"Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja Melisande") Mälestusmedal "Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatus" Ynioldi rolli eest. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest. Ülevabariigilise laste- ja noorsoolavastuste ülevaatuse laureaat "Buratino" laulutekstide eest. 1979 - Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. Medal "Noorte lavajõudude ülevaatus" "Olevuste" lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis.
Järgnevalt räägin edasi kuulsast andekast ja tunnustatud pianistist Mihkel Pollist. Ta alustas klaveriõpinguid 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat vabariiklikul interpreetide konkursil "Con brio". 2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias ning 1. preemia ja Tubina eripreemia esimesel Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal,
Eesti Kirjanduse aastaauhinna nominent aastatel 2002 ja 2004 draamakirjanduse vallas ENA dramaturgiapreemia 2002 ENA Näidendivõistlus 2003 I auhind näidendiga "Boob teab" Lääne-Virumaa Aasta Tegu 2003 laureaat (koos Toomas Suumani ja Ringo Voosaluga) Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi "Loomingu" auhind 2003 Rakvere linna tunnustus "2003 aasta tegija" Rakvere Teatriklubi aastapreemia 2005 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia nominent 2005 (Koos Üllar Saaremäe, Toomas Suumani ja Erik Ruusiga.) Rakvere Teatri Loomenõukogu preemia 2006 Nukitsa konkurss IV koht 2008 "Heidelberger Stückmarkt" II publikupreemia (Audience Choise Award) 2009 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia laureaat 2010 (Koos Eili Neuhausiga.) Eesti teatri aastaauhinna lavastaja preemia laureaat 2011 1
Mihkel Järvi on esinenud solistina Eestis, Soomes, Saksamaal, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Rumeenias, Tehhis, Suurbritannias ja Leedus, oli kammerorkestri Vivaldika klaverisolist veitsi ringreisil.2001. aasta kevadel sai Mihkel koos õde Miina Järviga teise koha Juvenalia- nimelisel kammermuusika konkursil Soomes. Sama aasta sügisel pälvis ta Prahas toimunud rahvusvahelisel Carl Czerny nimelisel konkursil ürii eripreemia. Marius Järvi konkursivõidud said alguse 1990. a, mil ta saavutas IV koha rahvusvahelisel noorte tellistide konkursil Tehho-slovakkias. 2002. aastal võitis Marius Järvi peaauhinna Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil "Con Brio". Ta on esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades ja teinud kaasa ka mitmetel plaadistustel. portreesaade. Marius, Mihkel ja Miina Järvi esitavad soolopalu ning esinevad duettide ja triona.
Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse
Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused Aastatel 1977 ja 1998 sai Ants Lauteri nimelise näitleja preemia. 1980.aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1983.aastal sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 1985.aastal sai Juhn Liivi luuleauhinna. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. looming · Juhan Viiding hakkas luuletama 1965. aastal. · Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. · Esimesed luuletused avaldas ta ajakirjas Looming. · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam
Mooda aukli"...fuLn teed on raske liikuda. Olen alati imetlenud tema s6brart ./.Fnnaeratust. Lahesn"...1...uste talude lapsed kohtusid rist- J teel. Tol saatusIi.".L....ul piieval kohtasingi ma teda. Sellist taevali"&"...u tun- net ei olnud ma varem kogenud. Rahuli.Al(ns ja tagasih oiat APts kau- lt nistavad inimest. Kooliteatrite festivali piirkondli.. *A..lt voorus sai meie kooli niiitetrupp eripreemia. Noored lohutasid mtrreIi... /"/..u inimest. 8. Kasuta jitrgmisi s6nu lausetes, nii et selguks nende tdrhendus. (3 p) / -) a//lfut omandama - f.fur.. " u.tW,/a,r" " ". ' 1-4 lehtla -../!(/'-... t1
• Kontrastid ja üllatused • https://www.youtube.com/watch?v=tpljFml0lo4 • https:// www.youtube.com/watch?v=AVEsczEinWE&list=PL7ADF 5EF357C2614B Tunnustused • 1975.a Teatriühingu preemia • 1976.a Loomingu aastapreemia • 1978.a A.Lauteri nim. näitlejapreemia • 1979.a Teatriühingu preemia “Hamleti“ rolli eest • 1980.a Eesti NSV teeneline kunstnik • 1984.a J.Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia • 1985.a J.Liivi luuleauhind • 1991.a Teatriliidu eripreemia • Kokku oli tal 19 tunnustust, peamiselt näiterollide eest. Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding • http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12989&onepagefree=a5d14b587de5e437c24b39723 117553e • www.koolibri.ee • http:// www.sirp.ee/index.php?option=com_content&id=943:juh an-viiding&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3217 • http://viiding.weebly.com/elu.html Tänan kuulamast!
