Esinejad olid tasemel, nad suutsid loo mõttet ja isikupära professionaalselt edasi anda ning valdasid oma pille hästi. Muusika aga kahjuks ei olnud minu maitse, liiga kiriklik ja jõulu traditsooniline. Loo rütmid olid enam jaolt sarnased ja ühekülgsed. Rahvast kontserdil väga plaju ei olnud. Peamiselt olid kontserdil vanainimesed, mõni üksik noor inimene oli. Kultuurimaja oli ilusti kaunistatud ja orel oli ilusti valgustatud. Esinejatel olid seljas tavalised riided ja valgustus ei olnud kõige parem. Esitati teoseid erinevatelt heliloojatelt, nagu näiteks Bach, Motzart, Händel. Ka mitte nii kuulsate heliloojate looming oli esitatud, nagu näiteks John Stanly, Jacques Arcadel ja veel teisigi. Kõik lood olid kirjutatud minooris ja suurel osa oli ilma laulu saateta. Esinejad ja esitused oleks võinud omma natukene rõõmasmeelsem ja hooksam. Kontsert tundus kuidgi ühekülgne, kohati tundus see kuidas kultuuri
Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid
kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, koori, dirigendi, ka lavastaja ja kunstniku(te)) nimed. · · Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks solistide lühike elulugu koori vm ajalugu, varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta). · Kontserdi sisuline iseloomustus (näiteks: kas oli mingi üldteema, kontserdi üldidee? Millist muusikat esitati
kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai veel mitmeid asju teha. Valgus oli enamjaolt kollakas, mõni kord oli natuke sinakat ja roosakat. Esinejatel oli alguses seljas musta-valge triibulised vangi kostüümid. Hiljem olid neil seljas kirjud ja võimsad riietused. Näiteks Aldonzal(mängis:Hanna-Liina Võsa) olid punased juuksed ja ta kandis seljas sinise ja valgega lühikest kleiti ning jalas olid tal hõbedased saapad. Sancho Panza(mängis:Tõnu Kark) kandis peas potti, rinnal suurt keelumärki, seljas puhvis varukatega valget kampsuni moodi asja ja jalas kandis ta pruune pükse ning valgeid saapaid. Don
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast"
tänu sellele isegi sadas natuke.Isegi enda õpetaja Ave Aropi tundsin ära ja ka huvijuhi.Peale selle sai näha ka paari tantsu ja kuulata pillimängu.Kontserdi kella aeg oli 19:00 ja see lõppes natuke enne kella 21:00-i. Koori dirigendi nimi oli Signe Rõõmus kes on ka meie klassi (8b) muusikaõpetaja.Dirigendil läks väga hästi koori juhatamisega.Kuna ma pole varem kontserdil käinud siis arvan, etsee kontsert oli kõige parem ajaviide vihmasel päeval.Minu meelest läks esinejatel väga hästi ja mingeid probleeme ei olnud seoses esinemisega.Lauljate hääl oli ilus ja selge ja kõik oli ilusti kuulda.Kõik laulud õnnestusid väga hästi ja midagi halvasti ei läinud. Kõige erilisemaks tegi kontserdi see , et seal esines oma kool VKLG.Lisaks sain teada , et seal kontserdil esinesid ka mu vanema venna klassi kaaslased.Üks nendest oli kindlalt Ott Raa.Aga ma ei tea kas seal kontserdil esines kedagi meie klassist.Aga ma arvan, et ma nägin oma
24.10.2008 SEE MUUSIKA-Metalbändid-I metalüritus Haapsalus! 06.11.2008 Kammerkontsert "Armastus Eesti moodi" 09.11.2008 Isadepäeva kontsert Haapsalu Toomkirikus 22.11.2008 Haapsalu BigBandi ja Kaitseliidu Tallinna Maleva BigBandi kontsert 30.11.2008 Advendikontsert 5 Restart tuur 2008: Kontserttuuri muudab eriliseks see, et kõigil esinejatel on tuuriks ilmumas värsket materjali. Seega on kontserdikülastajatel harukordne võimalus viibida nelja ansambli esitluskontserdil korraga. Samuti liigub kontserditega kaasas raadio Sky Plus, mille kuulajad saavad raadioeetri vahendusel elada kaasa kogu tuurikaravani liikumisele. Vanilla Ninja astub Eestimaal toimuval suvetuuril üles pärast viieaastast vaheaega. Lenna Kuurmaa sõnul on ansambli liikmed rõõmsad, kuna pärast Euroopas saavutatud edu ei ole nad
