstnik Cavaradossi roll Giacomo Puccini ooperis "Tosca". Vello Jürna oli mitmete muusikaauhindade laureaat. Aastal 1989 võitis ta esimese koha Eesti lauljate võistlusel ja 1992. aastal publiku auhinna Violetti- Valsesia võistlusel. Aastal 1991 pääses ta Modenas toimunud Pavarotti-nimelise võistluse finaali. Tuntumad solistid olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal , esitasid siis esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaim oli aaria ooperist "Tosca". Kontsert oli muidugi hea sellepoolest ,et oli palju häid artiste , kes esitasid oma muusikapalu väga hästi. Kontsert meeldis väga , aga kurb tõsi on ainult see ,et Vello Jürna suri väga noorelt, paljud talentsed inimesed surevad noorelt ja nii see juhtus ka temaga. Kõige rohkem meeldis "Tosca" aaria mida olen ka varem kuulnud ja see oli väga hästi esitatud , esitas Pille Lill
kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija. Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt välja kujunenud. Laulu esitati: nasaalse, viimistlemata tämbriga, taotlemata vokaalset ilu. Kuulsamad maabluusi esitajad: B.L.Jefferson, H. Ledbetter ja B.B.Broonzy. Linnabluus Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel aastatel linnastumisega. Seda esitasid mitmesugustes kohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Varasemast rohkem
mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus. Kangelaslood on tavaliselt värsivormis, harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes, retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid.
ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud piiblist,luterliku kirikus luteri koraalidest. Kuulsaim meister Claudio Monteverdi. SONAAT- oli instrumentaalteos,koosnes mitmest eri karakteriga lõigust.võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamseks mõeldud kammerteos. Arcangelo Corelli INSTRUMENTAALKONTSERT- oli 3 osaline teos solistidele ja orkestrile.soolopillideks viiul ja oboe.Väljaarendaja ja looja Antonio
B Suur juubelikontsert : 100 aastat looduse kaitsel (Retsensioon) Külastasin 13.augustil Suurt juubelikontserdit,mis toimus Kuressaare Lossihoovis.Kontsert algas kell 19.00 ja kestis ligikaudu 2 tundi .Kontsert oli täiesti tasuta. Kontserdil esinesid paljud tuntud artistid : Ott Lepland, Jaan Tätte, Tõnis Mägi ja Marko Matvere.Kõik artistid esitasid kaks-kolm laulu .Minu lemmikumaks lauluks kontserdil oli Tõnis Mägi ja Ott Leplandi laul Ilus oled isamaa , see laul tekitas sellise hästi sooja ja turvalise tunde,et Eestis on hea elada ja see on meie kõikide isamaa. Veel meeldis mulle Jaan Tätte ja Marko Matvere laul Ilus hetk,see laul rääkis elust ,et mõni hetk on elus ilus kuid samas mõni valus.Ilus on see kui ütled et Armastan sind ,aga valus see kui minna andeks paluma , aga ei anna andeks
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome
Näidend oli muudetud tänapäevaseks ja etendati seda kohta, kuidas Soome tuuletark röövib Linda ning Kalevipoeg teda siis sinna otsima läheb ning vahepealne seiklus. Rahvale meeldis näidend väga ning tänapäevastatud vormile sai ka suure kõhutäie naerda. Näidendile järgnes väikene meelelahutus, kus Gertrud ja Reijo tegid rahvale ühe plaksumäng. Nüüd esitas Kaisa publikule lõõtsaloo ning pärast seda luges Reijo aforisme ning nüüd oli kord uuesti koori käes, nad esitasid laulud ,,Taevateel" ja ,,Kodu", järgnes jälle üks õhtujuhi luuletus ning seejärel esitas Gertrud oma klaveripala, pärast seda luges Reijo taas aforisme, mis olid ka tema õhtu viimased. Taas oli kord meelelahutus osa juures, kus nüüd näitas mängu ette Kaisa, mäng oli siis selline, et võeti paar laulurida, mida sai miimikaga näidata ning pärast paar korda seda laulmist hakati järjest ära võtma sõnu
