Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev. Suhtlemine - Tajumine(pertseptsioon) - Informatsiooni vahetamine( kommunikatsioon) - Mõjutamine (interaktsioon) Isikutaju on eelkõige teise inimese hindamine Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne, meeldiv, ebameelidv?
Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte võttes, on võimalik tahtejõudu kasvatada, ning juhul, kui tahet on piisavalt, ei ole laiskus enam probleemiks. Teiseks tähtsaks küsimuseks on - „Mida ma elus väärtustan?“ Kõikidel inimestel on erinevad väärtused, mis olenevad töökohast, vanusest ja isegi eluetapist. Näiteks õpetaja väärtusteks on teiste õpetamine, abistamine ja töö lastega. Advokaadi väärtusteks on ausus, õiglus, esinemisoskus ja kõrge palk. Minu tugiväärtusteks on saada hea haridus, olla edasipüüdlik, sõltumatu, ning armastav. Seda läheb vaja selleks, et saada enda lõppväärtused, milleks on mugav elu, ning küps armastus. Kolmandaks küsimuseks on - „Mis on minu oskuse ja huvid?“ Kõikidel inimestel on oskused. Osatakse hästi joonistada, laulda või isegi väga hästi matemaatilisi ülessandeid lahendada. Minu oskuseks on ujumine. Käisin ujumistrennis 8 aastat. Alustasin 4 aastaselt, ning
Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin. Tegin neile soengud pähe ja viisin käruga välja. Tundsin oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi teisena, olgu siis karu, rebase või Punamütsikesena. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja ta saab esinedes positiivseid emotsioone. Rollimängude juures on oluline täiskasvanu suunamine ja julgustamine, sellisel juhul võib välja kasvada palju enamat kui mäng. Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov on meenutanud, et tema peamine ajaveetmisviis lapsena olid just rollimängud. Menukad on lauamängud, mis arendavad lapsel peenmotoorikat ja tähelepanuvõimet. Viimane on oluline tänapäeva maailmas, kus laps veedab paratamatult palju aega teleri ees
Kas ülesanne on MAX-põhikujul? Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Korraldatakse aastaseid ärijuhtimise ja finantsjuhtimise koolitusi. Esimesel poolaastal on tunnimaht künmestes gruppides järgmine: aine ärijuhid finantsjuhid ettevõtlus 30 30 inglise keel 80 40 raamatupidamine 0 60 esinemisoskus 20 0 Ettevõtlust saab õpetada kuni 240 tundi, tunnitasuga150 raha, inglise keelt saab õpetada kuni 480 tundi, tunnitasuga 110 raha, raamatupidamist tuleb õpetada vähemalt 60 tundi tunnitasuga 100 raha ning suhtlemisoskust vähemalt 20 tundi, tunnitasuga 150 raha. Ärijuhtide õppemaks on 1930 raha ning finatsjuhtide õppemaks on 1740 raha semestris. Kui palju peaks vastu võtma gruppe, et jääktulu oleks neil tingimustel maksimaalne? Kas ülesanne on MAX-põhikujul?
Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima. Näiteks: Kodumängus jäljendab laps oma käitumist läbi nuku. Kodumängus mängides nukuga väljendab laps täiskasvanut ja suhtub oma nukku nii nagu suhtuvad temasse täiskasvanud, selles mängus areneb suhtlemisoskus. Laps kordub liiga palju muuda sõnastust... Rollimängud- lapsel on võimalik läbi mängida (sõnastus) erinevaid rolle, näiteks nagu karu rollis, rebase rollis, punamütsikese rollis jne. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja saab esinedes positiivseid emotsioone. Siin on tähtis ka täiskasvanu suunamine ja julgustamine. Erinevad lauamängud- arendavad lapsel peenmotoorikat, tähelepanuvõimet. Laps õpib koostama lauseid, esitama küsimusi, (ALIAS) saab positiivseid emotsioone. Lauamängudega arendatakse väikelapses ka püsivust, loogilist mõtlemist, põhjus-tagajärg seost, reeglitest kinnipidamist. Alias on juba suur samm algsetest lauamängudest edasi võiks näideteks tuua
teemakohaseid uusi teadmisi, tekitab sisemisi kujundeid kuulajate erinevates meelekanalites ja mõjutab nende käitumist edaspidi. Esinemisel mängib olulist osa mulje, mida tekitab esineja see annab tähenduse sõnadele, esinejale ja tootele / teenusele, mida ta tutvustab. Väliselt tajutav osa Esmamulje Kehakeel/Esinemislaad Kontakt Mõjutamiskunst(kõnekunst,esinemisoskus,imidz) Väliselt tajumatud Meeleolu Sisemised kujutlused Uskumused/Väärtused Enesetundmine ja identiteet Üks võimalik esinemise mudel. Esinemise alustamine. Struktuur: Algusele tasub 1. Paus planeerida vähemalt 2. Tähelepanu tekitav 10% esinemise algus üldmahust. 3. Paus Alustamise ülesandeks
3 miljonit olid Ungarlased. Võeti ära pääs merele. Arme suurus kärbiti 35 000. Pidi maksma reparatsioone. Isikud: Wilhelm II - Saksa keiser. Franz Ferdinand - Austria troonipärija. Ferdinand Foch - Prantsusmaa kindral. Woodrow Wilson - Ajalooprofessor ühes Ameerika parimas ülikoolis, president alates 1912. Aastast (14 punkti)(Ameerika) David Lloyd George - Suurbritannia peaminister. Advokaat Walesist. Hea esinemisoskus.(Inglismaa) Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister. Mäletas kahte Prantsusmaa hõivamist sakslaste poolt.(Prantsusmaa) Mõisted: Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Positsioonisõda - ehk kaevikusõda, selle vastandiks on aga manööversõda Mobilisatsioon - ehk mobiliseerimine on kõikide jõude kogumine ja sõjaks valmis seadmine.
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine
lisatasud ja boonuspaketid (nt mobiiltelefoni kasutamise või transpordihüvitis). Kavandamis- ja korraldamisoskused Analüüsioskus Kuulamisoskus Töö sisetingimustes (kontor, müügisaal, laoruum, tootmisruum vm) Koostöövõime Inimeste ja protsesside juhtimisega seotud töö Tegevuste kavandamine, korraldamine ja juhtimine Läbirääkimisoskus Kindel tööaeg (konkreetsed kellaajad, näiteks 9-17) Kindlate ülesannete ja reeglitega määratud töö Otsustusvõime Esinemisoskus Teiste juhendamine ja/või kontrollimine Kokkulepete sõlmimine ja läbirääkimiste pidamine Kõrgharidus Konsulteerimine ja nõustamine Inimeste abistamise/õpetamise/ravimisega seotud töö Istuv töö Veenmisoskus Reeglite järgimine Personal on kaasaegses globaliseerunud ühiskonnas omandanud ühe olulisema rolli organisatsioonide käekäigu kujundamisel, nende konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel
6) Rahulolematu: näitab üles rahulolematust. 7) Noomiv: süüdistab, väljendab ärritust ja viha, keelab, karistab. 8) Range: õpetaja „hoiab ohjad pingul“, kontrollib, hoiab klassi vaikse, on range, kehtestab reeglid ja normid. Ranged õpetajad saavutavad korra klassis, aga õpimotivatsioonile on kahjustav. Õpetaja suhtlemist klassiruumis saab liigitada: 1) Kognitivne funktsioon – õpilaste õppimise soodustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. esinemisoskus 2) Afektiivne funktsioon. 3) Juhtimisfunktsioon. Õpetaja suhtlemisoskused „ei maksa midagi“, kui õpetajal puudub hooliv hoiak õpilaste suhtes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Õpetajale olulised suhtemisoskused: 1) Esinemisoskus 2) Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti. 3) Oskus konfliktidega toime tulla. 4) Oskus kuulata. 5) Oskus saavutada reeglite täitmist. 6) Oskus oma emotsioonidega toime tulla.