ning koguaeg oli huvitav, kuna tegemist oli ikkagi ju komöödiaga. Esinejaid oli väga palju, üritasin neid lõpus isegi kokku lugeda, umbes 50 sain lõpuks. Kõik osatäitjad olid minu jaoks võõrad, kuid sellegipoolest väga andekad. Silma jäi mulle see Josef, tema oli kõige naljakam, terve etenduse vältel ütles ta vähemalt 7 korda ühte lauset väga ilmekalt: "Mina ütlen alati nii, nagu asi on!" See ajas iga kord publiku naerma ja ei muutunud sugugi tüütuks. Esinejatel olid väga võimsad ja ilusad hääled, kuid kui nad laulsid, siis tekstist ei olnud midagi aru saada kuna orkester mängis nii valjult ja esinejatel puudusid mikrofonid. Selgelt oli kuulda ainult neid võimsaid täishäälikuid nagu ooperis. See oli ainus miinus kogu etenduse puhul, et vahepeal ei saanud üldse aru, millest nad seal laulavad. Lavakujundus mulle meeldis, väga
Kontserdi lõpetas Meeri Martinson M.Sherwini looga '' Ööbik sel ööl seal laulis''. Esinejate oskused olid tingimata väga heal tasemel, kuna välja olid valitud juhendajate poolt vaid parimad. Tavaliselt kui kontserdil käia, tekib selline imelik tunne, kus ei tunne ennast väga mugavalt. Selle kontserdi puhul oli tunda vastupidist õhkkond oli vaba ning esinejaid kuulata oli mõnus. Arvatavasti oli mingi mõju nendel küünaldel, mis tekitasid selle hea õhkkonna. Esinejatel otseseid kostüüme ei olnud, esineti pidulikes riietes. Nagu ma enne juba mainisin, olid valgustuseks küünlad. Dekoratsioone eriti ei olnud, kõik oli väga lihtne ja tavaline. Üldiselt jättis kontsert väga hea mulje. Teiste kontserditega ma seda just võrrelda ei saa, kuna ma ei ole varem sellistel üritustel käinud. Enamasti käin ikka rock-kontserditel või siis seal, kus pop-muusikat kuuleb. Järgmine küünlavalgusõhtu koos luule ja lauluga peaks toimuma 21
8. Mis on muusikali sisuks? See on seotud igapäevaeluga, kajastades koomilisi elusituatsioone. 9. Muusikali võrldlus ooperi/operetiga: Muusikaliste numbrite ja tegevuse seos Muusikalis on laul, tants ja näitlemine võrdselt tähtsad. Näitleja oskused Näitleja peab oskama nii laulda kui ka tantsida. Kuna laulud sarnanevad pigem popmuusika kui ooperiaariatega, siis lauljatel ei pea olema ooperlik häältoon. Liikumisstseenid Suurem liikumisvabadus, kuna esinejatel on peamikrofon. Tuntumad muusikalid: Richard Rodgers- Helisev muusika , Jim Jacobs Grease
kael hakkas valutama. Kui rääkida nüüd Giuseppe Verdi stiili- ja mõttemaailmast , siis kindlasti avasid nad selle tõetruult, andsid endast parima. Ooperi aluseks olev dramaatiline jutustus avardus ja rikastus minu jaoks muusika kaudu ning see oli põhiline. Seda etendust ehk siis peaproovi võib kindlasti pidada korralikuks , arusaadavaks ja tavapäraseks. Minu kui esimest korda ooperis oleva inimese seisukohalt on see, et esinejatel oli meisterlik tase. Nad mängisid seda etendust nagu teeksid seda kogu aeg ja harjutaksid pidevalt. Kuigi etenduse tegevustik toimus väga ammu ning sellest on tänapäeva inimesel mõneti raske aru saada, on ,,Rigoletto'' väga hästi läbi mõeldud, ning sellega on kõvasti vaeva nähtud viidud kenasti kokku tegevustik ning muusika.