Mt Eden Dubstep Kontserdiarvustus Mt Eden Dubstep- i Kontsert toimus 30. novembril Tallinnas, Rock Cafes. Mt Edenit soojendasid Epordwerk, Paul Oja ja Kallervo Karu Massif Drum-Off, Mhkl ja K-Sein ja loomulikult Mt Eden Dubstep, kes esitas oma hitte ja uusimaid laule. Näiteks esitasid nad laule nagu ,,Sierra Alone", ,,Still Alive" ja ,,Silence".Kontsert oli võimas, eriti meeldis laser show, mis oli väga värviline ja meelelahutuslik. Kontsert kestis umbes kaks ja pool tundi koos oma tutvustamisega ja vahepeal nad rääkisid ka, et kuidas nad loovad oma muusikat. Dubstep muusika duo Mt Eden (varem tuntud ka nimega Mt Eden Dubstep), Jesse Hooper ja Harley Rayner on asetanud Uus Meremaa ja dupstepi kui muusikazhanri
Algas elektrikitarride võidukäik. Tavalisele kitarrile pandi helipead külge algul mängiti istudes. Rhythm ja bluus pluss tempo andsidki kokku rock'n'rolli. Sai alguse Vietnami sõda ja tekkisid sõjavastased hipid ja nende tunnuslause (make love, not war). Kõik see kulmineerus suure rokkfestivaliga. Tähtsamateks olid seal Bob Dylan ja Jim Hendrics ( heliefektid, hammastega mängimine, kitarride põletamine, improviseerimine). See oli teoreetiline pool kontsertloengust. Loengu jooksul esitasid nad kümme lugu. Esimene oli klassikaline romanss, see sisaldas rohkeid kaunistusi, oli voolava meloodiaga, nukrameelne ja intensiivne. Teiseks oli pala nimega ,,Cross roads", mis oli mõnusa rütmiga. Järgmine oli ehtne kantrilugu, mis tehti väga huvitavaks mängides seda slide'ga (tekitas pika pinina noodi lõppu). Esitati veel klassikaline rock'n'roli lugu, see oli kerge ja tempokas. Lugu ,,Yesterdayd" mängiti elektrikitarri ja akustilise kitarriga, nende kooslus oli väga hea
ning kokku tulid nad aastal 2006. Esimeseks looks olid nad valinud laulu „Kallis ära küsi“. Selle laulu kirjutasid nad aastal 2007. See on ka nende üks kõige esimene laul. Pean ütlema, et see on ka minu üks lemmikuimad laule nende kogust. Laul on üsna rütmikas. Refrääni teine pool muutub valjemaks ja lisandub kitarrile basskitarr. Refräänis toob Silver esile ka väga kõrge ulatusega noodid, mis minu meelest ideaalselt konteksti sulanduvad. Kokku esitasid nad 9 lugu, millest minule hästi meelde jäi näiteks „Maailmaparandaja“. Laul on tempokas ja laulu algus oli väga hästi sisse juhatatud kitarrisoologa. Solist laulab terve laulu vältel üsna piiripealsel noodil. Mulle meeldib see, kuidas iga kord, kui Traffic esineb võtavad nad kõike maksimumiga. Nad elavad nii hästi laulu sisse, et neid on väga hea vaadata. Minu rõõmuks esitasid nad ka oma staažikaima laulu „Kesköödisko“. Selle nad kirjutasid aastal 2008
välisele hiilgusele. Erinevalt klassikalisest balletist on barokiajastu tantsuetendustes rohkem vokaalnumbreid,milles esitatakse balletistseenide poeetiline sisu. Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit. Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal. Balletietendused olid ainulaadsed,kohati ka trillerid,mis vallandasid vaatlejates tohutuid emotsioone. 17.sajandi lõpul sai ballett Venemaal populaarseks tänu PeeterI-le,kes kutsus Venemaale kunstnikke Euroopast ning aastal 1738 rajati Peterburgi esimene tantsukool,millega kujunes
