..................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed
Rühma esindajate meeskond (REM) – koguneb 1 x aastas ning koosneb kõikide rühmade esindajatest ja tugiteenuste koordinaatoritest. Lapsele RAM´i otsuse alusel sobiva rühmaliigi leidmine õppeasutuse siseselt. Rehabilitatsioonimeeskond on kõrgharidusega spetsialistide kollektiiv, mis koostab puuetega inimestele nende toimetuleku säilitamiseks või parandamiseks rehabilitatsiooniplaane. Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad Eesti Vabariigis aastal 2007 järgmised spetsialistid: Arst; Eripedagoog; Füsioterapeut; Logopeed; Meditsiiniõde; Psühholoog; Sotsiaaltöötaja; Tegevusterapeut. Nõustamiskomisjon tuleb kokku, kui piirkonnas on laps, kes võib vajada hariduslikku soovitust, mida haridusasutusel ei ole võimalik ilma nõustamiskomisjoni otsuseta rakendada ning kui komisjonile on esitatud taotlus. Maakonna nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja
Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju.
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis on, kuidas lapsevanem suhtub kõrvalseisjate püüdlustele nende tähelepanu juhtida oma lapse erivajadustesse. Oluline on lapsevanemat toetada, nõustada ja mõista selles olukorras. http://www.teatoimeta.ee/Erivajadusega_laps_lasteaias_680.htm d
koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus. (3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel,
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?...................................................................................................
ühikut. Sõltub valdkonnast! Tuttav jääb paremini meelde. Lühimälus ei tehta infoga midagi, hoitakse. - Töömälu aktiivsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse. o Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus o fonoloogilise hoidla maht kasvab, sest sõnade kordamise kiirus kasvab (umbes 15 aastane on täiskasvanu tasemel), koolieelses eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. o Keskjuhtiv süsteem areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. - Püsimälu o Meelde jätmisel õpitakse kasutama strateegiaid aga kordamine iseseisvalt enamasti alles koolieas
Neid uuritakse läbi käitumine. Käitumises need ei väljendu nii otseselt ja käitumises on mitu asja koos (taju, mälu, mõtlemin). Tuleb eristada neid ja seega on see keerukas. Eirvajlaste puhul peab ka mõtlema, kus need probleemid võiks olla, nt kas emotsioonded, mõtlemises, tajus, jne. Kui üles leida üles kus see psüühikas probla on, kas mõtlmeises, tajus, emotsioonides, siis saab seda valdkonda just rohkem arendada ja siis tulevad teised oskused ka lihtsamini tegelt, kui see valdkond saab arendatud ja toetatud. Psüühilisi omadusi mõõdetakse, et teada saada, kuidas in psüühika funktsioneerib võrreldes teiste samaealistega. Psühhodiagnosika alla käib kõikvõimalike in psühikaga soetud omaduste mõõtmine, uurimine. Pisut üle sajandi on mälu, taju (psüühikat ehk) uuritud. Alles tegeldi, mis asi on taju, mälu, kuigi samal ajal uuriti juba neid. Psühhodiagnostika õpetus inimese psüühiliste omaduste mõõtmisest 19.saj lõpp uuriti mälu, taju 20
lastekaitsespetsialistide töö suunamiseks. 2014. aastast otsustati mitte pikendada sotsiaal- ja siseministeeriumi vahel 2005. aastal sõlmitud koostöölepet, mille kohaselt oli sotsiaalministeeriumil lastekaitsetöös juhtiv ja siseministeeriumil toetav roll (Lastekaitse korralduse… 2013). Probleemiks on ka see, et osapooltel puudub selge arusaam oma rollist süsteemis, puudub integreeritus ja koostöö erinevate osapoolte vahel, lastekaitse valdkond on killustatud erinevate ametkondade ja eelarvete vahel, vastutus (sh vastutus sekkumisvajaduse tuvastamise eest) on hajunud või mõningate sekkumiste puhul (nt lapsendatud lapsed) seda pole; riik pole seni riigieelarvest vahendeid eraldades toonud piisava selgusega välja erisust KOV ja riigi ülesannete vahel (Lastekaitse korralduse… 2013). Kehtivas seaduses puuduvad konkreetsed tegevusjuhised, kes peaks kellega koostööd tegema. Koostöö
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused .......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .........................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