Kõikide lauljate hääled olid väga kõlavad ning selged, mis tegi muusikali vägagi nauditavaks. 2 Leian, et kõige paremini õnnestusid muusikalis massilaulmised, kuna mitmete hääletämbrite segunemine lõi võimsa üldmulje. Sooloesinemistest nautisin enim Ott Leplandi esitusi, kuna minu arust on ta hääles selline mõnus kargus, mis toob kananaha ihule. Kõige paremini õnnestus esinejatel lõpulaul ,,Me oleme kõik selles koos". Muusikal oli kindlasti väga õnnestunud, kuna publik plaksutas lugude lõpus väga kõvasti ning lõpus saadeti noored esinejad lavalt ära selget tänu avaldava aplausi ja hõigetega. Kuigi mõningad stseenid tekitasid igavust ning küsimuse ,,millal see ometi läbi saab?", jäin muusikaliga siiski rahule ja soovitaksin seda kõigile, kellele meeldivad särtsakad esinejad, rütmikad laulud ja hea kontseptsiooniga teos
olevat. Kui ma varem sõna "muusikal" peale mõtlesin, siis ei tulnud mul kohe kõige positiivsemad mõtted. Seal lauldakse ja tantsitakse koos gruppides tavaliste tegevuste vahel, ning see ei ole minu arvates üldse realistlik. Pärast seda kogemust muutus see arvamus. Arvan, et see esitus oli pigem tavapärane, sest sarnaseid asju võis sellisel ajal tõesti juhtuda. Etendus oli huvitav, naljakas ja ootamatu. Soovitaksin esinejatel veidi kõvemini rääkida, et järgmisel korral kõik arusaadav oleks. Üldpildis siiski meeldis mulle see muusikal ja
Kontserdiarvustus ‘’Neli kätt Kandle klaveril’’ Käisin 4. novembril kell 19.00 Belgia klaveriduo ‘’B!z Art’’ kontserdil. Kontsert toimus Võru kultuurimajas Kannel. Esinejad olid Geoffrey Baptiste ja Andre Roe. Esinejatel olid püksid nabani ja värvilised triisärgid seljas. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli kaheosaline. Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5 Ungari tantsu helilooja Johannes Brahms, Simple gifts from appalachian spring heliloojaks Aaron Copland ja Souvenirs op.28 Samuel Barber. Kokku esitati 6 teost.
tähelepanu sellele ei pööranud), siis vahepeal ei saanud sõna otseses mõttes mitte kui midagi aru. Helilooja Georges Bizeti muusikast olen üsna hea arvamusel (ise ma sellist muusikat väga tihti ei kuula). Nii mõnedki ooperis esitatud teostest olid mulle tuttavad. Hiljem Internetist tema teoseid uurides leidsin, et ka teised inimesed on tema muusikast vägagi üllatunud. Lisaks suurepärasele muusikale oli esinejatel väga ilus näitlemis- ja laulmisoskus. Minule jättis see mulje, et seda ooperit on kõvasti läbi mängitud. Kuna see oli minu esimene ooperikülastus (olen varasemalt mitmeidki kordi teatris käinud, kuid mitte kunagi varem ooperit külastanud), siis olen sellest väga üllatunud. See oli väga meeldiv elamus. Kuna ooper kestis ligi 3 tundi, siis mulle meeldisid eriti need vahepausid, sest pikka aega järjest seal istuda oleks muutnud ooperi minu arvates igavaks.