Tehniliste oskuste poolest suurepärase ettevalmistuse saanud Ülo Emmuse loojavõimed avaldusid esijoones plakatikunstis. Temast sai meie plakatis uue, fotolavastusliku suuna üks põhijõude. Juba kunstikõrgkooli lõpetamise aastal debüteeris ta plakatinäitusel ja kuulus seejärel nende kaheksa kunstniku hulka, kelle 1981. aastal korraldatud rühmanäitus „Ruumiplakat“ manifesteeris fotolavastuse võimuletuleku eesti plakatikunstis. Samal aastal pälvis ta näitusel Balti Plakat eripreemia parima filmiplakati eest. Jõudmine rahvusvaheliste plakatibiennaalide eksponentide hulka 1983. aastal Lahtis ja 1984. aastal Varssavis kinnitas tema plakatiloomingu kõrgtaset. 1980. aastate keskpaigaks oli avanenud Ülo Emmuse võimekus luua fotol põhinevat vabagraafikat siis veenvas ja uudses võtmes. Kasutades leidlikult serigraafiatehnika võimalusi, lõi ta pilkupüüdvaid, hüperrealismi äärealale kuuluvaid teoseid. Kui tema 1980.
Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19
130 õpilasfirmat) Eesti õpilasfirmade võistlus ja minifirmade võistlus Õpilasfirmade liikmete juhtimis-, turundus-, finants- ja esinemiskoolitused Eesti õpilasfirmade võimalused välismaal Eesti JA-YE Europe liige Teiste riikide laadad Euroopa õpilasfirmade laat Euroopa õpilasfirmade võistlus Enterprise without Borders programm Eesti õpilasfirmade edulugu Euroopa võistlustel 2003 STAFF III koht Londonis 2004 R@ II koht Maltal 2004 R@ - eripreemia EK innovatsiooni võistlusel Innovact 2006 Volli II koht ja sotsiaalse ettevõtte preemia Sveitsis 2007 GLOVE II koht Berliinis 2009 Roheline Jälg (Touch of Green) I koht JA-YE võistlusel 2013 3Põrsakest (Three Little Pigs) I koht Londonis Tänan tähelepanu eest! Epp Vodja 24 Õpilasfirma programmi mõju Suurbritannias (40 a) 1. Suurema tõenäosusega loovad oma firma (2 korda sagedamini) 14 % versus 7 % 2. Suurema tõenäosusega juhivad seda. 3
Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1984. a. sai ta J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia. 1985. a. preemeriti Juhan J. Liivi luuleauhinnaga. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 21. veebruaril 1995. aastal ei suutnud Viiding enam elada ning sooritas enesetapu. Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1. Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm
Aina rohkem on eesti disain leidnud tunnustust ka väljaspool Eestit. Klaasikunstnik Tiina Sarapu ideekavand "Roundelay" pälvis Itaalia Trieste Contemporanea Design Contest disainivõistlusel peapreemia. EKA üliõpilane Riho Tiivel tõi alumiiniumlusikatega peapreemia rahvusvahelisel disainikonkursil ReAL 13. 2006.a. Milano kodutarvete mess MACEF raames anti EKA disainitudengile Pavel Sidorenkole Massimo Martini nimeline disainiauhind. 2007.a. pälvised Euroopa Design Management eripreemia Thulema ja Aquator. 2008. aastal pärjas zürii parima tootedisaini preemia Mare Kelpmani kollektsiooni Lights & Stripes, mis on esiemade triibuvaipadest inspireeritud kõrgtehnoloogilistest materjalidest kootud kangastest padjakollektsioon. Nii kogub osa ornamendist endasse valgusenergiat ja helendab pimeduses, olles dekoratiivseks ning ka funktsionaalseks valgustajaks hämaras ruumis. Lisaks sellele jagati välja mitu preemiat tootedisaini ja disainiprojekti kategooriates ning disain