Aastal Ryan Tedderi ja Zach Filkinsi poolt. Bänd tegi oma esimese albumi produtsent Greg Wellsiga suvel ja 2005 aasta sügisel oma stuudio. Aaastal 2007. Andis One republic välja oma debüütalbumi „Dreaming Out Loud“. Nende singel „Apologize“ sai tohutu rahvusvahelise edu. Nende lauludest kõike rohkem kuulamisi on saanud „Counting Stars“. Minule meeldis see kontsert väga. Ma lähen kindlasti uuesti nende kontserdile, kui nad jälle Eestisse tagasi tulevad. Nad esitasid umbes 10 laulu. Osad laulud polnud ka nende omad, vaid olid teiste artistide omad, aga nad laulsid neid väga hästi. Kogu kontsert oli väga hästi lavastatud. Peale laule oli akplaus ja karjumine väga suur, sest rahvale tohutult meeldis see. Minu lemmik laulud olid: „Counting Stars“, „If i lose myself“ ja „Something i need“. Need laulud on ka internetis väga palju vaatamisi kogunud. Mis natuke ei meeldinud oli see, et nad nii vähe lugusid esitasid
Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Kontserdiarvustus Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 22.märtsil 2012.aastal kell 17.00 Jõhvi muusikakoolis toimus õpilaste korraldatud kontsert kus osalesid kõik vabatahtlikud. Enamus esitajad olid Jõhvi muusikakooli õpilased, kuid leidus ka julgeid publikust kes oma ülesandega hästi hakkama olid saanud ja esitasid ühe või mitu lugu. Esitused olid erinevad, oli laulmist , muusika instrumentide mängimist ja isegi väikeste bändide esituses valikulist muusikat. Kokku esinejaid oli 12 , kelle vanus varieerus 10st-16ni. Nooremad õpilased esitasid traditsioonselt kuulsate muusikute palasid ,kuid teismelised kippusid kuulsate lauljate muusikat paradeerima, mis neil ka lõppkokkuvõtes õnnestus.:) Kontserdi ajal oli esitatud
Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj
ja, et Arvo Pärt on noores eas kirjutanud muusikat lastetükkidele. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud "elav leksikon" Valter Ojakäär. Preemiad: Eesti Autorite Ühingu preemia 2005 parima sõnalavastuse originaalmuusika eest. Riina Roose ja Jaak Jürisson - Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia 2005. Isiklikult, oleks võinud minu arvates see etendus kesta rohkem kui 2 tundi. See oli tõeliselt kaasakiskuv etendus. Nad esitasid palju selliseid laule, mida ma olen varem kuulnud ja se pani ka mind kaasa laula. Samas oli ka neil olemas kokkupuude publikuga. Publikult küsiti küsimuse ja õige vastuse andja sai endale roosi. Saalis oli näha, et kõigile meeldis see etendus. Tore oli just et laule esitasid noored eesti näitlejad, keda oleme harjunud nägema kuskil teleseriaalis mängimas. Minule isiklikult meeldisid kõige rohkem ,,Kümme neegrit , mis on kirjutatud Agatha
mis oli Tina Turneri ja Freddie Mercury muusikale pühendatud ainulaadne show-etendus, mis jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok.
10.03.09 1974 loodi Euroopa Ülemkogutegemist on liikmesriikide valitsusjuhtide koostöö tasandiga. 1979 loodi Euroopa parlament tänase EL seadusandlik organ. 1978 loodi Euroopa rahasüsteem ja Euroopa Valuutaühingselleks oli eküü(ECUEuropean Currency Union). Euroopa ühenduste järkjärguline laienemine Ühendkuningriigid soovisid ühendustega liituda nii 1963 kui ka 1967.aastal ja mõlemal juhul pani Pr neile avaldustele veto peale. 1969.a esitasid liitumisavalduse 3 riiki: ühendkuningriigid, Iirimaa ja Taani. Liitusid Euroopa ühendustega 1973.aastal. Avalduse esitas lõpuks ka Norra, rahvas ütles ei. 1970del soovisid EÜga liituda: Kreeka, Hispaania ja Portugal. Kreekast sai liige 1981 ja Hispaaniast ja Portugalist 1986. 1982.aastal otsustas EÜst lahkuda 1 maa: Gröönimaa. 1980date lõpul otsustai , et järgmiste aastatate jooksul uusi liikmeid ei võeta. Põhjuseks viia liidu kui ühenduse koostöö uuele tasandile
