) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.) MARGUS (meeleheitel): Tema sonib! VANAEMA (raskelt): See on surm! Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=32&table=Persons http://www.slideshare.net/ailuj123/august-kitzberg-2436274 http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm
välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL AKTSIOONIPOTENTSIAAL ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteise signaale edasi anda. 12.Kirjelda ja joonista erutuses ülekannet keemilises sünapsis. Ühel rakul on põiekesed koos ülekandeainega, kuna rakk millele ta tahab infot anda on kaugel, siis põiekesed lõhkevad ja aine liigub selle raku suunas. Raku peal on retseptorid, mis tunnevad õige aine ära, transmitter kinnitub retseptorile ja info kandub teisele rakule Pärast kas ensmide toimel lagundatakse või kogutakse aine uuesti kokku 13.Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit. 1) Atsetüülkoliin lihaste ja seedetrakti regulatsioon
) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.) MARGUS (meeleheitel): Tema sonib! VANAEMA (raskelt): See on surm! 13 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg 2. http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.html 3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm 4
· Haigusjuhtumite arv langes Viies peatükk · Inimesed olid küll ettevaatlikud, kuid vaikselt hakkasid arutama elu pärast katku lõppu · lühikese aja vältel kaotas taud kogu selle jõu, mis ta oli kuude vältel kasvatanud · Casteli seeriumil oli järsku terve rea juhtumitel positiivne mõju · kohtu-uurija Othon suri siiski katku · sellest hoolimata püsis linnas ikka vanaviisi · hinnad hakkasid jälle langema · mahasalatud erutuses elas rahvas 25.jaanuarini ning sel nädalal oli surmajuhtumeid jäänud nii väheks, et epideemia loeti pidurdatuks · Tarrou nägi kevadest saadik esimest kassi · Grand oli vahepeal terveks saanud ja tööle asunud, nagu poleks midagi olnud · Cottard ei uskunud siiski, et katk niimodi paugupealt taandub · Tarrou tervis halvenes järsult võis vabalt olla katk teda süstiti
PQ-lõik Mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks Väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese T-laine Vatsakestes tekib lõõgastus ST-segment Näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard 10. Mõisted Erutuvus Südamelihase võime erutuda Automaatsus Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib
(60/RR-intervall (s) = lööki/min). A.Vahtramäe 2011 4 P-sakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja PQ-lõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard Südamelihas on võimeline kestvaks kokkutõmbeks e. süstoliks vastusena üheainsale impulsile. Selline kokkutõmme annab verele sellise rõhu, et veri voolab väikeste veresoonteni välja. Müokard on võimeline kohanduma organismi vajadustele, muutma löögisagedust, kokkutõmbe jõudu ja diastolis lõõgastumise kiirust, astet. Südame tegevus on organiseeritud nii, et diastoli ajal veri läheb nii kodadesse kui vatsakestesse
tugevnemist, arendavad ka liikumist. Lapsed armastavad neid mänge. · Õppemängud on spetsiaalselt laste jaoks välja töötatud, näiteks, loto (vaatlus, mälu, tähelepanu) (, 2008). P. Lesgaft uskus et mäng on harjutus, mis aitab eluks valmistada. Mäng on teadlik tegevus, mille ülesandeks on teatud eesmärgi saavutamine. Hästi valitud ja korralikult juhitud mäng on võimas vahend koolieelsete kasvatamises. Mängu mõju lapse arendamises seisneb emotsionaalses erutuses, huvis ja hobis, mida laps tunneb mängu ajal, laps tahab tublisti töötada ja hoolikas olla (viidanud 2007). Autor leidis, et temaatilised rollimängud mõjutavad kõige rohkem lapse arengut, kuna läbi nende mängude areneb lapsel empaatiavõime. Lavastusmänge on erinevaid tüüpe. Konkreetse kirjandusteose põhjal lavastatud, õpetaja oma looming, laste oma looming. Lavastusmängudes laps väljendab tundeid, tõlgendab kunstiliselt
inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda enda käitumist kontollida. Afektiseisundile järgneb rahunemine, väsimus, apaatia, mida nimetatakse afektiivseks sokiks. Ärevus on emotsionaalne seisund, mida tekitavad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahutuses, hirmus. Kirg on tugev ja püsiiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, eneriga suunamises oma eemäsrgile, kire objektile. Inimese positiivset suhtumis väljendavad emotsioonid on: rahulolu, rõõm, õnnetunne, vaimustus, uhkus, tänulikkus, austus, õrnus jms Inimese negatiivset suhtumist väljendavad emotsioonid on: rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, põlgus, viha, häbi, vastikus jms.
