KONTROLLTÖÖ Maailm kahe maailmasõja vahelisel perioodil Demokraatia (mõiste, tunnused) Demokraatia ehk rahva võim on valitsemiskord, kus rahvas valib omale esindajad. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks (Ateena), kus rahvas teeb nt rahvakoosolekutel või valimistel ise poliitilisi otsuseid ja esindusdemokraatiaks (Eesti), kus rahvas valib omale esindajad, kes rahva eest poliitilisi otsuseid vastu võtavad. Demokraatia tunnused: võimude lahusus (kohtu-, seadusandlik- ja täidesaatev võim on erinevate inimeste käes), kodanikkonna osalemine poliitikas, valitsemine kirjapandud seaduste järgi (kõik inimesed on võrdsed), riigis on esikohal inimene ja kõik inimesed on eraelus vaba ja seadustega kaitstud. Diktatuur (jaotus, iseloomustus)
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus
Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad.
institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on lahutatud) ja tasakaalustatuse põhimõte (võimude jagamine ja vastastikune kontroll). Otseseks demokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus rahvas osaleb otsustamises otseselt (näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse
oskusteave piiratud. Veelgi enam, demagoogidel on lihtne rahvast eksitada. (Jakobson, et al., 2013, lk 112) Otsedemokraatia valitsussüsteem pärineb vanadelt kreeklastelt. Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 2.2 Esindusdemokraatia Kaudses demokraatias teostavad inimesed võimu kellegi teise kaudu. Peaagu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu – seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. 6 Esindusdemokraatia põhimudeliks on kesksete poliitiliste otsuste langetamine esinduskogus, mille liikmeks on kodanike poolt vabadel, korrapärastel ja võistluslikel valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku tänapäeva riikide suurus,et esindusdemokraatia on paratamatu valitsemiskorraldus. (Jakobson, et al,. 2013, lk 112)
Pilet 5 1) Demokraatia mõiste ja selle peamised tunnused. Võimude lahusus. Demokraatia - Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Sellist riigikorraldust, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises nimetatakse otseseks demokraatiaks. Sellist riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud nimetatakse esindusdemokraatiaks. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Demokraatia peamised tunnused: · vabad ja õiglased valimised(õigus valida ja olla valitud) · alternatiivsed teabeallikad · konkurents võimu nimel · poliitiku sõltuvus valijate eelistustest · seaduste ülimuslikkus(õigusriik) · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle
eesmärk on suur tööhõive, kõrged palad ja väiksemad maksud; üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia korral osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsene demokraatia otstarbekas ning sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib riigivõimuorganitesse oma esindajad. Valimiste korraldamist peetakse üheks demokraatia olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatia nelja ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma;
piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Sotsiaalsed liikumised- green peace, üleimsed, ei ole väga pikaaajalised 8. Demokraatia kui piiratud valitsemine a) Mis tähtsus on valimistel ühiskonnas? Kuidas saab rahvas riigivalitsemises kaasa rääkida? Tagada võimu regulaarne vahetumine, kui palju kaasatakse kodanikuühiskonda otsustesse. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma.
Demokraatia liike ® Otsene e. vahetu demokraatia - Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu ® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks ® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni ® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja
Sõltumatu kohus 67. Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Otsene e. vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja.
kaudsed valimised) 6 o SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat - rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias nelja järgmist ülesannet (funktsioonid):
ja John Jay (1745-1829) ning mis avaldati pseudonüümi "Publius" all kümne kuu vältel 1787. ja 1788. aastal reas New Yorgi ajalehtedes. Nende artiklite kirjutamise eesmärgiks oli veenda New Yorgi osariigi valijaid ratifitseerima uut Ühendriikide põhiseadust. Föderalistid toetasid seda, mida nad nimetasid "vabariigiks": laias laastus pidasid nad silmas süsteemi, mida meie nimetame esindusdemokraatiaks. Teisalt aga pooldasid mõned antiföderalistid osalevat demokraatia stiili ning seadsid föderalistide ette probleemi, kuidas kaitsta esindusdemokraatiat elektiivtüranniaks mandumise eest. Föderalistide peamine ettepanek selles osas oli võtta üle "võimude lahususe" idee, mis esineb John Locke'il ja Charles-Louis Secondat'l, parun de Montesquieul (1689-1755): nimetatud mõtlejate arvates tuleks valitsuse seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud
võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma.
tehnoloogia ja looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivaduusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: ·määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma.
looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivad uusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: ·määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma.
väiksemad maksud ning üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, pooldatakse astmelist tulumaksu, maksud on kõrged ja riiklik toetus väga laialdastele elanikkonna kihtidele. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Omakorda jaguneb demokraatia otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab käetõstmisega mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsest demokraatiat võimalik kasutada ja sellisel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu e need isikud ja parteid, kes hakkavad
annaabi.ee 