1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne. Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt suuremate rockkontsertide ja -festivalide esinejana. Laulukonkurssid Rostockis (1972) Vilniuses (1974, kus anti talle kõik auhinnad, mis üldse ühel lauljal oli võimalik saada) Kahel aastal Sopotis (1975 zürii eripreemia ja 1979.a III preemia) Ansamblid Virmalised Kristallid Kustas Kikerpuu ansambel Radar Lainer Kristallid 1967. aastal alustas oma muusikukarjääri Olav Ehala popansamblis Kristallid. Koosseis: Olav Ehala (klahvpillid, saatevokaal) Jaak Joala (laul, flööt, basskitarr) Olev Künnap (soolokitarr, laul) Anton Lutt (löökriistad) Mati Tibar (saksofon) Vello Roomet (trompet) Evald Mölder (trompet) Boris Lehtlaan (laul) Virmalised Virmalised olid 19651977
psühholoogiline lugu, mis põhines tema isiklikel nõukogude armeeteenistuse mälestustel 1980. aastatest. Toomik on ka avalikult väljendanud soovi lavastada täispikka mängufilmi. Tunnustus · 2005. aastal pälvis ta Eesti Kunstnike Liidult Konrad Mäe medali, mida kunstnik saab pälvida vaid korra elus ja mis on küllaltki prestiizne kunstipreemia, seda eriti eesti maalijate seas. · Lühifilm "Armulaud" sai zürii eripreemia 54. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivalil. · Jaan Toomik elab ja töötab jätkuvalt Tallinnas ja on 2000-ndatel aastatel töötanud Eesti Kunstiakadeemia Interdistsiplinaarsete kunstide professorina ja maalikateedri juhatajana. 1. ,,Nimeta" 2. ,,Tantsides isaga" http://www.youtube.com/watch?v=rWDDmsB2EDA 3. ,,Teekond Säo Paulosse" 4. ,,Tantsides koju" 5. ,,Nimeta mees" 6. ,,Voodi 75" 7. ,,Armulaud" 8. ,,Oleg" 9. ,,Isa ja poeg" -film http://cca
Juhendaja: Hannah Ild Sünninimi Hanna Pruuli, sündinud 12. mail 1981 Tallinnas on eesti laulja ja laulukirjutaja. 21. juunil 2003 abiellus ta kinnisvaraarendaja Ander Ildiga. Laulma hakkas Hannah juba päris pisikesest peale, alguses Eesti Raadio -, hiljem Eesti Televisiooni muusikastuudios. Oma esimese laulu ,,Lapsepõlvemaa" kirjutas Hannah 13-aastaselt ning pälvis sellega eripreemia laulukonkursil ,,Lastelaul 95". Hannah`i esimesed tunnustused lauljana saabusid 1997. aasta konkursil ,,Kaks Takti Ette" ning heliloojana sama aasta Eesti Eurolaulu eelvoorus omakirjutatud looga ,,Üksik Hing". 1999. aastal nägid ilmavalgust Hannah'i esimesed raadiosinglid ,,Sind Otsima Jään", ,,Sinuta" ning ,,Blinded", mis kõik tõusid edetabelite tippu. 2000. aastal sõlmis Hannah lepingu plaadifirmaga ,,Sony" ning andis Skandinaavias välja singlid ,,Blinded" ja ,,Without You" 2001
lõpetamata tänaseni. Zahharenkova valdab lisaks klaverile ka varasematest ajastutest pärit klhvpille nagu näiteks klavessiin, klavikord, haamerklaver ja orel. Viimaste aastate jooksul on ta võtnud osa paljudest rahvusvahelistest klahvpillikonkurssidest ja pälvinud sellega palju erinevaid auhinu, nagu näiteks esimene auhind ja publikupreemia J. S. Bachi nimelisel rahvusvahelisel klaverikonkursil Leipzigis aastal 2006 või esimene auhind ja eripreemia G. Enescu´s Sonata in G esitamise eest Enescu rahvusvahelisel klaverikonkursil Rumeenias aastal 2005. Dirigent Juha Kangas on sündinud Kesk-Põhjamaal Kaustise regioonis, mis on tuntud oma tugevate rändmuusikute traditsioonide poolest. Kohaliku organisti pojana asus ta 13-aastaselt viiulit õppima. Ta alustas õpinguid helilooja Eric Fordelli juures, kuid hiljem sai tema mentoriks legendaarne viiuliprofessor Onni Suhonen. Just Suhoneni kvartetiklass on