Seppänen ei näe Tele2 käitumisele muud põhjendust kui, et üritatakse peatada kiiresti kasvanud klientide äravoolu. «Tehnilise järelevalve ameti statistika järgi on klientide äravool Tele2-st Elisasse numbriliikuvuse teel rohkem kui kolmekordistunud, ulatudes 2010. aasta lõpus keskmiselt 300 kliendini nädalas.» EETILISE KONFLIKTI LAHENDAMINE Olulised faktid Tele2 peatas numbriliikuvuse, keelates sellega klientidel õiguse vahetada operaatorit. Elisa ja EMT esitasid tehnilise järelevalve ametile kaebuse. Tele2 rikkus elektroonilise side seadust. Tele2 tühistas kõik Elisa poolt esitatud numbri teisaldamise taotlused. Klientide äravool Tele2-st on kolmekordistunud. Huvilised: Tele2, kes peatas numbriliikuvuse. Elisa ja EMT (konkurendid), kes esitasid kaebuse, kuna kliendid ei saanud soovi korral üle tulla nende firmasse. Kliendid, kes soovisid numbriliikuvuse teel vahetada operaatorit. Eetilised probleemid:
16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez Muusikas tooniandvaks Ilmalik muusika oli Vokaalmuusika balletto(ilmalik Orlando di Lasso
Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve
Ooper võis läbi kukkuda mittesobivate lauljate, peaosatäitjate tujude, nõrga libreto (sisu), aga ka liiga julgete uuenduste tõttu, mida publik vastu ei võtnud. PRANTSUSMAA Pariis oli kosmopoliitne (paljurahvusline) linn ja rahvusvaheline ooperikeskus. 19. Sajandi esimesel poolel tegutsesid siin ooperiteatritena Pariisi Ooper (tõsise ooperi esitamiseks), Koomiline Ooper ja Itaalia Teater, kus oli nii tõsise kui ka koomilise ooperi trupp ja itaalia lauljad esitasid itaalia heliloojate oopereid. Sajandi teisel poolel lisandus muusikaline teater, kus oma muusikalisi draamasid tõid lavale Gounod ja Massenet. Pariisi Ooperis kulutati palju aega ning raha ooperi lavale toomiseks, prooviperiood kestis 2-3 kuud (Itaalias oli see 2-3 nädalat). Iga uus lavastus varustati uute dekoratsioonidega ning kostüümidega, mis teistes Euroopa teatrites oli harv nähtus, sest enamasti kombineeriti raha kokkuhoidmiseks vanu dekoratsioone
Ingliskeelsete sõnade autoriteks on maailma tipptasemel laulukirjutajad USA-st: Pamela Phillips Oland, Alan Roy Scott, Liz Vidal, Philip Cody, Harold Payne, Allan Dennis Rich. Kogu see projekt kestis 2 aastat ja sellesse oli kokku kaasatud ligi 100 inimest. Meie saime seda tulemust kogeda Nordea kontserdimajas kontserdina, mis ühtlasi oli Eesti Autorite Ühingu 25 aastapäeva auks pühendatud. Kõiki neid 18 laulu esitasid erinevad Eesti tuntud muusikud: Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Sofia Rubina, Karl-Erik Taukar, Susanna Aleksandra, Koit Toome, Elina Hokkanen, Kaire Vilgats, Ott Lepland, Laura Põldvere. Taustaks mängis neile Lutz Krajenski koos oma kollektiiviga Lutz Krajenski Big Bandiga. Kõik nad on väga tuntud ja suurepärased Eesti muusikud, kes said selle ülesandega suurepäraselt hakkama. Mina usun, et neil oli ka väga huvitav ja ainukordne sellises projektis osaleda.
