Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. ...
tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine *Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti
· nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes; · Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sõmptomid: palavik, peavalud, liigese- ja lihasvalud, kurk on valus, esineb nõrkustundeid, jätkub kõhulahtisuse, oksendamise ja kõuvaludega; · Osadel patsientidel on esinenud ka naha punetust, löövet, silmade punetust, luksumisi, sisemist ja välist verejooksu; · Konkreetne ravi puudub, viiakse läbi leevendavaid teraapiaid;
Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud
nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti
Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ning nende noored järeltulijad.Vanemad isased väljaspool sigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma territoorium, mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma territooriumi märgistavad nad haisvate eritistega: sülje ja väljaheidetega. Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Kommunikatsioon Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Temperament
Hõõru parema käega vasaku käe selga nii, et ka sõrmed üksteisega kokku puutuvad. Korda sama teise käega. 5. Hõõru peopesi vastamisi, hoides sõrmed vaheliti. 6. Hõõru peopesades sõrmede pealispindu vastamisi. 7. Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega. Kogu tegevuse kestus on minimaalselt 30 sekundit. 4. Miks käed ei tohi enne käte antiseptikat olla määrdunud eritistega, mingi nähtava mustusega, verega vms ainega? Muidu ei ole käte antiseptika efektiivne. 5. Kirjelda kirurgilist käte antiseptikat. Kuna tuleb teha? Kirurgiline käte antiseptika teostatakse alkoholipõhise antiseptikumiga enne kirurgilisi protseduure/operatsioone. Kirurgiline käte antiseptika. 1. Kui käed on nähtavalt määrdunud, pese käed pesuaine ja veega enne kirurgilist käte antiseptikat. 2
CaCl2 intra vena, Na2S2O3 5H2O intra vena jne. (.. , 1991). Ka olulist rolli mängib ekseemi hoogu aste; kui on olemas ainult erüteem ja/või vesikulid millised veel ei olnud katki läinud on võimalik kasutada erinevaid pudrat näiteks talk ja tsink. Äge ekseemi puhul on võimalik kasutama ZnO salvid või soojad kompressid singi veega või muu desinfitseeriv ainetega. Üks oluline asi kompressi tegemisel on MITTE KASUTADA VATTI sest ta võiks kokku kleepima haava eritistega. Krooniliste ekseemi puhul märatakse sooje vanni kasutamine, salved millised sisaldavad paistuse ärakaotatud ained (väävel, naftaliin, tõrv). Igas etapis vastavalt patsiendi nähtude eripärasustele, märatakse erinevaid kortikosterooid preparaadid peamiselt 1% (prednisoloon, hüdrokortisoon, jne). (.. , 1991). Patsient peab mäletama, et ta ei või pesta äge ekseemi kohad seebiga, maksimaalselt
Teabe saamiseks ja õigete valikute tegemiseks tuleks hoolikalt läbi lugeda kodukeemia tootekirjeldused ning kasutusjuhendid. · Koduloomad Parim nõuanne allergikule on mitte pidada kodus lemmikloomi, sest loomakarvad ja eritised jäävad hästi riiete ja mööbli külge ning soodustavad kodutolmu teket. Väga tundlikel inimestel võib allergiahoog vallanduda ka siis, kui nad puutuvad kokku esemete ja inimestega, kellel on olnud kontakt loomade karvade ja eritistega. Näiteks tasuks koolis üle vaadata, kas allergia all kannatav laps ei istu mitte igapäevaselt nende laste läheduses, kellel on kodus loomi. Allergeene võib kodust leida ka 56 kuud pärast lemmikloomast loobumist. Loomapidajate riietega võib väike kogus allergeene sattuda ka ühistransporti jm, järelikult ei ole kellelgi võimalik elada 100% allergeenivabas keskkonnas. Kui lemmikloomast on raske loobuda, tuleks teda pidada õues või köögis-koridoris ning mitte lubada elu- ja
kilega, peab enne pesemist olema töödeldud desinfektsioonikambris. Pärast desinfektsioonikambris töötlemist võib neid käsitseda tavalise musta pesuna. Nakkusohtlik pesu asetatakse koos sulava kotiga pesumasinasse. Pesukottide kasutusel olnud käru tuleb desinfitseerida. Kasutatud kaitsekindad ja -põll tuleb panna erikäitlust vajavate jäätmete nõusse.Teostada käte antiseptika. Voodipesu vahetus Madrats eritistega määrdumise vältimiseks katta vajadusel kaitsekilega, mida on võimalik desinfitseerida. Kindlasti peab madrats olema kaetud kaitsekilega, kui ei ole võimalus kasutada desinfektsioonikambrit. Padi määrdumise vältimiseks katta kaitsekilega, mida on võimalik desinfitseerida. Tekk panna tekikotti Patsiendi haiglasviibimise ajal vahetada voodipesu vähemalt üks kord nädalas ja vajadusel sagedamini. Katkised kilekatted tuleb kohe asendada uutega
küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m. Monosahhariidid, aminohapped ja peptiidid transporditakse läbi peensooleseina verre, rasvhapped ja monoatsüülglütseroolid transporditakse lümfi. 4. etapp - JÄMESOOL Seedimata materjal läheb peensoolest jämesoolde, kus imenduvad vesi, sapisoolad, mõned ioonid ning toimub ülejäänud materjal töötlemine jämesooles elutsevate bakterite poolt
