küsimusi kas ja milliseid makse maksta? Teoreetiliselt erisoodustused ja nende maksustamine pole raske, kuid kui tulevad ette konkreetsed situatsioonid tekivad ikka küsimused, kuna iga tööandja tahab säästa oma kulusid. Selline soov on loomulik ja mõistetav, sest erisoodustuse andmine on päris kallis tööandjale. Erisoodustuse summalt tuleb maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu soodustuse ja tulumaksu summalt. On väga oluline mõista, millal on tegemist erisoodustusega ja millal mitte ning kuidas peaks maksustama. Antud ainetöö eesmärgiks on välja tuua erinevused palga ja erisoodustuse vahel ning mis maksud nendega kaasnevad. Kellele on kasulikum maksta erisoodustust? 4 Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise, teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust kumba maksta.
mugavam omi asju ajada. Palun selgitage, kas sellise auto kasutada lubamine toob OÜ-le Hunt mingeid maksukohtusi kaasa ning kui jah, milliseid. Vastus: Tegemist on kaubikuga, igale sõnale kaasuses tuleb pöörata tähelepanu. Kas auto kasutada andmine Markole OÜ Hunt poolt isiklikeks sõitudeks on kvalifitseeritav kuidagi maksustatava asjana? Oma olemuselt on auto kasutada andmine isiklikeks sõitudeks erisoodustus. Kui on tegemist erisoodustusega. Mis maksudega erisoodustus maksustatakse? Tulumaks ja Sots maks. Kuidas määratakse üldiselt erisoodustuse maksustatavat väärtust, millelt tuleb neid tulu ja sots makse maksta – üldreeglina TURUHIND. Nüüd on kehtestatud üks erireegel sõiduautode kohta. Sõiduautode kohta on §48 kus öeldakse, kui erisoodustuseks on tööandja sõidu auto kasutamine töötaja poolt isiklikult otstarbel, on erisoodustuse maksimaalseks määraks 256€ ilma
pagasikulu, valuutakursi vahest tulenevad kulud ja muud kulud: kuludokumendi ulatuses Hüvitamisel ülempiiri ei ole Hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument või sõidupilet Toitlustuskulu Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Tööandja võib päevaraha arvel ise toitlustamise kulud kinni maksta. Kui need mahuvad päevaraha piirmäära sisse, ei ole tegemist erisoodustusega. Toitlustamine hotellis, laeval, lennukis jne on majutuskulu või sõidukulu osa, kui ilma toitlustuseta vastavat teenust ei müüda. Kui töötaja läheb tööandjaga kokkuleppel lähetusse isikliku autoga, võib: Maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 4 kr/km vastavalt piirmääradele Hüvitada tegelikud dokumentaalsed kulud: Otsesed ja täiendavad kulud (reaalselt kulutatud kütus, parkimiskulud, sillamaksud, praamipiletid jmt) Hüvitada ei saa remondi. ega hoolduskulusid
ole käibemaksukohuslane, igakuiselt töötasu ei maksa ja raamatupidamist korrastatakse kord või paar aastas, siis võib maksukohustus tulla mitu kuud hiljem üllatusena, tuleb tagantjärele deklaratsioon esitada ja lisaks veel ka maksuviivist maksta. Mis on erisoodustus? Erisoodustus on kaup või teenus, mida tööandja töötajale annab tasuta või soodushinnaga ja just seetõttu, et tegemist on oma töötajaga. Kui kõigile pakutakse soodushinda, siis ei ole tegemist erisoodustusega. Erisoodustus ei ole oma sisult töötaja tööks vajalik. Seega tööriided ja kontoritarbed ei ole erisoodustus, sõltumata hinnast. Isegi kui pastakaks on Parker, töötool maksis 2000 eurot või juhataja tööautona kasutatakse Porchet. Autodel on omaette reeglid, ettevõtte auto maksustamisest on kirjutatud siin. Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega. Näide – tööandja maksis kinni raamatupidaja kudumiskursuse
Kui Peeter saadab Taavi riigisisese lähetuse korras kaheks nädalaks Tartu linna tööle, siis alates 2009. aasta 1. juulist ei saa enam tööandja töötajale maksta maksuvaba päevaraha. Riigisisese lähetuse ajal töölisele makstud päevaraha on Eesti maksuameti silmis kui töötasu juurde kuuluv lisatulu, mis seega kuulub ka maksustamisele. Juhul, kui tööandja soovib kuludokumentide alusel kinni maksta töötaja lähetuse ajal tekkinud toidlustuskulud, siis sellises olukorras on tegu erisoodustusega, millelt tööandjal tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu. Lähetamise perioodil töölise majutuskulude maksuvaba alammäär ühe ööpäeva kohta on 77 eurot, mille tasub tööandja. Välislähetuse korral teise riiki kehtivad teistsugused reeglid. Kui ehitustööline Taavi saadetakse 25-ks kalendripäevaks tööülesandeid täitma Soome, kus töö tegemise asukoht on vähemalt 50km väljaspool asula piire siis on tööandja Peeter kohustatud Taavile maksma
