lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda; lg 5 järgi, kui halduskohus leiab, et kaebuse või protesti lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) §711 lg 1 järgi seaduses sätestatud juhul määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. TsMS §711 lg 5 järgi kui Riigikohtu erikogu leiab, et asi ei kuulu lahendamisele tsiviil- ega halduskohtumenetluses, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 4
Kui vähemalt 1 isik 3mest leiab, et seda asja peab arutama Riigikohtus, siis seda tehakse ja vastupidi. Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400.- , tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast (mitte väiksem kui 400 krooni ja mitte suurem kui 40 000 krooni). Riigikohtus võib asja lahendada ära 1 kolleegium v moodustatakse erikogu (see on mitmest kolleegiumist kokku). Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu. Distsiplinaarkolleegium igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama. Kohtuniku kohustused: · Üldkohustus tegeleda õigusmõistmisega · Vaikimiskohutus kinniseks kuulutatud kohtuistungil ilmnenud infot ei tohi avaldada · Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus
tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige. (4) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmetest. Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule. (2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees. (3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad: 1) Riigikohtu esimees eesistujana; 2) kaks riigikohtunikku tsiviilkolleegiumist; 3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on tsiviilkolleegium vaidlustanud. (4) Tsiviilasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui:
I astme kohtu istungid : peab teatama vastaspoolt ei talle on kaebus esitatud kohtus võib enne materjalidega tutvuda Eelmenetlus Rinnkonnakohtu valitused : Jätta istung pidamata Tühistada kohtuotsus Saata sama asi uuesti lahendamiseks Lõpetada menetlus Riigikohtu pärdevus: Rinnkonnakohtute läbi vaatamine Teistmiste avalduste läbivaatamine Kohtuvigade praendamine Pädeva kohtu loomine Riigikohus . 3 liikmeline vaatab läbi terve tsiviilkolleegium erikogu (2 rinnkonnakohtunikku + 2 mujalt kolleegiumit) Määrus kaebus 15 päeva Edasi kaebas 30 päeva kuini5 kuud rinnkonnakohtus Kassatsiooni kaebus: Nimetus ja kuhu aadress toimub Kassaadi eri andmed Vastaspoole andmed Otsus mille peale kaebus esitakse Enda nõu mida soovitakse Põhjendused Kinnised kohtuistungi d võivad olla : ärisaladuse hoidmisega Austuse sisese teabe kaitsmiseks Isiku eraelu Lapsendamine Alaealise huvides Õiguse muutmine Kuni 15 aastase üle kuulamine psühh
Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud, sis 2 kohtunikku tsiviilkolleegiumist ja vähemalt 2 muu kolleegiumi kohtunikku. Riigikohtu üldkogu terve riigikohus. Keel riigikeel, aga võib ka mõnes muus keeles kui selle piirkonna elanikkond seda valdavalt kasutab. Avalikkus asjade arutamine on avalik, otsuste kuulutamine avalik. Kinniseks võib kuulutada terve istungi või osaliselt: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; asutuse siseteabe
kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika uhtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Riigikohtu erikogu ja üldkogu (1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast, antakse asi määrusega lahendada erikogule. Menetluses osalevad samad kohtunikud. 100. Mis on hagimenetluses tõendiks ja kuidas kohus neist teada saab? Kirjelda neid tõendeid. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille
апелляционная жалоба apellatsioonikaebus апелляционный срок apellatsioonitähtaeg производство в Государственном суде menetluse kord Riigikohtus кассатор kassaator ответодатель vastustaja кассационная жалоба kassatsioonikaebus специальная коллегия Государственного суда Riigikohtu erikogu судебная коллегия в полном составеRiigikohtu üldkogu судебная коллегия по гражданским деламtsiviilkolleegium пересмотр по вновь открывшимся обстоятельствам teistmine правомочный суд pädev kohusназначение правомочного судаpädeva kohtu määramine третейский суд vahekohus