astunud liikmeks.Kahjuks ei täitunud loodud organisatsiooni eesmärgid, mis tõttu hakkasid eespool nimetatud riigid otsima võimalust Euroopa ühendusega liituma.1965.aastal sõlmiti ühenduse paremaks juhtimiseks spetsiaalne liitmis leping, muu hulgas loodi Euroopa komisjon. 70-date algul algas lõpuks Euroopa ühenduse laienemine.1.jaanuaril 1973 liitusid Taani ,Iirimaa ja Inglismaa.Avalduse oli esitanud ka Norra , kuid rahvas hääletas vastu.70-ndal esitasid avalduse Kreeka , Hispaania ja Portugal.Kreeka liitus 1981 ja ülejäänud 5 aastat hiljem.Koostöö arendamine jätkus ka 70- ndal.1974 loodi peaministritem koostöö tasand.Euroopa ülemkogu ja 1979.aastal Euroopa parlament, samal aastal, hakkas toimima Euroopa rahasüsteem ja võeti kasutusele valuuta ühik EKÜÜ(ECU).Viimane oli euro eelkäija.80-date alguses leidis aset ainuke ühendusest väljaastumis juhtum, kui 1982.aastal lahkus ühendusest Gröönimaa.1985
See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja Mait Malmstein, kes kutsusid kohe alguses publikut kaasa elama, hõigates sõnad:"Elagu emad!" Peale tervitussõnu astusid uuesti lavale Meero Muusiku lastekoori lapsed, seekord väiksemad, kuid sama kõlava häälega, kui just mitte veel paremad. Väikesed laululapsed esitasid lühikese laulu "Kallis". Klaveri meeliköitva soolomängu ajal tegid tüdrukud tantsuliigutusi ning kallistasid üksteist. Siirast lapserõõmu läbi muusika nautisid kõik kohaletulnud pered. Meero lastekoori tüdruksolist esitas klaverisaatel laulu "Ema sünnipäev" ning laulu"On meie keskel suvi" , mille rütmikas tempo pani publiku kaasa õõtsuma. Meero Muusik on erahuvikool, mis alustas tegevust 2001. aastal. Kooli eesmärgiks
Kontsert ise oli väga meeleolukas ja rütmikas ei olnud selliseid tühjeauke kus oleks pidanud ootama, vaid kõik sujus suurepäraselt, see oli ka väga tore, et õhtujuht, Hannes Võrno rääkis vahepeal nalju. Vanemuise sümfooniaorkester mulle ka meeldis sellepärast et nad ei olnud ka tuimad vaid tegid ikka vahel nalja ja olid väga vabad. Üheks huvitavaks faktiks võik välja tuua selle, et kui nad viimase laulu Lotte muusikalist esitasid tõusis rahvas püsti ja paluti uuesti seda laulu, ning kui nad uuesti ära esitasid plaksutas rahvas ligikaudu 5 minutit ja nad laulsid lõpetuseks veel ühe laulu, sellel hetkel kui rahvas plaksutas ja nad uuesti laulsid tuli mul kananahk ihule, sellist elamust kontserdist pole mul eales olnud ja seda tunnet tahaks isegi tagasi. Lavastuse kohta mul pole midagi halba öelda, solistidel olid sõnad ilusti peas ja terve see kontsert oli tervik, mitte ühtegi miinust mina ei näinud.
Briti talent Vaatasin 9.märtsil kanal 11-st "Briti talendi" 2016. aasta viimast poolfinaali. Saatejuhid olid Anthony McPartlin ja Declan Donnelly. Kohtunike toolides istusid Simon Cowell, Amanda Holden, Alesha Dixon ja David Williams. Viimases poolfnaalis osales üheksa võistlejat. 1. Esimesena olid laval Oxfordi tantsutrupp, Elite Squad Royals. Nad esitasid väga energilise, vaimuka ja fantaasia rohke tantsu, kus kuninganna Elizabeth tantsis laudadel ja tegi tänavatantsu. 2. Järgmisena esines ema ja tütre lauluduo, Ana ja Fia Almanda. Emal ja tütrel on olnud raskeid aegu, kuid nad on õnnelikud, et on perena koos. Nad esitasid ilusa ja südantliigutava loo "Wind Beneath My Wings" Bette Midleri poolt, mis läks kõigile saalis viibijatele hinge. Nende hääled olid
ansambli saatel. Oli alates tantsurütmilisest salmilaulust kuni luuletekstina vormitud soolomadrigalini. 3. Da capo aaria- koosnes kolmest erinevast lõigust. Sai ainuvalitsejaks 17. Sajandi Itaalia vokaalmuusikas. Uued zanrid veel: 4. Kantaat- esitab üks inimene. Sarnaneb ooperistseeniga, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Kirikukantaadid kasvasid välja 17.sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solist, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai sellest jumalateenistuse lahutamatu osa. Selle esindajateks said Alessandro Scarlatt, Georg Friedrich Händel. 5. Oratoorium- Esitas solist, koor ja orkester koos, laval pole liikumist. Tekkis Roomas, eelkäijateks liturgilised draamad. Erines ooperit, kuna puudus lavaline tegevus. Sisu anti edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Keskseks tegelaseks oli jutustaja
annaabi.ee 