hea vaadata tema alustamist. Kummardus, sättis noodid paika ning istus pukile maha. Ootas seal ligikaudu 30 sekundit ja seejärel hakkas mängima. Temokust oli lugudel piisavalt ning ei tekkinud unelemise tunnet. Samas meenub mulle orelimänguga alati kirik, samuti ka selles saalis, mis tõttu liiga tempokad lood tundusid võõrad minu jaoks. Kolmandaks esinejaks oli Denis Kasparovits, kes jättis mängijana kõige sümpaatsema mulje, kui välja arvata nende õpetaja Andres Uibo. Kui teistel esinejatel käisid abiks õpilased, siis temale tuli appi Uibo ise. Kasparovits, kes sai III preemia D. Buxtehude interpretatsioonikonkursi ning esines ka Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil (TROF), alustas oma esinemist ainult jalgadega, ning algus oli väga kõva tempoga. Mina ei olnud kunagi varem näinud, et orelit mängitaks nii kiiresti jalgadega. Ma saan aru, kui inimene suudab oma käsi ja sõrmi nii kiiresti liigutada, kuid tervet jalga. See näitas juba omaette klassi teiste esinejate ees
KOOL Nimi Klass RAM & METSATÖLL Retsensioon Koht, aasta 20.juuni 2007 toimus Lõhavere linnuses Metsatöllu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert. Kollektiivide ajalugu Metsatöll alustas 1990. aastate lõpus eepilist heavy-metal'it mängiva triona (Rabapagan, Factor ja Andrus). Selles koosseisus anti välja esimene album "Terast mis hangund me hinge". 2000. aastal liitus bändiga Lauri Õunapuu, tuues bändi teise kitarri, traditsioonilised muusikariistad ja omapärase häälematerjali. Karmikoelisele heavy metal'ile lisandusid eesti rahvamuusika sugemed. Mõne aja pärast vahetas bändi senise basskitarristi välja Kuriraivo ning 2004. aasta alguses asus trummide taha Marko Atso. Pärast albumi "Hiiekoda" (2004) valmimist hakkas Metsatöllu publiku mahutamiseks vaja minema üha suuremaid saale ning album tõi 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel bändile aasta metalartisti karika. 2006. aastal toodi sama auhind ä...
Mitmel pool maailmas on täiesti seaduslik abielluda kirikukellaga või lehmaga, aga kui koos soovivad elada samasoolised inimesed, siis on kõik väga vale. Ma ei arva, et minu mõistmatus selliste piirangute ja lubade suhtes tuleb kitsarinnalisusest. Kindlasti pean ma ennast palju avatumaks nooreks inimeseks kui seda on paljud teised. Iga inimene peaks saama ise otsustada, kellega ta soovib koos olla. Kui valitsus ei luba ühe leibkonnana elada sama soo esinejatel, siis ehk peaksime keelustama ka sellised peremudelid, kus üle 25 aastane inimene elab oma vanemate juures ja kas pole mitte vale, kui keegi otsustab üleüldse täiesti omaette elama asuda? Kipub jääma mulje, et meie vabameelne arenenud ühiskond nõuab meest, naist, 3 last ja toimetulemist miinimumpalga piires, sest lastetoetused peaksid kuluma ainult laste hüvanguks. Miks peaks olema hea elada niisuguses heal järjel olevas Eesti riigis, kui igale ühele
liigutus tõi isegi endal muige suule. Mina ei oleks midagi sellist oodanud, teades, et tegu oli lastekontserdiga. Pealegi olid esinejad ka täiesti teadlikud enamiku publiku moodustavate inimeste east. Samas saan aru ega lapsi muud moodi ärkvel hoida ju ei saa kui rumalaid nalju tehes, ei tohi ju lasta publikult igavleda. Sain muusikalises mõttes erakordse kogemuse, ma ei oleks arvanudki, et ainult selliseid pille kasutades on võimalik üsna head muusikat luua. Soovitan esinejatel edsapidi leida veidi viisakamaid meetodeid rahva põnevil hoidmiseks, sest see o n võimalik.