kohta, Vabariigi Valitsuse korraldused välissuhtlemisalaste volituste andmise kohta ja Välisministeeriumi teadaanded./ III osa - «Riigikohtu lahendid»./esimeses jaos - Riigikohtu üldkogu lahendid; 2) teises jaos - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi lahendid; 3) kolmandas jaos - Riigikohtu halduskohtukolleegiumi, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi, Riigikohtu tsiviilkohtukolleegiumi ja Riigikohtu erikogu lahendid./ IV osa - «Riigi Teataja Lisa» /1) esimeses jaos ministrite määrused, Eesti Panga presidendi ja Vabariigi Valimiskomisjoni määrused ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt sõlmitavad piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud või teadaanded nende sõlmimise kohta ; 2) teises jaos - Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad, Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldused,
6) jätta taotluse rahuldamata. 10.7.8 Asja lahendamise piirid 1). Riigikohus ei ole asja lahendamisel seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega. 2) asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. 3) Riigikohtu kolleegiumi või erikogu poolt vastava menetlusseadustiku järgi määrusega üleantud asja lahendab üldkogu kõigis asjassepuutuvates küsimustes, kohaldades samaaegselt asja liigile vastavat menetlusseadustikku ja käesolevat seadust. 10.7.9 Menetluse subjektid iIsikud, kelle kohta menetlus avatakse (klient, kelle probleemi lahendatakse või teenuseosutaja, kelle tegevust kontrollitakse). 10.7.10 Riigikohtu otsuse jõustumine - Jõustub Riigikohtu otsus selle tegemise päevast 11. Vabariigi President 11
(madalama astme), ametist vabastamiseks. - Lahendab kohtuniku eksami komisjoni otsuse peale tehtud kaebuse. - Otsustab distsiplinaar asja riigikohtu esimehe suhtes. üks kolleegium lisaks eelnevatele on distsiplinaarkolleegium. kaasatakse madalama astme kohtunikke. Riigikohtu erikogu kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tõlgendamisest. Riigikohtusse pöördumine on läbi kassatsiooni kautsjoni. Kriminaal või väärteo asjad on kassatsiooni vabad. Haldusasjades 400 krooni. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, mitte alla 400 kr ja mitte rohkem kui 40 000 krooni, nõude väärtus, mida tahetakse kohtusse esitada.(<-hagiga). Hagita asjadeks on isiku surnuks tunnistamise tõestamine, isaduse
(Kohtla järve turvateenused); 3-3-1-31-06, p 8 (linna eluruumi üürileandmine), 3-3-1-29-12 Villa Benita. 26 RKEK 3-3-1-15-01 (Lasnamäe-S); RKHK 3-3-1-30-01 (Raudtee erastamine); 3-3-1-35-05, p 8, 3-3-1-31-11 p 16-17. 27 RKEK 3-3-1-15-01, p 19 j (Lasnamäe-S); vrd varasemast praktikast RKHK III-3/1-10/95. 28 Eelnõu seletuskiri: ,,Sellise õiguskaitsevahendi olulisust on era- ja avalik-õiguslike suhete läbipõimumise tõttu rõhutanud Riigikohtu erikogu asjas nr 3-3-1-15-01. Asjas nr 3-2-1-100-08 juhtis aga Riigikohus hiljuti tähelepanu sellele, et tehingu tühisuse tuvastamise volitust halduskohtule seadusega antud ei ole. Samas on asja nr 3-3-1-15-01 otsuses toodud põhjendustel halduskohtule säärase volituse andmine hädavajalik. See vajadus on Ka riigi- või vallaasutuses töölepingu sõlmimiseks korraldatud avalik konkurss on avalik- õiguslik menetlus, töölepingu lõpetamise vaidlus või muu töölepingust tulenev pooltevaheline
kaheksa liiget nimetab Riigikohtu üldkogu (KS § 29). Kolleegium otsustab asja viieliikmelises, kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kolmeliikmelises koosseisus. Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. Üldkogule võivad kohtuasja lahendamise üle anda ka teised Riigikohtu kolleegiumid ja erikogu, kui neil tsiviilasja, kuriteo- või väärteoasja või haldusasja lahendamisel tekib põhjendatud kahtlus asjasse puutuva õigustloova akti või välislepingu PS-le vastavuses. Üldkogu ainupädevuses on läbi vaadata taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3). 98. Mis on abstraktne normikontroll?
jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 5–9-liikmelises koosseisus. (3) Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. (4) Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus.
jätmise vastavust põhiseadusele, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. (21) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 59-liikmelises koosseisus. (3) Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. (4) Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus.
