Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit Tugevad: orjadeks, inimkatsed Tõendid ja tunnistajad hävitati Eesti Eesti juutide tapmine Koondluslaagrid Eestis
Vene aeg( 18.saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse
-Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, anda hinnang - 1804. aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. 23. mai 1816 võeti vastu ja 1819
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord
KMS § 411 lg 1 nimetatud juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna. (KMS § 411 lg 4) 34. Mida tähendab elektrooniliselt osutatav teenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorraga hõlmatud teenus) puhul võivad maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik) rakendada erikorraga hõlmatud teenuse 23 käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) tingimusel, et: (KMS § 43 lg 1) - ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes ei ole üheski liikmesriigis
Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks. Talupoegade olukord muutus halvemaks kui varem, sest nüüd oli aadlikel taas nende üle suur mõjuvõim, talupojad muudeti uuesti pärisorjadeks. Võib öelda, et mõisnikel oli piiramatu võim talurahva üle
Saksamaa võistkonnas ka kaks juuti. Kristalliöö 9.novembril 1938 Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud" Põletati ligi 1000 sünagoogi Hävitati ligi 7000 juutide kauplust Tapeti sadu juute, üle 30 000 saadeti laagritesse Keelati juutide ettevõtlus Juutidel tuli kinni maksta koristustöö, lisaks trahvi miljardi marga ulatuses 1939 Hitleralustas oma "uue korra" elluviimist Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Osa juute saadeti otse koonduslaagritesse Inimesi alandati Murti psühholoogiliselt Sellel tänavapoolel on juutidel kõndimine keelatud Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid.
Hitler ja J.Stalin, saatsid mõlemad korda mitmeid kohutavaid tegusid. Ma käsitlen oma arutluses diktaatorite kõige jubedamaid ja tuntumaid inimsusevastaseid kuritegusid - Hitleri algatatud juutide holokaust ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamine Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil - haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks.
Nende peal julmad meditsiinilised katsed Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele Oled aaria rassist või juut? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Getod Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi Geto Click to edit Master text styles Second level
ühiskonnale nende meelest kasulikud pole. Mõlemad diktaatorid saatsid korda massimõrvu.Järgenvalt käsitlen kahte minu meelest suurimat inimsusevastast kuritegu Hitleri algatatud juutide holokausti ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamist Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel.1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Juute hävitati mitmel viisil
7) Kõik aadlikud omasid võrdseid aadliõigusi olenemata aadlimatriklisse kandmisest. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased
9.Balti kubermangude üldised sisepoliitilised olud. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga
sulges põgenike ees oma piire. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse-getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse
kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. Kristallöö oli pöördepinktiks natside juudivastases poliitikas: juutide väljatõrjumine asendus nende hävitamisega. Juutide saatus teise maailmasõja ajal ja "juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm 1941. aasta algul alustati Hiyleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Juute hävitati mitmel viisil. Haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud
Söömisel unustas eestlane kõik kõrgema ja inimväärsema. Söömisesse suhtuti tõsiselt ning juttu sel ajal ei räägitud. Toit koosnes enamasti leivast ning kördist, kuhu oli sisse segatud jahu, kartul, naeris, kaer, piim, liha või heeringas. Mõisnik võis talupoegi müüa kui see talle endale kasulik tundus. Koormised ning teotööd olid väga kurnavad ja rasked, kuid eestlased suutsid hakkama saada. Kultuur ja vaimuelu 18. sajandil Peeter I oli Balti erikorraga lubanud luteri usul säilida. Vene usku peale ei surutud. Läbi usu jõudsid kõik uuendused eestlasteni. PIETISM HERNHUUTLUS (vennaste RATSIONALISM / koguduse liikumine.) VALGUSTATUS Tähendus Pietism oli Saksamaalt alguse Usuvool, mis propageeris Usuvool, mille saanud usuvool, mis taotles usuvagadust, alandlikkust ja eesmärgiks oli rahva
Kordamine: Eesti XVIII sajandil. 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Põhijooned: kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused; kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal.
mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Juudid pidid maksma ka kontributsiooni summas miljard marka. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Peale Teise maailmasõja algust, mil Saksamaa annekteeris Poola, rajati juutidele getod, mis olid erikorraga linnaosad. Sinna saadeti kodudest välja aetud juudid. Varssavisse loodi suurim geto. Sinna aeti kokku pool miljonit juuti. Peale getode olid olemas ka koonduslaagrid ning sinnagi saadeti otse juute. 1941. aasta oli aeg mil algas verine tapatöö - Hitler andis käsu hukata koondulaagrites olevad juudid. 6 Lõpplahendus 20. jaanuaril 1942
sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on: Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati Balti erikorraks. Põhijooned: 1) Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa, Eestimaa rüütelkonnad. Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol).