6. Esita luuletus peast samal ajal lehvitades. 7. Esita luuletus peast samal ajal hüpates. 8. Esita luuletus peast samal ajal kükitades. Õpilaste ülesanne on täita töökorraldus, samas võivad nad olla loovad ja lisada liigutused oma äranägemise järgi. Jagasin sedelid nii, et ühe tegevusega luuletust kandsid klassis ette 4 õpilast. Äärmiselt naljakas ja põnev. Lapsed mõtlesid välja väga erinevad ettekanded. Oli naljakas, liikuv, arenes esinemisoskus, julgus, suuline eneseväljendus. 3. JUTUSTAN PÕNEVA LOO Klass jagatakse pooleks. Pool klassist on väljakutse esitajad (A- rühm), teine pool on jutustajad (B- rühm). Klassi taga on põrandal/ laual on VUNK- kaardid pildiga laua poole. Koos hakatakse väljamõeldud juttu looma ja jutustama. A-rühm: Üks õpilastest jookseb VUNK- kaartide juurde ja toob klassi ette tahvlile pildi. B-rühm: Esimene laps, kellel tuleb idee, hakkab jutustama (Püsti
Tehnilised oskused - kirjavahetus, andmebaasid, dokumentatsioon Juhtimiseks on vajalikud 3 peamist kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): Ärivaldkonna tundmine Inimressursi funktsionaalne ekspertiis Muutuste juhtimine Põhiväärtused on: loovus, koostöötahe, ausus Teine võimalus: - erialased teadmised, - ärivaldkonna tundmine - analüüsivõime - koostööoskus - suhtlemisoskus - kuulamisoskus - esinemisoskus - sõbralikkus - aja planeerimine - oskus öelda "ei" - oskus oma teadmisi rakendada - rollide eristamise oskus (oskus objektiivseks jääda) LOENG II 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria vahele kindlat piiri tõmmata ei ole võimalik. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria?
Uurimistöö eetika põhimõtete järgimine. Töö keeleline (ortograafiline, grammatiline ja terminoloogiline) tase. Töö vormistuse vastavus juhendile. Tabelite ja jooniste asjakohane esitamine teksti sisu paremaks mõistmiseks. Nõutud töö pikkusest kinnipidamine. Kaitsekõne esitamine (töös esitatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine) ning küsimustele vastamine. Üldine esinemisoskus (väljendusoskus, abivahendite kasutamise oskus, etikett). Autori pädevus teema valdkonnas. Oponeerimine (küsimuste esitamine, diskussiooni arendamisoskus). Oponendi üldine esinemisoskus (väljendusoskus, heatahtlik kriitika, etikett). Positiivse hinde saamise eelduseks on: Töö vastab teemale. Töö eesmärk ja ülesanded on vastavuses töö sisuga. Töö peab sisaldama järgmisi koostisosasid: tiitelleht; kokkuvõte; sissejuhatus (töö
suhtlemisviiside vahel (õpetaja avatud käitumine, selget ja arusaadavat esitlust, sotsio-kommunikatiivne stiil, korra saavutamise viisid). Interpersonaalse käitumise mudel Hollandi koolkond jt. (8 käitumistüübi: juhtiv, abistav, mõistev, vabadust andev, ebakindel, rahulolematu, noomiv, range). Õpetaja suhtlemist klassiruumis saab liigitada lähtuvalt õpetaja kognitiivsest(õpilaste õppimise soodustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Esinemisoskus), afektiivsest(õpilaste motiveerituse õppida suurendamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Positiivse väljendamise oskus; emotsionaalsed oskused) ja juhtivast(distsipliini kindlustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. Kehtestamisoskus) funktsioonist õpetamisel {Squires (1999) } Esinemisel on oluline räägitu: SISUKUS; LIHTSUS; EMOTSIONAALSUS ja TIHEDUS Lehtsaar (1988) . Mehrabian sõnastas avatud suhtlemise printsiibi: inimesed püüavad enam ja avatumalt suhelda nendega, kes
6. Mis on juhtimise põhifunktsioonid (peamised juhtimistegevused)? 7. Millised on kolm juhtimistasandit? 17. Tippjuhtimine 18. Erialanejuhtimine (kesktasandi juhtimine) 19. Täideviiv juhtimine (esmatasandi-juhtimine) 8. Nimeta Sinu arvates olulisemad juhi rollid. Motiveerimine, toetamine, esindamine, läbirääkimine. 9. Nimeta Sinu arvates olulised juhi oskused. Erialaseda teadmised, oskus öelda ei, esinemisoskus, analüüsivõime. KORDAMISKÜSIMUSED II 18. aprill 2010. a. 21:48 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria? Struktuur,inimesed ja tegevused. 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor. 4
tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne. 6.1 Uurimistöö ja praktilise töö kaitsmine 1. Kaitsekõne (vt Lisa 4) • uurimistöö koostaja 15 - 20 minutiline ettekanne tehtud tööst, • on arusaadav ja toob välja põhilise, 2. Töö kaitsmisel tuleb arvestada retsensendi märkustega, vastata kaitsmiskomisjoni liikmete ja kuulajate küsimustele. 3. Töö kaitsmisel teeb retsensent lühiettekande retsenseerimise tulemustest. 4. Tähtis on esinemisoskus (soovitavalt peast) ja kompetentsus küsimustele vastamisel. 5. Kaitsmine lõppeb kaitsja lõppsõnavõtu ja tänusõnadega. 6. Kaitsmisele järgneb uurimistöö hindamine. 25 7. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE Töö hindamisel arvestatakse: 1) protsessi (20% hinde mahust), 2) töö sisulist külge (40% hinde mahust), 3) töö vormistust (20% hinde mahust),
kätesse pärivad. Mary on küll õde Anne’i kihluse üle rõõmus, kuid tunneb ka kahjurõõmu, et õde samaväärset abielu ei sõlmi, pidades mereväeohvitseri seisuselt endast madalamaks. 24 “Veenmise” ja “Uhkuse ja eelarvamuse” kahte nn halba tegelast, hr. William Ellioti ja George Wickhami seob ühine hea esinemisoskus, igal pool hea mulje jätmine, oma kena välimuse ja sarmika vestlusoskusega naiste võlumine. Austeni kirjutamisviisile omaselt on tegemist tüüpilise omakasu peal väljas oleva majanduslikult laostunud noormehe prototüübiga. Sarnasusi leiab veelgi. Anne’i ja mr Bingley puhul on tegemist isiksustega, kes klammerduvad neile lähedase inimese arvamuse külge ja võib ka juhtuda, et nende eest asjad ära otsustatakse
hindamisel. Eesmärk peaks kirjeldama koolituse tulemust ja/või muutust, mitte selle teemat ja tegevust. Eesmärk võib olla muutus: tegevuses, hoiakutes, käitumises, töö tulemustes, oskustes, teadmistes mingis x valdkonnas ja teemal: klienditeenindus, info liikumine, koostöö, tugitegevuste väärtustamine, kliendikesksus, info andmine, ülesannete delegeerimine, kvaliteet, kvantiteet, tähtaegsus, arvuti-, keele-, suhtlemis-, esinemisoskus. Nt: Front Page'i koolitus - peale koolitust on töötaja suuteline iseseisvalt hooldama osakonna kodulehekülge. meeskonnatöö koolitus - peale koolitust on osalejate ja vaatlejate hinnangul paranenud nii info liikumine kui koostöö klienditeeninduskoolitus, kliendikaebuste vähenemine 20% uue dokumendihaldus - süsteemi koolitus, süsteem käivitub oluliste tõrgeteta, kahe nädala jooksul saavutatakse dokumentide liikumise sarnane kiirus ja paberikulu vähenemine ... % SISU
retsensendil või teistel inimestel tekkida võivaid küsimusi. Juhendaja ülesandeks on suunata õpilast kõrvaltvaataja pilguga oma tööd analüüsima, et leida üles võimalikud kitsaskohad ja välja mõelda parim võimalik vastus probleemide selgitamiseks. Juhendaja roll on siinkohal ka suunata õpilast enne kaitsmist oma pingeid maandama. Liigne pingeseisund võib takistada esitluse arusaadavust ja olulise meenutamist. Kaitsmisel arendatavateks olulisteks oskusteks on esinemisoskus ja aja järgimise oskus. Esinemine peab olema arusaadav, piisava valjusega ning sobival viisil toetatud illustratiivse materjaliga (nt esitlus sobiva arvutiprogrammiga). Enamasti on teadusettekannetel range ajapiirang, mille ületamisel võidakse ettekanne katkestada. Samas ei tohiks ka olulist osa kaitsmiseks ettenähtud ajast kasutamata jätta. Nii on vajalik ühelt poolt esitluse enda ning teiselt poolt sellega seotud jutu oskuslik kavandamine seatud ajaraamides.
õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks.
annaabi.ee 