2) Normide konflikt. Kuna tänapäevased õiguskorrad on keerulised juriidilised süsteemid, pole põhimõtteliselt välistatud nn normide konflikti situatsioon. Normide konflikt tuleneb sagedasti asjaolust, et õiguskorra struktuur on hierarhiline (vähem õiguskorra horisontaalsest struktuurist ehk jagunemisest era- ja avaliku õiguse normistikuks). Nt RK tsiviilkolleegiumi määruse kohaselt lahendatakse eluruumide erastamisest keeldumisest tulenevad vaidlused tsiviilkohtumenetluse korras; erikogu lahendi kohaselt aga ei saa eluruumide erastamist vaadelda eraõigusliku tehinguna (näide puudutas horisontaalset struktuuri). 3) Lünkade ületamine. JAT on vajalik seoses sellega, et igas õiguskorras esineb lünkasid. · Kõiki võimalikke arenguid ei suuda ükski seadusandja ette näha. Õiguse rakendajat lahutab objektiivse õiguse sünnist alati ka ajaline distants õiguse rakendaja kätte jõuab tekst, mis on vastu võetud teatud aeg tagasi
Piisab, kui selle isiku kohta koostatakse süüdistusakt või kui ta tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks pärast tsiviilhagi esitamist. Riigikohus on leidnud, et tsiviilhagi on võimalik esitada alates kriminaalmenetluse alustamisest või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas teos kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 44). On ilmne, et kui tsiviilhagi esitatakse enne kriminaalmenetluse alustamist, ei saa isik, kelle vastu hagi esitatakse, veel süüdistatav olla. Samuti on Riigikohus märkinud, et tavaliselt on menetlejal mõistlik kaasata isik tsiviilkostjana menetlusse alles pärast seda, kui selle isiku vastu on esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3- 1-1-1-14, p 19)
2) Kuna tänapäevased õiguskorrad on keerulised juriidilised süsteemid, pole põhimõtteliselt välistatud nn normide konflikti situatsioon. Normide konflikt tuleneb sagedasti asjaolust, et õiguskorra struktuur on hierarhiline (vähem õiguskorra horisontaalsest struktuurist ehk jagunemisest era- ja avaliku õiguse normistikuks). Nt RK tsiviilkolleegiumi määruse kohaselt lahendatakse eluruumide erastamisest keeldumisest tulenevad vaidlused tsiviilkohtumenetluse korras; erikogu lahendi kohaselt aga ei saa eluruumide erastamist vaadelda eraõigusliku tehinguna (näide puudutas horisontaalset struktuuri). Õiguskorra hierarhilisuse põhiidee – madalamas astmel asuv norm või õigustloov akt peab olema vastavuses kõrgemalseisva normi või õigustloova aktiga. Vastuolu korral on tekkinud konfliktsituatsioon. Konflikt võib tuleneda ka nt sellest, et üht ja sama elulist asjaolu reguleerivad mitmed õigusnormid.
kehtestatud kuid on oma loomult avalik-õiguslik n tuletornimaks, jäämurde tasu või tehnovõrgu sundvaldus avalikes huvides siis neid vaidlusi lahendab halduskohus. 3-2-1-140-09 vaidlused tervise kahjustamisega tekitatud kahju eest mõistetava hüvitise suuruse üle tuleb lahendada üldkohtus sõltumata sellest, kas hüvitise maksjaks on tööandja või sotsiaalkindlustusorgan. Haldus ja tsiviilkohtu pädevuse piiritlemine erikogu määruse 3-2-4-1-10 järgi sedastab, et riigivastutuse järgi avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel kahju tekitamine üldjuhul kahju tekitamine eraõiguslikus suhtes. Üksnes erandina, kui avaliku võimu kandja kasutas oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes. Hierarhiline alluvus Kõikide tsiviilasjade menetlus algab esimese astme kohtust. Ringkonnakohus saab arutada ainult neid asju, mis on arutatud esimeses astmes ja edasi kaevatud
annaabi.ee 