professor Ivari Ilja ja Maigi Pakri.Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teisel kursusel professor Ivari Ilja klaveriklassis. Ta on edukalt osalenud mitmetel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel : I preemia üleriigilistel noorte pianistide konkursil Tartus 1998. ja 2001. aastal, I preemia konkursil "Noor Muusik" 1997. ja 2001. aastal, II (2001.a.) ja III(1999.a.) preemia rahvusvahelisel F.Chopini nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas, I ja eripreemia 2000.aastal noorte pianistide konkursil Volhovis, Venemaal. 2002.aastal esindas Mihkel Poll Eestit noorte muusikute Eurovisioonil Berliinis. Novembris 2004 võitis ta peapreemia VIII eesti noorte interpreetide konkurssfestivalil "Con Brio `04", lisaks palju muid auhindu. Gina Maria McQuiness (1987) viiul, Iirimaa Viiuliõpinguid alustas neljaaastaselt ning juba kuueselt osales kõigil kohaliku ning rahvusliku tähtsusega viiulikonkurssidel
Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C.Porter),Adele Kuplee operetis,Nahkhiir"(J
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind lastekirjanduse alal "Pokuraamatu" eest (1995) Kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" illustratsioonide eest (1996) III Nukitsa konkurss: 1. koht kirjaniku kategoorias "Pokuraamatu" eest; 1. koht kunstniku kategoorias "Pokuraamatu" piltide eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Kassike ja kakuke" piltide eest (1996) Albu valla A. H. Tammsaare kirjanduspreemia: eripreemia "Pokuraamatu " eest (1996) AS BürooTarve ja Kultuurilehe 1995. aastal ilmunud lasteraamatute kujundusvõistlus: 1. auhind autoriraamatu "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" ja E. Niidu raamatu "Krõlli pannkoogitegu" illustratsioonide eest (1996) Riigi kultuuripreemia (aastapreemia) kunsti alal "Pokuraamatu" jt. lasteraamatute illustreerimise eest (1996) 7 V Nukitsa konkurss: 1
Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad
1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja Alates 1984 Liina Reimani mälestusõrmuse hoidja 1985 ENSV riiklik preemia (Pilvede värvid, Polkovniku lesk, Armastus ja surm, filmid Naine kütab sauna, Nukitsamees, "Musträstaste" saladus) 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale naisosatäitjale (Sundströmi Ida Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta) 2000 aasta eripreemia jätkuva kõrgvormi eest 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2001 Valgetähe teenetemärk III klass 3 Kasutatud kirjandus: Helle Tamm "Ita Ever". Eesti Raamat, 1991. "Ema ja poeg kogevad koosmängu"; Aigi Viira; Postimees; 13.02.2005, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/utiliidid/tr/tr000831.htm#viies_uudised Draamateater, näitleja Ita Ever, 13.02.2005, http://www.draamateater.ee/uus/index.php?lk=28&show=12
Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables", Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on Klaudia Taevi nimelise V Rahvusvahelise Ooperilauljate konkurssi III preemia ja Saksa muusika eripreemia, Hendrik Krummi nimelise lauljate konkursi I preemia laureaat (2006), Eesti laulukonkursi Noor Laulja 2002 I preemia laureaat ning talle on omistatud ka Marje ja Kuldar Singi nimeline esikpreemia Noor muusik 2005. Terve kontserdi jooksul tõmbasid tähelepanu neli meest, kes moodustasid tsellokvarteti nimega C-Jam. Tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big- band (kursiiv!), metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla
ja 1970. aastail loodud auhindade süsteem: 1970 asutati iga-aastased žanripreemiad4, mida erinevate nimede ja statuutidega5 antakse välja praeguseni. *1. ideoloogia-kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, väärtusi, hoiakuid jne). *2. tsensuur- ametivõimude poolt teostatav tsenseerimine, takistamaks ebasoovitavate andmete v. ideede levikut. *3.arbujad- luuletajate sõpruskond 3 *4. žanripreemia- eripreemia, kindlate alaliiki teoste eest *5.statuut- põhialuseid määrav dokument 4 1950. aastad 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Kõige kiiremini reageeris uutele võimalustele kirjandus: luules tõusis esile nn kassetipõlvkond6. Vabanemine toimus ka proosas, kus võeti oma loomingu aluseks uus esteetika. Eesti lugejateni jõudsid maailmakirjanduse tähtteosed, millele olid varem uksed
Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 4 Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Ta loobus sellest nimest 1970. aastate lõpul, kui toimus pööre tema loomingus .Vahe Üdi ja Viidingu nime all kirjutatud
keeles on ilmunud kogumik ,,Julkaistavaksi Suomen tasavallassa". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. 1980. aastal andis allkirja 40 kirjale. Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning esitanud seda nt ansambel Ruja. Temalt ilmunud luulekogud: Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983)
Kolhoosi esimees Harald Tuvike lubab kõike homseks, seistes talupojatarkusega vastu võimu arututele nõudmistele. Esmakordselt elus puutub Kukemeri kokku tõeliste probleemidega. Vaatamata komsomoliülesandele pühendab nooruk järjest rohkem tähelepanu kohalikule pioneerijuhile. Enne õiget aega külvata ei taha keegi ja Kukemeri mässib end rajooni juhtkonna ees järjest keerulisemate hädavalede võrku. Ent partei ees ei jää miski saladuseks. Auhinnad: Remo filmifestival zürii eripreemia Üleliiduline filmifestival I preemia Nipernaadi 1983.aastal valminud ,,Nipernaadi" põhineb August Gailiti romaanil ,,Toomas Nipernaadi". Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding. ,,Nipernaadi" on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades:
Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku. Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" Tunnustused · 1977 ja 1978- A. Lauteri nimelise näitlejapreemia · 1980- teenelise kunstniku aunimetus. · 1983- J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) · 1983- J.Liivi luuleauhinna · 1990 - Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 7 Luuletused Ma ei kirjuta vastikuid ridu Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu Väljas lõõmab juuli Väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves Ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu 8
Liina Keevallik on loonud ka kostüüme paljudele etendustele . Dirigent Mihhail Gert 8 M. Gerts on lõpetandu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise ja kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004. aastal sai ta II koha vabariiklikul noorte dirigentide konkursil ning Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. Aastatel 2005-2007 oli M. Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistant. Alates 2007 aastast täätab M. Gerts dirigendina Rahvusooperis Estonia. Valguskunstnik: Neeme Jõe Tantsuseaded: Eduard Korotin Lavastaja assistant: Tõnu Tamm Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer ja Zoja Hertz Liikumisjuht: Tatjana Järvi Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav Etenduse juhid: Peeter Karell või Rein Taidla 9
