Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus T leiduva veeauru massi grammides. ( g/m3 ) E Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nimetatakse õhus oleva A veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu D suhet väljendatatuna protsentides. ( % ) U Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas S ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( ºC ) M A A T E A D U
aeglasemalt kui pinnas? Kulub enam soojust, et tõsta pinnase massiühiku temperatuuri 1 kraadi C võrra kui tõsta massiühiku vee temperatuuri 1 kraadi C võrra. 4 Kondensatsioon, udu, pilved: Veeauru tihedust õhuosakeses näitab: absoluutne niiskus [suhteline - veeauru sisalduse ja antud tingimustel (sama temperatuur ja rõhk) maksimaalse võimaliku veeauru sisalduse suhe; segusuhe - Veeauru mass ühe massiühiku kuiva õhu kohta; eriniiskus - veeauru mass grammides ühes kilogrammis õhus; näitab tegelikku veeauru hulka absoluutväärtuses] Antud ruumalas oleva veeauru massi suhet samas ruumalas oleva kuiva õhu massisse nimetatakse: segusuhe Kui õhutemperatuur on alla külmumispunkti, siis küllastav veeauru rõhk vee kohal on: suurem kui küllastav veeauru rõhk jää kohal Peamine põhjus, miks suurtel kõrgustel võtab juurviljade pehmeks
veeauru rõhu vahe. 10. mis on kastepunkt? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks ( nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine). Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust
5 J/kg*K Harilikult tahistatakse veeauru tihedust ehk absoluutset niiskust tahega a, ning konstant antakse kolme numbriga, absoluutse niiskuse valem: a=217 e/T ühik g/m3 e- osarõhk millibaarides , T-temperatuur Kelvinites Absoluutse niiskuse valem Celsiuse skaalal vist a=(0.8e) / (1+ t) Väga tüüpiline viga on mBar-ide asemel kasutada mm Hg-d , see on aga vale ja sellisel juhul tuleks lugejat korrutada 1.333-ga . Ja saab sellise valemi: a=289 e / T = (1.06e)/(1+t) Eriniiskus (s ) on veeauru suhteline mass 1kg kuiva õhu koostises . Et arvud suuremad oleks suurendatakse suhtarvu 1000 korda ja eriniiskus defineeritakse kui veeauru mass grammides ühe kg niiske õhu kohta. Eriniiskus värkide tiheduste kaudu s=veeaur/ veeaur + kuiv Kuiva õhu rõhk avaldub pkuiv= kuivRkuivT = p-e Seega olekuvõrrand kuivaõhule ja niiske õhu koostisgaasile p-e = kuivRkuivT Õpikutes esitatav Eriniiskuse valem ümardatult ja lihtsustatult s=0.622e/p Kastepunkt -
pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt absoluutne niiskus-nimetatakse uhes kuupmeetris niiskes ohus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 ) suhteline niiskus-nimetatakse ohus oleva veeauru rohu ja samal temperatuuril ohku kullastava veeauru rohu suhet valjendatatuna protsentides ( % ) kastepunkt- temperatuur, mille juures kullastatud veeauru rohk on vordne moodetud veeauru rohuga ( O C ) · Selgitada moisteid ohu eriniiskus, veeaururohk, kullastunud ohuniiskus eriniiskus-antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske ohu massisse ( g/kg ) veeaururohk- rohk, mida tekitavad veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel (mb, hPa) kullastunud ohuniiskus- suhteline õhuniiskus on 100% · Iseloomustada adiabaatilist protsessi ning sellega seotud nahtusi.- protsessi kaigus ohumassi puhul ei esine energia ulekannet umbritsevaga. Kogu aine ja energia jaab susteemi, seega on adiabaatiline
õhu mass (g/kg) Udude liigid. kohta vertikaalsihis a) keskmistel laiustel sõltub suurte Udu kui nähtega on tegemist, kui õhu õhumasside liikumisest Eriniiskus. suure niiskusesisalduse tõttu väheneb Kuiv- ja märg-adiabaatiline gradient. b) troopikas atmosfääri korrapärastest Õhu eriniiskuseks s nimetatakse veeauru horisontaalne nähtavus alla 1000 m. Nõrga Kuivas ja küllastamata õhus temperatuur muutustest (termilised looded) hulka grammides 1 kg niiske õhu kohta. udu puhul on nähtavus 500-999 m, langeb tõustes 1 kraad/100m γ a=
Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on veeauru üleminek vedelasse olekusse ehk õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 20. Õhuniiskuse karakteristikud. Õhuniiskuse karakteristikud absoluutne niiskus, suhteline niiskus, eriniiskus, veeauru osarõhk,kastepunkt 21. Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon. Pilvede kujunemisprotsessid 1. Termiline konvektsioon 2. Õhu tõus frontaalpindadel 3. Õhu laineline liikumine Pilvede hulk osa taevast, mis on kaetud pilvedega pallid, 1 pall pilved katavad 1/10 taevalaotusest 1. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole.