Sellega need 200 eurot on ettevõtlusega mitteseotud kulud ja maksustavad tulumaksuga kasutades määra 20/80. Tulumaks = 200 * 20/80 = 50 eurot. 10. Autosse kütuse ostmine on ettevõtmisega seotud kulu ja kütuse maksumuse osas lisamaksukohustusi ei tekki. Oletame ka et hetkel kehtib nn „ühe aasta reegel“ ja käibemaksu jooksvate kulude osast tagasi küsida reeder ei tohi. Kuna aga auto on kasutatud ka erasõitudeks, tegemist on erisoodustusega. Sellel juhul erisoodustuse maksustamise baasi arvutamiseks on vaja teada auto vanust ja mootori võimsust. Oletame et auto on noorem, kui 5 aastat vana ja selle mootori võimsus on 100 kW. Erisoodustuse maksustamise baas = 100 * 1,96 = 196 eurot; Tulumaks = 196 * 20/80 = 49 eurot; Sotsiaalmaks = (196+49) * 0,33 = 80,85 eurot. KOKKU: Ettevõtlusega seotud kulud = 974 + 1025 + 250 + 25 + 90 = 2 364 eurot Palgakulud = 150 eurot
töölt sunnitud puudumise aja eest, või - töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, töölepingu lõpetamist tema enda algatusel ja hüvitist kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses. Ebaseaduslik lõpetamine lõpetamise põhjuse asjaolude puudumine või protseduurireeglite rikkumine (ITVS). Töötaja vastutab omavoliliselt töölt lahkumsie puhul TLS § 118 järgi oma 1 keskmise kuupalga ulatuses. Erisoodustusega lepingu sõlminud töötaja omavoliliselt lahkumisel töötaja vastutus 3 keskmise kuupalga ulatuses. Normatiivmaterjal: - Eesti Vabariigi töölepingu seadus - töötajate distsiplinaarvastutuse seadus - individuaalsete töövaidluste lahendamise seadus Täiendav kirjandus: - Treier, T. Töölepingu ülesütlemine töötaja terviseseisundi tõttu. Juridica, 2006, 2; - Orgo, I.-M
teenuste või hüvedena. Töötajaks võib olla töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu või osutab teenuseid pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Tööandja kannab kõik erisoodustusega seotud maksukohustused. Erisoodustus maksustatakse võrdväärselt palgatuluga. Erinevused tekivad töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni tõttu, kuna neid ei rakendata erisoodustuste suhtes. Erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata. Kuna saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu, pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel.
· isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 1% kogumispensioni makset · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset Näide: Agnese pangaarvele laekus dividendidena 5 000 eurot. Järgmisel kuul peab ettevõte tasuma dividendide tulumaksu sumamas 5 000 * 21/79 = 1329,11 eurot. Agnesel maksukohustust ei teki, maksu tasub ning deklareerib ettevõte. Näide: Ettevõte maksab kinni oma töötaja korteriüüri summas 100 eurot, tegemist on erisoodustusega. Ettevõttel tuleb maksta: · tulumaksu 21/79 * 100 = 26,58 ning · sotsiaalmaksu 33% * (100 + 26,58) = 41,77 Seega kokku tuleb ettevõttel maksta makse summas 68,35 eurot. Sotsiaalmaks Ettevõte maksab sotsiaalmaksu palgalt ning erisoodustustelt. Kasutatud kirjandus Lehte Alver, Jaan Alver, Lauri Reinberg; Finantsarvestus; Raamatupidamise seadus Raamatupidamise Toimkonna Juhendid Maksukorralduse seadus Maksuseadused 12
filiaali; kontorit; tehast; töökoda; kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta Siirdehind TuMS § 8 lg 2 seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§48). OECD Mudelleping art 9(1): Ettevõtted seotud: Kontroll kapitali üle Juhtimisõigus Kapitalist osalus Maksubaas – siirdehinna (seotud isikute vahelise tehingu hind) erinevus turutingimustel sõlmitud sarnase tehingu hinnast. Siirdehind oluline maksubaasi liigutamise takistamisel, kujundada enda maksubaasi. Millal on siirdehind oluline? Kui on piiriülesed tehingud, maksubaas liigub Eesti seadusest välja.