laulmine. Praegu tegeleb Kaubli Ülikooli juures muusikaosakond. Kuigi juba 2500 aastat tagasi andsid Afganistanis etendusi rändnäitlejad ja 2002 taasavastati Rahvusteater, pole teater kui kunstiliik riigis eriti populaarne. Esimene Afganistani film oli 1960. aastate lõpus vändatud must-valge linateos "Armastus ja sõprus", mille rezissöör on Ustad Rashid Latif. 2003 võitis Siddiq Barmaki film "Osama" Cannes'is eripreemia ja parima võõrkeelse filmi Kuldgloobuse. Peamine rahvustoit on qaabuli pallow, see on lambakoot maitsestatud riisiga. . Majandus Afganistani vähearenendu majandus sai 1980 alanud sõjategevuses tugevasti kannatada ja riik langes maailma vaeseimate hulka. 2006 aasta uurimus näitas, et üle poole rahvastikust elab allapool vaesuspiiri,rohkem kui 40% töövõimelisi ei tööta .
kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996, 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1996: Vabariikliku teatrifestivali "Draama '96" lavastaja- ja meesnäitleja preemia Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima meesnäitleja preemia 1997: Peterburi Akadeemilise Draamateatri parima lavastaja aastapreemia "Kuldne Sofitt 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Vabariikliku teatrifestivali "Draama '99" lavastajapreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus riigikaitsesõber 2002
kellad". Tema üks enim esitatud koorilaul "Paradisi gloria" oli kohustuslik teos V vabariiklikul koolinoorte segakooride konkursil 2005. Lastekoorilaul "Ei tahagi minna" oli 2007. aasta Noorte laulupeo kavas. Poiste- ja meeskoorilaul "Isad ja pojad" ning segakoorilaul "Mehed ja naised" (tekst Heiki Vilep) kõlavad tellimusteostena 2009. aasta üldlaulupeol. Oma loomingu eest on Piret Rips-Laul pälvinud mitmeid auhindu. Koorilaul "Emale" pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud "Kaunid teod" ja "Läheme" said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil (2002); "Hirmud" võitis ETV Lasteekraani Muusikastuudio korraldatud konkursil Lastelaul 2003 I koha, "Maasikamuusika" II koha; "Maasikamuusika" oli edukas ka rahvusvahelisel lastelaulude konkursil Soomes, Salos, pälvides III koha (2003); lastelaul "Olema peab
palgast ja ametikõrgendusest. Välised hüvitised rahuldavad inimese esmaseid vajadusi ning on tavaliselt seotud konkreetse tööülesande täitmisega. Organisatsioonilised hüvitised on kõigile töötajatele ühised. Väline hüvitis on kas soodustus või privileeg, sisemine hüvitis on edukas firmas kõrgel kohal töötamine. Individuaalsed hüvitised on töötajatel erinevad. Väline individuaalne hüvitis võib olla eripreemia uue idee eest, väline individuaalne hüvitis on näiteks eneseteostuse tunne oma töökohal või saavutuse tunne ülesande eduka täitmise puhul (Türk 2001). Selleks, et inimesi motiveerida tuleb luua süsteem. Tulemuspalgad ja preemiad on välised motivaatorid, mis mõjutavad inimesi vaid nii palju, et nad pingutavad selleks, et töö oleks hästi tehtud. Inimeste motivaatorid peavad olema sisemised, et tõhusalt töötada (Scholtes 2001).
annaabi.ee 