Käte desinfitseerimine toimub alkohoolse loputusvedelikuga. Käsi desinfitseeritakse: · enne töövahetuse algust ja selle järel · enne ravimite jagamist · protseduuri eel ja järel · enne ja pärast haavade, kateetri, kanüülide, dreenide, infektsioossete piirkondade, patsiendi limaskestade või teiste võimalike nakkusväratite puudutamist · enne ja pärast sidemete vahetamist · olukordades, kus on olnud kokkupuude vere või organismi vedelike või eritistega · isolaatorisse sisenemise eel (enneaegsed, põletushaavad) · enne infektsioonile vastuvõtlike patsientide hooldamist · pärast wc-s käimist · suu - ninamaski ettepanemise ja eemaldamise järel · pärast kinnaste käestvõtmist 1. võta dosaatorist piisavalt vedelikku 3 5 ml 2. hõõru seda peopesadele 3. hõõru sõrmede vahed esmalt käte seljapoolelt ja siis vastamisi 4. hõõru eraldi pöidlad, abistades teise käega 5. hõõru kõverdatud sõrmi vastamisi 6
5 g kaltsineeritud sooda (Na2CO3) 0,1 g luminooli (kollakasroheline pulber) II lahus: 10 ml 30% vesinikülihapend suhe 1:100 (II lahus I-ga) o helendumine algab kohe ja kestab ca 60 sekundit (uurimine toimub pimedas ruumis). Teistkordsel kasutamisel helendus taastub, oluline on, et luminool ei anna reaktsiooni keha eritistega nagu uriin, sülg, sperma, ka mäda ja väljaheide, kui selles ei sisaldu verd. 5. spektraanalüüs o selles rakendatakse metoodikat, mis võimaldab määrata aine keemilist koostist tema hõõgumisspektri järgi. 6. kromatograafia o ainete eraldumine elektriväljal XI KIRJA UURIMINE 1. Kirja mõiste Kirja vanim vorm on piltkiri e. piktograafia. Edasisel arenemisel kujunes mõistekiri e. ideograafia
haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 36. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 37. Veiste ja sigade salmonelloosid Sigade salmonelloos. Nuumikute ägeda diarröa ja septitseemia tunnustega haigus. Tabandab kõiki organsüsteeme. Vastuvõtlikud kõik vanuserühmad, enam 8 nädalased noorsead. Kliiniline pilt: palavik, pneumoonia, depressioon, meningiit, kõrge suremus. Ravi: AB tundlikkus. Tõrje: vaktsineerimine,
Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ning nende noored järeltulijad. Vanemad isased väljaspool sigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma territoorium, mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma territooriumi märgistavad nad haisvate eritistega: sülje ja väljaheidetega. Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades. Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest
haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 37. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja –urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 38 . Veiste ja sigade salmonelloosid Sigade salmonelloos. Nuumikute ägeda diarröa ja septitseemia tunnustega haigus. Tabandab kõiki organsüsteeme. Vastuvõtlikud kõik vanuserühmad, enam 8 nädalased noorsead. Kliiniline pilt: palavik, pneumoonia, depressioon, meningiit, kõrge suremus. Ravi: AB tundlikkus. Tõrje: vaktsineerimine,
kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega. Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra.
haigust. Haiguste levik on suhteliselt raskesti kontrollitav, sest loomne reservuaar teeb peaaegu võimatuks nende likvideerimise. Väga sageli kuulub inimesel zoonoosi põhjustav mikroorganism loomade normaalsesse mikrofloorasse. Inimese nakatumine zoonooside tekitajatega võib toimuda väga erineval viisil. Alljärgnevalt on toodud vaid mõningad näited olulisemate nakatumisviiside kohta. • otsene kontakt loomadega või nende eritistega ja osistega: katk, erüsipeloid, vesikulaarne stomatiit, streptotrihhioos, leptospiroos, brutselloos, ornitoos, Pasteurella multocida jt; • fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt;
Teatud juhtudel on ülekaalus ka dissimilatsiooniprotsessid (nälgimine, rasked kroonilised haigused, raukuseas). Loeng 02.11.2011. Taime fotosüntees: 86 Fotosünteesivad organid: taimeleht (põhiline), fotosünteesi võime on veel ka vartel, kloroplastidega lilledel ja teistelgi kloroplastidega organitel. Leheehitus- pealt ja alt katab lehte kattekude, kattekoe pindmine kiht võib olla kaetud hüdrofoobsete eritistega. Kattekoe rakud lasevad valgust läbi. Põhikude jaguneb kaheks: sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakkudes on palju kloroplaste ja tegu on põhilise fotosünteesiva koega. Kobekoes on rakud hõredamalt ja ka kloroplastid on hõredamalt. Kobekoe põhiülesanded on: vastutamine gaasivahetuse eest ja veeauru kogumine. Alumine kattekude, milles on õhulõhed (on erandeid, nt ujuvad lehed). Õhulõhed: koosnevad kahest sulgrakust. Sulgrakkude eripära on see, et nende rakukestad on
ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandites produtseeritakse seemnerakke ja munandimanustes need rakud ladustatakse. Eesnäärmes, mis eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda, asuvad seemnejuhade pikendused, mis suubuvad kusitisse. Siin voolab ka eesnäärme eritis seemnevedeliku hulka. Seemnepurset juhib sümpaatikusnärv. Seemnepurske käigus juhitakse seemnevedelik kusitisse, kus see seguneb seemnepõiekeste ja eesnäärme eritistega. See muudab seni staatilised spermatosoidid oluliselt liikuvamaks ja tagab munaraku viljastamise võimalikkuse. Eesnääre ümbritseb kusiti algusosa, põhjustades sel kohal iseloomuliku kitsuse. Vananedes eesnäärmesisese sidekoe hulk suureneb ja võib tekkida probleeme urineerimisega, kuna eesnääre surub kusitile. 89 Märkus. Asjaolu, et erektsioon ja seemnepurse on vegetatiivselt juhitavad protsessid, võimaldab ka halvatud alakehaga mehel toimetada suguühet ja last saada.
annaabi.ee 