· 2) tööandja vara (sealhulgas ka renditud) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine · 3) lähetuskulude hüvitamine vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid ületavas osas · 4) isiklikus omandis oleva sõiduauto (sealhulgas ka rendile võetud) kasutamise eest tööülesannete täitmiseks hüvitise maksmine üle vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade. · Kui kõigile pakutakse soodushinda, siis ei ole tegemist erisoodustusega. · Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega. · Erisoodustuse saajad: · - juhatuse või nõukogu liikmed, · - töölepinguga töötajad, · - muu lepingu alusel ettevõttes töötavad inimesed, nt töövõtuleping, käsundusleping, ka pikaajaliselt ettevõttele kaupu müüvad inimesed, · - eelnevalt nimetatud inimeste abikaasa, elukaaslane või lähisugulane,
ja eeldab kulu eraldi välja toomist. Toote omahinna leidmisel on kuluobjektiks toode. (Alver & Reinberg, 2002, lk 52) Otsekulusid kokku nimetatakse ka esmakuludeks. Otsekuludel on vahetu seos kuluobjektiga ja neid arvestatakse otse kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 110) Tootmisettevõttes (kui kuluobjektiks on toode) on otsekuludeks põhikulud- toorme ja põhimatejali maksumus ning põhitööliste töötasu koos maksude ja erisoodustusega (Alver & Reinberg, 2002, lk 52). 9 Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga ja mida pole mingil põhjusel otstarbekas liigitada otsekuludeks (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Kaudkulusid nimetatakse ka üldkuludeks. Kaudkulud on tehtud enamasti rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks (va juhul kui toodetakse ühte liiki tooteid) ja seetõttu ei ole põhjendatud kaudkulu arvestamine ainult ühele kuluobjektile. Kuna
määramisega, kuidas on. Ja sedagi tuleks vaadata, et see ülemõistuse suureks ei läheks, eriti veel kui reaalselt pole enam ennistamine võimalik. Maksa veel kellelegi kolmandale koondamise hüvitist, kogu jama läheb kalliks maksma tööandjale. Töötaja vastutus on tunduvalt tagasihoidlikum. Üldjuhul vastutab töötaja omavolilise töölt lahkumise eest vaid oma ühe keskmise kuupalga ulatuses. 3 keskmist tuleb maksta siis, kui ta teeb seda erisoodustusega lepingu puhul. IX. Ettevõtte üleminek 50. Ettevõtte (ja selle osa) ning ettevõtte ülemineku mõiste, ettevõtte ülemineku hindamiskriteeriumid, ettevõtte ülemineku alused (sh erisused pankrotimenetluse korral), töötajate õiguslik seisund, tööandjate vastutus, töötajate esindajate õigused Ettevõtte ülemineku regulatsiooni aluseks on Euroopa Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ. Direktiivi kohaselt: -ettevõtte üleminek ei lõpeta töölepingut
konkreetse tööga seotud asjaolud) Kui töö tegemise koht on määratud laiemalt kui kohalik omavalitsus üksus, siis ilma põhjendamata vajaduseta ei ole seda lubatud siiski määrata laiemalt.) Näiteks: bussijuht, müügijuht tuleb määrata töötegemise koht, linn, maakond jne., mis annab ka töötajale kindluse. Siin võivad tekkida ka töölähetused, makstakse kinni tehtud kulutused. Kui makstakse ka päevaraha, on tegemist erisoodustusega. §21. Töölähetus 19 (1) Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. (2) Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. (kokkulepet töötajaga võib sõlmida ka töölähetuse ajal)
Ülejäänud hoone haldamisega seotud kulud on autori arvates põhitegevusega seotud üldkulud ning neid kajastatakse jätkuvalt kasumiaruandes kirjel „Turustuskulud“. Vastuvõtukulude grupis (konto 57110 kuni 57560) summas 12,56 eurot on vaatlusperioodil toimunud tehingud ainult kulukontol „Töötajate transporditeenus“. Pearaamatut vaadeldes sai autor teada, et antud kontol kirjendatud kanded on oma töötajate mobiilse parkimise kulud, mis on maksustatud erisoodustusega. Mitmesuguste muude kulude grupis (konto 58110 kuni 58990) summas 9 539,06 eurot kajastatud erinevad kulud, mis on tekkinud majandustegevuse käigus. Pearaamatut vaadeldes sai autor teada, et suuremad kulud on bürootarbed, tarkvara ja selle hooldus ning pakkematerjalid. Tarkvara kulud on tekkinud seoses igakuise litsentsimaksuga, kuna ettevõte rendib ekspedeerimistarkvara. Pakkematerjalide kulukontol näitab ettevõte laos kauba pakkimiseks kasutatavat pakkekilet ja teipi
laenukeeluga mis eesmärgil võetakse laenu? vbl nt maksab endine abikaasa kinni ühisvara tagasimakseid või täidab oma ülalpidamiskohustust? siis on ka kahtlane jne o miks on oluline? küsimus tekib maksustamisel kui antakse laenu (kui ettevõtte põhitegevus ei ole laenuandmine), siis tahab maksuamet laenu andmise hetkel tulumaksu; võib ka öelda, et tegemist on erisoodustusega siis tuleb maksta ka veel sotsiaalmaksu aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nõude aktsionäri vastu VUTT: o normi eesmärk on, et aktsionär ei oleks aktsiaseltsile võlgu! Vahet pole kas as andis võlausaldajale raha otse või siis aktsionärile et see selle edasi annaks. lõpptulemus on sama ju ja võlasuhe on olemas! Keelatud tehing kindlasti. Oluline on 5 lõige!- majanduslikult samaväärsed lepingud!