Edelma ,,Teema". See esitus minule kuigivõrd meelde ei jäänud. Võib-olla see lihtsalt ei eristunud minu jaoks piisavalt millegi silmapaistvaga. Järgmiseks esitas juba suurem instrumentaalansambel H. Hancock´i ,,Cantaloupe Island´i". Selles loos jäi silma väga andekas saksofonimängija, kelle esitus oli äärmiselt muusikaalne. Väga terviklikud fraasid, head dünaamilised kontrastid ja kindlasti ka ilus särav, kuid mahe toon. Selle sama ansambli teise loo puhul oli esinejatel publikule väikene üllatus. Saksofonimängijast Pille-Rite reist sai äkitselt laulja ja esitusele tuli T. Mägi ,,Sinu hääl". See esitus aaras mind täielikult, sest nii südamlikus esituses kui seda tegi Pille-Rite Rei ei ole ma seda teost enne kuulnud. Vokaali koha pealt võiks muidugi natuke norida, aga kuna see pole tema eriala ja minu teada ta muidu laulmisega ei tegele, siis jättis esitus mulle väga sügava mulje. Kontserdi lõpetas G. Barrow, B. Gibbons´i ja A
Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp. Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel. Laest rippusid alla valged karrad, mis meenutasid jääpurikaid. Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk. Esinejatel olid seljas pidulikud riided. Tüdrukud oli riietatud must-valgesse ja poisid pintsakutesse. Kõigil mängijatel olid käes valged kindad, et kaitsa oma instrumente. Kontserdil esitatud laulud olid enamus klassikalisest muusikastiilist. ,,Helesinine Doonau" Johann Strauss II Pala oli valss. Algas tagasihoidlikult, veidi kartlikult ning muutus järjest valjemaks ja julgemaks. Lõpus läks pala aina kiiremaks. Pala oli suursugune, kujutasin endale ette suur ballisaali 19.
Puccini aariaga ,,Turandot" ning hiljem liitusid nendega kõik lauljad. See oli vaieldamatult sobivaim laul lõpuks, kõik laulsid hingest ning kartmatult ja võimsalt. Publiku tungival soovil aplausi läbi esitasid nad selle laulu uuesti. Kokkuvõttes koosnes kontsert väga paljudest erinevatest lauludest, mis kõik pärit ka erinevatest teostest. See ettekanne õnnestus väga hästi ning mulle meeldis, et see oli mitmekesine, ei muutunud üksluiseks ning igavaks. Sassi esinejatel midagi ei läinud ning väikesed jutuvahepalad ning naljakesed õhtujuhi poolt olid igati meeldivad ja teretulnud. Publik võttis kõik esinejad hästi vastu, aplodeeriti ning kingiti palju lilli.
Minule meeldis antud ooper, kuna minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindalsti oli see omamoodi ka Romeo ja Julia lugu. Muusika oli hea ja lauljate tämber oli väga võimas. Kui oli kõik koos laulmised, suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga. Trubaduuri muusika panevad kindasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt ülesee ehitatud ja samuti ka olid esinejatel seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavasyaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Kõik lauljad olid kindalsti valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Ni9melt oli mustalse ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustalne oli samuti tumedama nahaga. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid
Minule meeldis antud ooper, kuna minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindlasti oli see omamoodi ka Romeo ja Julia lugu. Muusika oli hea ja lauljate tämber oli väga võimas. Kui oli kõik koos laulmised, suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga. Trubaduuri muusika panevad kindlasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt üles ehitatud ja ka esinejatel olid seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Kõik lauljad olid kindlasti valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Nimelt oli mustlase ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustlane, oli samuti tumedama nahaga. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid. Ja
muusikaga hästi kokku. Laval olid erinevad intensiivsed ja puhtad värvid, kuid läbivateks toonideks olid valge ja punane. Esinejate tase oli väga hea. Oli näha, et nad olid elevil, kuid samas närveerisid tehniliste lahenduste õnnestumise pärast. Samas oli ka aru saada, et esinejatele meeldis mida nad laval tegid ning nautisid ennast ja publiku tähelepanu. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja vaba ning inimesed nautisid seda, mida Grandbrothers’id laval pakkusid. Põhjusel, et esinejatel on suhteliselt väike esinemiskogemus, tegid nad palju kohmakaid nalju. Ma arvan, et kõik palad olid hästi esitatud ning pealtnäha ei ebaõnnestunud ükski teos. Mulle meeldis, kuidas duo publikuga suhtles. Nad selgitasid oma klaveri ja arvuti ülesehitust ning nende sõnul läks nii mõnigi helisid tegev haamrike katki. Ometigi on Grandbrothers’id nii palju kogenud, et nad said keset lugu purunenud haamriga ilusti hakkama.