veeauru rõhusse, väljendatuna %. Näitab kui lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Küllastusvajak d antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe.Näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral = maksimaalse rõhuga antud temp. Kastepunkt T temp, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Eriniiskus s - õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr 16. Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo - pinnase peegeldumisvõime. Arv, mis näitab kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Veeauru kondenseerumine atmosfääris veeauru üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse
tiivik pöörleb Veeringluse põhiosad: Vee aurustumine maapinnalt Veeaur moodustab piisad ja lõpuks sademed Sademed langevad tagasi maapinnale Õhuniiskus: Iseloomustavad suurused: Absoluutne niiskus – veeauru hulk õhus Veeauru rõhk – osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt Suhteline niiskus – ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides Suhteline ehk relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru rõhu suhet % Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine Adektiivne udu- sooja õhumassi liikumisel üle külma aluspinna Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist pilvede klassifitseerimine madalpilvede rühm: kihtpilved
» Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske » ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka väiksem · Tulemuseks - tugevad tõusvad õhuvoolud ? kondensatsioonipinnalt algab pilvede areng · Termilise äikese teket võib oodata, kui Õhutemperatuur langeb 0,75°C või rohkem 100 m kohta Õhutemperatuur on üle 20°C Kastepunkt on üle 16°C eriniiskus on üle 12g/kg kohta Õhumassisisesed äikesed · Advektiivsed äikesed arenevad suvisel ajal, kui jahe ja suhteliselt niiske õhk voolab sooja aluspinna kohale Sünoptiline olukord tihti seotud kõrgrõhuharjaga · Orograafilised äikesed on iseloomulikud liigestatud reljeefiga aladele Moodustuvad labiilses õhumassis, kui õhk on sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva eriti tugevad päikesepoolsetel nõlvadel Õhk soojeneb kiiresti?tõuseb
*Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat. Maapinna(tegevpinna) õhumasside horisontaalne liikumine. Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa
on üle 5 m/s suurem kui keskmine 1 sõlm = 1 meremiil/h = 0.51 m/s NIISKUS ATMOSFÄÄRIS Maa hüdroloogiline tsükkel- veeringlus atmosfääri ja maapinna vahel; Absoluutne niiskus veeauru hulk õhus (g/m3) Veeauru rõhk osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt (mmHg, mbar, hPa) Suhteline niiskus ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg) Niiskuse defitsiit vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temp. Alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit vahe õhutemp. ja kastepunkti vahel PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida
mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Solaarkonstant- maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. Suhteliseks e relatiivseks niiskuseks nim õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru suhet väljendatuna %. Absoluutne niiskus, eriniiskus. Suurde veeringe- Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja
Evaporatsioon - aurumine Kondenseerumine - gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veearu. Vastavalt veeauru kahele olekule(küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastatud niiskust Absoluutne niiskus - ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduvaveeauru massi grammides Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nim. õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatuna% Eriniiskus- antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumis oleva niiske õhu massi Kastepunkt - temp., mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne veeauru rõhuga Adiabaatlilise protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energiaülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatline jahtumine ja soojenemine pöördprotsessina Pilved madalpilved(- 2km) - kihtpilved - kihtsajupilved - kihtrünkpilved Keskmispilved(2-6km) - kõrgkihtpilved - kõrgrünkpilved
veeauru rõhk, rõhk, mille tekitab õhus olev veeaur (veeauru osarõhk) Absoluutne niiskus veeauru kogus grammides 1m3 niiske õhu kohta Küllastava veeauru rõhk temperatuurist sõltuv aururõhk , mille korral aur hakkab kondenseeruma. Suhteline (relatiivne) niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauru rõhusse väljendatuna protsentides Kastepunkt - temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks Eriniiskus, s, q veeauru hulk grammides ühe kg niiske õhu kohta. Kastepunkti defitsiit vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel. Küllastusvajak d antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Niiskusvajak (niiskusdefitsiit) vahe tegelikult õhus oleva veeauru hulga ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel, eeldusel, et õhutemperatuur ja rõhk ei muutu Segu suhe antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe kuiva õhu massi
Täiesti kuiva õhu korral võrdub küllastusvajakveeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril - Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid - Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis näitab õhutemeratuuri ja märjast termomeetrist, mille reservuaari ümber on mässitud valge batistriie, mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest
La Nina on vastupidine nähtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat 20. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Küllastumata ja küllastunud niiskus. Abs niiskus nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus oleva veeauru massi grammides (g/m 3) , suhteline niiskus on protsendides, eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse g/kg. Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastunud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga 21. Pilvede tüübid ja nende koostis Madalpilved kuni 2km kõrguseni maapinnast kiht-saju-rünkpilved Keskmispilved keskmiselt 2-6km kõrgusel kõrgkiht-kõrgrünkpilved Kõrgpilved keskmiselt 6-12km kõrgusel kiud- kiudrünk-kiudkihtpilved
õhuniiskus – õhus leiduv veeaur. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastamata ja küllastunud niiskust absoluutne niiskus – ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides (g/m3) suhteline e. relatiivne niiskus – õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhe väljendatuna protsentides (%) eriniiskus – antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse (g/kg) kastepunkt – temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga (°C) Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, sest sooja õhu veeauru mahutavus on suurem Õhumassi maksimaalne eriniiskus ja absoluutne õhuniiskus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes
veeauru rõhu vahe. See näitab, kui kaugel on õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral küllastusvajak võrdub maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk.6)Eriniiskus- õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumise võimet, see arv näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Albeedo
Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral Eestis. kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk .6)Eriniiskus- Kliima – antud kohale paljude aastat lõikes iseloomulik ilmastikurežiim, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja –variante koos nende esinemissagedusega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide järgi
protsess). Kondensatsioonituumad on vedeliku või tahke keha väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallidena. Hüdroloogiline tsükkel veeringe Maa pindmiste sfääride (litosfäär, hüdrosfäär ja atmosfäär) vahel. Transpiratsioon ehk taimaurumine on vee auramise protsess taimedelt, peamiselt lehtedelt. Niiskus on vee sisaldus aines. Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduv vee mass. Eriniiskus on antud ruumalas 1kg gaasis sisalduv veeaurukogus grammides. Daltoni seadus osarõhust ütleb, et gaaside segus on segu kogurõhk võrdne segus olevate erinevate gaaside osarõhkude summaga. Küllastatud auru rõhk on rõhk, millel vedelik antud temperatuuril aurustub. Suhteline niiskus ehk relatiivne õhuniiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe.
Tasakaaluniiskus Ehitusniiskus. Hoone kasutusest tekkiv niiskus. 7.Millised parameetrid iseloomustavad õhu niiskust? -Õhu relatiivne niiskus-nimetatakse õhus hetkel oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu absoluutne niiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass Kastepunkt-nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. Eriniiskus ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides 8.Mis juhtub, kui soe ja niiske õhk satub kontakti madalama temperatuuriga pinnaga? -Madalama temperatuuriga pinnale hakkab tekkima kaste veetilkadena. 9.Mis on kastepunkt? -Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. 10.Kuidas eemaldatakse hoonest niiskust?
2) absoluutne niiskus on 1 m 3 õhus oleva veeauru hulk g- des (õhus sisalduva veeauru tihedus g/m3); 3) relatiivne niiskus r on õhus oleva veeauru suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna %-des R = e/Ex100%. 4) küllastusvajak d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 5) kastepunkt T on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastatavaks. 6) eriniiskus s in õhus oleva veeauru hulk 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Pilvede tekkeprotsessid Albeedo näitab, milline osa summaarsest kiirgusest, mis maapinnale jõuab peegeldub tagasi. Reaalsete pindade albeedod on mitmesugused. Taimkatteta pinna albeedo sõltub selle pinna niiskusest. Kuivematel pindadel on albeedo suurem. Sõltub ka pinnamaterjalist. Albeedo omab ka ööpäevase ja aastase käigu
Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastamata ja küllastatud niiskust. Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. ( g/m3 ) Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatatuna protsentides. ( % ) Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( oC ) 19. Pilvede tüübid ja nende koostis MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc
Õhumassiks nimetatakse suurt, mõningate ühesuguste füüsikaliste omadustega õhu hulka troposfääris, mis võib hõlmata väga suuri maa-alasid ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Horisontaalsed mõõtmed: 2000-3000 km, vertikaalselt ulatub sageli kogu troposfääri. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri, vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (pilved, udud). Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline õhumass (soe ja kuiv/niiske) Parasvöötme õhumass (soe/külm ja niiske/kuiv) Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) (külm ja kuiv). Termodünaamiline soe, külm
annaabi.ee 