a. · Neli teaduskonda Usu, õigus, arsti, filosoofiateduskond. Vaimuelu Vene aja alguses Baltikum kui kultuurisild: · Venemaa arengusuund Euroopa poole · Balti erikorra tõttu on siinne kultuurimõju sakslastelt. · Samas Saksamaal Balti Saksa mõju puudub, sest siin puudub õukond ja ülikool · Baltisakslased ühed haritumad Vene impeeriumis, suur mõju Peterburis. Luteri kirik Põhjasõja järgselt: · Paljud kirikud sõjas rüüstatud · Koos Balti erikorraga ka õigus luteri kirikule · Rootsiaegse kiriku ja riigi kooslus oli lõppenud, kirikud läksid tagasi aadli mõjuvõimu · Kirikuõpetajate seas levis uus usuvool : Pietism (religiooni sügavaim sisemine tunnetamine) Vennasteliikumine ehk hernhuutlus Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
7. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed küljed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis baltiaadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetatakse Balti erikorraks. Balti erikorra põhijooned on .. 1. Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused 2. Kindralkuberneril oli õigus neid ukaase, mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta väljakuulutamata 3. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir 4. Säilisid rüütelkonnad Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse - baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke. Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud (nt. õigus osaleda maapäeval, õigus omada rüütlimõisaid).
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada
kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonuslaagrisse. Paljud juudid põgenesid, järjest rohkem riike aga sulges põgenike eest oma piirid. Juutidel tuli kinni maksta ka kristalliööle järgnenus koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust. 1939, aasta sept. Poola vallutamis järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto Varssavis, kuhu aeti kokku pool milj juuti. 1941. Aasta algul alustati hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20.01.1942 ,,juudiküsimuse lõpplahendus" see tähendas Euroopas elava 11 miiljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, kujunesid tapapaikadeks. II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal 2.1. Hitleri võimuletulek · 1929.a
saj. tahvelmaalikunstis on tähtsamad meistrid Lübeckist 1662.a. Tallinna tulnud Johann Aken , kes teostas raekojale kaheksa piibliainelist maali õiglase kohtumõistmise teemal ning soti päritolu, kuid Tallinnas sündinud Ernst Wilhelm Londicer (1655 1697), kes oli kõrgetasemeline portreemaalija. Põhjasõda ja katkuepideemia laastasid 18.saj. alguses Eestit ja kui kunstielu taastuma hakkas, oli selle keskkond muutunud. Rootsi provintsist oli saanud Venemaa provints, kuid eriline, Balti erikorraga osa. 18.saj kujutav kunst ei küüni arhitektuuri tasemele. Arenes läbisõitvate meistrite loodud portreekunst. Sellistest, ajutiselt Eestis töötanud, kunstnikest on tuntuim Johann Heinrich Wedekind (1674 1736). Mõnda aega töötas Põltsamaal peamiselt portreemaalijana, aga ka lossi ümbruse vaadete kujutajana Christian Gottlieb Welte (1749 1792). Kunst 18.sajandi lõpust 19.sajandi lõpuni Parimad klassitsistlikud monumentaalskulptuurid on Eestis loodud vene skulptorite poolt
venestuspoliitika. 33.ptk Venestusaeg Venestamise ettevalmistused Keiser Aleksander II, kelle valitsusaastatesse jäi ärkamisaeg, oli mõõdukalt liberaalse mõtteviisi esindaja. Paraku hukkus ta 1881. a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega. Peterburist saadeti kohale senator Nikolai Manassein olukorda uurima. Manasseini revisjoni käigus esitasid talle oma kaebusi nii baltisakslased, eestased ja lätlased. Valitsus võttis kõik kaebused vastu ja kasutas neid venestusreformide läbiviimiseks. Kaebustest nähtus,et Balti kubermangudes valitseb baltisakslaste täielik ülemvõim
Üleminek teoorjuselt raharendile. 14. Talude päriseks ostmine. 15. Mahtra sõda. 16. Väljarändamine. 17. Tartu Ülikooli taasavamine. 1. Pärast sõda elas Eestis 120 140 tuhat inimest (poole vähem kui enne); Eesti oli kehvas seisus: kirikud olid metsa kasvanud, inimesed otsisid üksteist üksikute jalajälgede järgi, põllud olid sööti kasvanud, loomad surnud. 2. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, kindralkubernäril oli õigus keskvõimu poolt välja kuulutada balti erikorraga mittesobivaid ukaase eirata. Eesti- ja Liivimaale jäi valitsevaks Luteri usk, saksa keelne asjaajamine ja tollipiir. 3. Restitutsioon riigimõisate tagastamine endistele omanikele. 4. 1730 1740 a. koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad aadlimadriklid (suleti tee rüütelkondadesse) 5. Kasvatati vilja (näiteks rukist, otra ja kaera). Alguses vene 50 tuh. -se väe ülalpidamiseks, hiljem viina tegemiseks. 6
annaabi.ee 