.. Metsapeni, pikkalõuga, metsa kuldne kuningas, mine sooda solgutama, mine laanta laiutama, kivi külge kiskumaie... Väljas pauk, tulejuga pimedas ja naisterahva äkiline korjatus. JAANUS. Püha jumal taevas! (Kargab üle läve ja jookseb hääle poole.) VANAEMA (nagu enne, on keset tuba jõudnud). Meid kaitse oma vere sees, oh issand jumal, abimees!... MARI (rutuga ümbervisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles, hirmul vanaema ümbert kinni võttes). Vanaema! Vanaema! Oh jumal! Vanaema?... VANAEMA (hirmul). Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli inimese hääl! MARI (kõige suuremas erutuses, tormab läve poole. Jõud lõpeb jalust, toetab uksepiida najale). Oh jumal, jumal!... (Kiljatades.) Margus! VANAEMA (värisedes ja lõdisedes). See ei olnud Marguse, see oli t e m a hääl! MARI (käsi ringutades). Halastaja jumal!
KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID) 1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE RÕHU TEKITAJA 5) KAITSEFUNKTS. VERE FUNKTSIOON- 1) TRANSPORDIFUNKTS. 2) KAITSEFUNKTS. 3) VALGUDEPOO P-SAKK- KODADES IMPULSI LEVIK PQ-LÕIK- KODADE KONTRAKTSIOON QS – KODADE LÕÕGASTUS QRS-KOMPLEKS-VÄLJENDAB ERUTUSE LEVIKUT ÜLE MÕLEMA VATSAKESE. T-LAINE- VATSAKESTES TEKIB LÕÕGASTUS ST-SEGMENT- NÄITAB, ET ERUTUSES ON KOGU VATSAKESTE MÜOKARD VERE KOOSTIS: ERÜTROTSÜÜDID, LEUKOTSÜÜDID, TROMBOTSÜÜDID ERÜTROTSÜÜTIDE FUNKTS NING NORM NAISTEL JA MEESTEL- FUNKTS: HAPNIKU TRANSPORT KUDEDESSE JA SÜSIHAPPEGAASI TRANSPORT KOPSUDESSE NORM: NAISTEL 4,0-5,5x1012/liitris; MEESTEL 4,5-6,0x1012/liitris LEUKOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: ORGANISMI KAITSE. NORM: 4,0-8,8(10)x109/liitris TROMBOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: OSALEMINE HÜÜBIMISES NORM: 150-400x109/liitris LIHASED (MIS TAASTUB JA MIS EI):
nulljoont) eespool Rsakki Qga ja Rsakist tagapool S ga. P ja Tsakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. Psakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQlõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRSkompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Qsaki alguses kojad lõõgastuvad. Tlaine vatsakestes tekkib lõõgastus. STsegment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. 6 Vatsakeste töö faasid pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AVklappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere
(allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S- ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. P-sakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus. ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Vatsakeste töö faasid- pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV-klappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud
Parasümpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused, võimaldab seedimisel hästi toimida. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendajalihase kokkutõmbumisele. Kusepõie üle domineerib parasümpaatilise NS-i tühjenemise faasis. Põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Tühjendamise korral on oluline, et lihased alluks tahtele. Parasümpaatilisel NS-l vähem toimeid, kui sümpaatilisel. Veresooned ei saa parasümpaatilist toimet. Ometigi parasümpaatlikkus erutuses naha ja siseelundite veresooned laienevad. skeletilihaste ja aju veresooned ahenevad trenni ja võistlema ei tohi täiskõhuga minna. Aju ja skeletilihased saavad vähem verd. Ajutegevus täis kõhuga pole ka eriti hea. Parasümpaatiline NS ei innerveeri veresooni, sest sümpaatiline on ülekaalus ja seega parasümpaatiline allasurutud. Suusatajatel, jooksjatel, sõudjatel domineerib puhkeolukorras PARASÜMPAATILINE NS!!!
inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia. · Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus. · Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. · Emotsioonide bipolaarsus emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon) · Emotsioonid: o Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne. o Asteenilised ehk passiivsed nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne. · Emotsioonide kategooriad
Intervall - sakk koos sellele järgneva sakiga (R-R intervall kahe teineteisele järgneva R- saki tipu vahel vastab südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust) P-sakk - väljendab erutuse levikut üle mõlema koja PQ-sakk - mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese; Q-saki alguses kojad lõõgastuvad T-laine - vatsakestes tekib lõõgastus ST-segment - näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard Südame töö sagedusel 70x/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 sek, ühe diastoli kestvuseks 0,58 sek - seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70*0,28 = 19,6 sek Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis - pinguldusfaas ja väljutusfaas Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas 1. Pinguldusfaas 2. Väljutusfaas 3. Lõõgastusfaas 4. Täitumisfaas Südametoonid:
- parasümpaatiline -> erutuse Sümpaatilise NS toimel intensiivistub hingamine ja südametegevus - sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihase, intensiivistub AV, suureneb dissimilatsioon (energiat kulutav süsteem) - erutuses on ülekaalus sümpaatiline: erutus, hingamise kiirenemine, vaja vetsu minna jne. Parasümpaatiline NS mõjub hingamisele ja südametegevusele pidurdavalt - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, bronhilihased tõmbuvad kokku, ergutub assimilatsiooniprotsess (talletab, säilitab) ➔ MÕLEMA OSA ÜHEAEGNE KOOSTÖÖ POLE ANTAGONISTLIK
on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus. EKG-s eristatakse atriaalosa ning ventrikulaarosa. Atriaalosa langeb P-lainega, mis väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõigu ajal on kojad tervikuna haaratud erutusest. Ventrikulaarosa ulatub Q algusest kuni T lõpuni. QRS kompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese, T-laine ventrikulaarse erutusprotsessi vaibumist. Nende vahele jääb ST- lõik, mis analoogiliselt PQ-lõigule kodades näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Mõnikord võib T- laine järel näha ka U lainet, mis tõenäoliselt väljendab erutuse vaibumist erutusjuhtesüsteemi lõppharudes. Intervalli nimetusega tähistatakse sakki koos sellele järgneva segmendiga (näit. PQ-intervall P-algusest kuni Q-alguseni). Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust: · Südame tööst süda paiskab kokkutõmbe ajal verd survega välja veresoontesse.
Lisaks reklaami vastu võtva inimese vajadustele ja huvile peab arvestama veel mitme asjaoluga, tähtsamad kaks: Inimese võimalus toimida vastavalt sellele, mida reklaam taotleb, ning inimese võime nii toimida. Reklaam hakkab edukalt toimima, kui selle poolt mõjutatud inimene 1) on motiveeritud vastavalt toimima, 2) omab võimalust vastavalt toimida, 3) on võimeline vastavalt toimima seda kõike korraga. Motivatsiooni olemasolu väljendub huvis, ärevuses, erutuses, valdavates mõtetes ja meenutustes, eesmärgipärases infootsingus, psühholoogilises seotuses ja sõltuvuses, kires, tähelepanu kerges suundumises millelegi. Lisaks vajadustele ja motivatsioonile on eduka reklaami võtmeteguriks identifitseerimismehhanismi oskuslik ärakasutamine. Reklaam peab võimaldama tarbijal ennast reklaamitavaga või reklaamteatega samastada ehk identifitseerida. Samastumine käib mitme skeemi järgi: 1. Kujutava indiviidiga samastumine. 2
annaabi.ee 