See teos on hea näide klassikalisest kammermuusikast. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786. aastal, aga see avaldati alles 1788. Trio koosneb kolmest osast, inglise keelsete nimetustega ,,Andante", ,,Menuetto" ja ,,Rondeaux". Kontsertil esinenud Diana Liiv, Toomas Nestor ja Toomas Vavilov olid minu arvates väga pühendunud oma osale teose esitamisel. Oli selgelt näha, et nad nautisid seda, mida tegid ja see tegi kontserti kuulamise väga nauditavaks. Esinejatel on kõigil minu arvates väga hea muusikaline haridus. Palad olid esitatud, ma küll pole suurem asi muusikaekspert, aga minu jaoks ilma vigadeta. Kontserti üldise mulje võib lugeda ma arvan õnnestunuks. Esinejad olid tasemel ning ka publik oli enamasti keskendunud ikkagi muusika kuulamisele ja see tekitas hea õhkkonna mõisa saalis. Wolfgang Amadeus Mozarti teos ,,Kegelstatt" koosneb küll kolmest osast, kuid oma retsensioonist kirjeldan ma teost üldiselt.
peal"(J.Haydn),Krahvinna aaria ooperist ,,Figaro pulm"(W.A.Mozart),Don Basilio aaria ooperist ,,Sevilla habemeajaja"(G.Rossini),Tosca aaria ooperist ,,Tosca"(G.Puccini) ja sama helilooja teos ka Calafi aaria ooperist ,,Turandot". Kõla oli enamus aariate puhul väga täpne ja kindel esines huvitavat,rahulikku,meheliku, pehmet,mahedat,head kõla. Dünaamikas esines kõiki vorme oli nii rahulik,kiirenev,aegluvstuv kui ka vaheldusrikas. Esinejatel ei tulnud kindlasti puudu artistlikusest ja ka mitte tantsimis oskusest.Oskasid ennast lülitada muusikasse ja selle saateks laulda.Kindlasti oli tore ka vaadata ooperi lauljate kostüüme,mis ei jätnud kindlasti kedagi külmaks. Hääleilu jagus ka kõikidel ja eriti hea oli kuulata vaheldumisi erineva kõrguse ja häälega lauljaid.Samas aga minu jaoks ei olnud kõikide hääl nii ilus kui see oleks võinud olla.
Maarja näokuju sarananeb kõige rohkem temaga. Ma ei kujutaks lihtsalt kedagi teist selles rollis ette. Ma ootasin huviga, et näha, kuidas ta selle osatäitmisega hakkama saab, kuna nende lugude hästi välja laulmine nõuab tõsist tööd ja pingutust. Ei ole ju lihtne näidelda ja laulda 2 tundi järjest nii rasket osa. Seega muljed on mul väga positiivsed, kui arvestada seda, et see oli alles üks esimestest etendustest ning iga korraga tuleb esinejatel rohkem enesekindlust ja kogemust juurde. Vahel tundus, et Maarja-Liisi hääl jäi kuidagi nõrgaks. Orkester mängis kogu aeg ning kõikidest sõnadest ei olnud võimalik aru saada, kuid see on andestatav. Kõige rohkem ootasin ma seda kohta, kus Maarja oli väga uhkes kleidis ning laulis kuulsal Casa Rosada rõdul enamikule muusikakaugetele inimestelegi tuttavat laulu
egiptuse pillide äge kaeblemine, salapärane kutsuv seistronite ehk käristite kilin, kitara, lüüra ja suure harfi keelte helin. Seinte ääres olid reas lebatsid kõrgema peatsiotsaga. Neis istus või lamaskles peoseltskond nii oli mugav peo lõppjärgus armunaudingutele anduda. Orjatarid toovad kerge eine ja pakuvad jääkülma veega lahjendatud veine. Saali keskel on lava, mis kuulub esinejatele. Etteaste ajal käib külaliste vahel tihe omavaheline keskustelu ning nad ei lase ennast esinejatel segada. Järsku kinnistuvad kõigi pilgud lavale, kuhu kappab süsimust täkk valgete `sokkide' ja lendleva lakaga. Hobuse suurauad on kuldsed, valjad erepunased. Hobuse seljas istub katmata kehaga neid, ainukese ehtena punane peal mustades lendlevates juustes. Pealtvaatajad on vaimustuses. Hetäär esitab koos hobusega oma tantsu ja lahkub siis lavalt. Publik on keeletu. Neid ei imestanud selle üle, et neiu oli tulnud kõigi ette alasti, vaid lummas tema puhas kordumatu ilu
annaabi.ee 