laenukeeluga mis eesmärgil võetakse laenu? vbl nt maksab endine abikaasa kinni ühisvara tagasimakseid või täidab oma ülalpidamiskohustust? siis on ka kahtlane jne o miks on oluline? küsimus tekib maksustamisel kui antakse laenu (kui ettevõtte põhitegevus ei ole laenuandmine), siis tahab maksuamet laenu andmise hetkel tulumaksu; võib ka öelda, et tegemist on erisoodustusega siis tuleb maksta ka veel sotsiaalmaksu aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nõude aktsionäri vastu VUTT: o normi eesmärk on, et aktsionär ei oleks aktsiaseltsile võlgu! Vahet pole kas as andis võlausaldajale raha otse või siis aktsionärile et see selle edasi annaks. lõpptulemus on sama ju ja võlasuhe on olemas! Keelatud tehing kindlasti. Oluline on 5 lõige!- majanduslikult samaväärsed lepingud!
Määratud ajaks saab sõlmida lepingu: 1. teatud töö tegemiseks (või kuupäevaks) 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks (nimeliselt) töötaja naasmiseni või kuupäev 3. tööde mahu ajutisel suurenemisel 4. hooajatöödeks ei kehti kauem kui 6 kuud!!! (nt kütja pole; peamiselt põllumajanduses) 4 5. kui sõlmitakse erisoodustusega TL töötaja enne tähtaega ei saa lõpetada (NT väljaõppe kulud tasub TA) peab olema konkreetne!! 6. valitsuse määrusega ette nähtud juhud (nt koolides pedagoogide ametikohad koolidirektor valitav 5 a) Kui 1. ja 3. punktis määratud tähtajaga TL on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui 2 korda järjest loetakse see määramata tähtajaga TL-ks, kui kahe lepingu vaheline periood ei ületa 2 kuud. Ei saa nt rendifirma - tuua põhjuseks hoone rendiaja lõppemist.
sponsorlusleping. Kuna tihti kasutatakse sponsori mõistet kingituste ja annetuste asemel, siis tuleb ka sponsorluse puhul vaadata tehingu majanduslikku sisu, kas on tegemist: · heategevusliku annetusega või kingitusega(maksustatakse vastavalt TMS § 49); · ettevõtlusega seotud kuluga, mis maksustamisele ei kuulu (näit: reklaam); · ettevõtlusega mitteseotud kuluga (maksustatakse vastavalt TMS § 51); · olenevalt vastu saadud teenusest, võib ka tegemist olla erisoodustusega (maksustatakse TMS § 48). Sponsorluse puhul peab olema dokumentaalselt tõendatud, millist teenust ja millal saadi finantseerimise eest s.t. teenuse osutab raha saaja. Levinud on kultuuri-, spordi-, ja teaduse sponsoreerimine. Haiglat pidava isiku sätestab Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 22 lg 2, milleks on sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel ei või olla teist
iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Lõpparve kinnipidamise eest on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte rohkem kui töötaja ühe kuu palk. Töötaja omavoliliselt töölt lahkumisel töölepingu lõpetamise kohta avaldust esitamata on tööandjal õigus nõuda hüvitust kuni töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kui töötajal on erisoodustusega leping ja ta lahkub töölt omavoliliselt, siis on tööandjal õigus nõuda töötajalt: o töölepingu alusel saadu tagastamist; 77 Õiguse alused o hüvitust kuni töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. 13.2.8.1. TÖÖLEPINGU TÜHISTAMISE KEHTETUKS TUNNISTAMINE Töölepingu seadus näeb ette töölepingu tühistamise võimaluse ja reguleerib sellega seonduva
annaabi.ee 
