tekib viimane vaenulikkus õhkkonnas. Eks ka tekkinud arusaamatused vähendavad töötulemuslikkust ja rahulolu. Alluva ja juhi vastuolud tekivad enamjaolt organisatsioonisisese hierarhia tõttu. Organisatsiooni tasandiliikmete vahel kujunev konflikt ehk horisontaalne konflikt võib olla omavaheline sobimatus või vahendite piiratus. Et me nende probleemidega organisatsioonis toime tuleks, läheb vaja mitmeid meetodeid. Väldin kõiki võimalusi eriarvamusteks ja püüan ise jääda neutraalseks kõigis probleemides. Ma ei poolda osapoolte püüdlust vastu töötamisele, kus osaleja tahab domineerida või lasta domineerida, et säilitada näiline harmoonia. Kui mina oleksin juht ja ma peaksin kehtestavalt käituma, siis valiksin passiivse käitumise. Kasutaks neutraalset, kuid mitte purustavat keelt. Oleksin teiste suhtes avatud ning tagasisidet andes täpne. Ei ajaks tühja juttu ning ei laseks enda ega ka teiste hinda alla.
põhimõtteliste ja otsustusprotsessist konfliktsete alternatiivide vahel valimine Poliitika kui kompromiss ja konsensus Selles lähenemises nähakse poliitika põhieesmärgina konfliktide haldamist ja vähendamist ratsionaalsete tehnikate ja optimaalse otsustamiskeskkonna kujundamise kaudu. Kust lõppeb poliitika? 1. Poliitika lõppeb seal, kus lõppeb võimalus eriarvamusteks „Chantal Mouffe“ 2. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsused on nii sügavad, et nende üle pole võimalik läbi rääkida. 3. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsusi justkui polegi, inimesed pole võimelised neid väljendama, kõik küsimused otsustab üks isik. 4. Poliitika lõppeb sealt, kust algab vägivald. 5. Carl von Clausewitz: Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. 6
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital.
kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 40.Selgitage rivi- ja staabiorganisatsiooni vahelisi konflikte. Sõnastage näide. 41.Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Vältimine – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 42
Sõnastage näide. Tekivad organisatsioonisisese hierarhia erinevatel astmetel olevate liikmete vahel. Kõige tüüpilisemaks on alluva ja juhi vastuolud. 31. Millised on horisontaalsed konfliktid? Sõnastage näide. Kujunevad samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Ajendiks võivad olla omavaheline sobimatus, vahendite piiratus. 32. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Vältimine surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides Võitlus teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ja
mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid ...tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 44.Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid. Vältimine surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat
konkreetne näide. … kujuneb samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Ajendiks: omavaheline sobimatus, vahendite piiratus. Nt: tööjõud on planeeritud halvasti ja juhid võitlevad, kes saab töötajat oma tegemistes kaasata. 31. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid. Vältimine – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele.
kirjeldav võrgustik. Selle võrgustiku idee pärineb Blake'i-Moutoni liidrikäitumise võrkmudelist. Isiksuse individuaalne stiil konfliktsetes olukorades on määratletav nende toimimisviiside (vältimine, võitlus, tasandamine, kompromiss, probleemide lahendamine) omavaheliste proportsioonide abil. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid, mistõttu igal toimimisviisil on teatud olukordades eelised: vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis frustratsiooniilmingute (pingeseisund, mille põhjustab eesmärgile jõudmist segav tegelik v kujuteldav takistus) põhjuseks; võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktiosaline tahab domineeria ning
erinevusi nn konfliktidega toimetulekut kirjeldav võrgustik. Isiksuse individuaalne stiil konfliktsetes olukordades on määratletav nende toimimisviiside (vältimine, võitlus, tasandamine, kompromiss, probleemide lahendamine) omavaheliste proportsioonide abil. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid, mistõttu igal toimimisviisil on teatud olukordades eelised: vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis frustratsiooniilmingute (pingeseisund, mille põhjustab eesmärgile jõudmist segav tegelik v kujuteldav takistus) põhjuseks; võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktiosaline tahab domineerida ning rõhutab oma võimu
nn konfliktidega toimetulekut kirjeldav võrgustik. Isiksuse individuaalne stiil konfliktsetes olukordades on määratletav nende toimimisviiside (vältimine, võitlus, tasandamine, kompromiss, probleemide lahendamine) omavaheliste proportsioonide abil. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid, mistõttu igal toimimisviisil on teatud olukordades eelised: • vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis frustratsiooniilmingute (pingeseisund, mille põhjustab eesmärgile jõudmist segav tegelik või kujuteldav takistus) põhjuseks; • võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev
loominguline, kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 44. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid. *Vältimine – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. *Võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. *Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. *Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. *Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45
... on situatsioonid, milles mõ tteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. Nimetatakse ka arvamuste konfliktiks. 3. Tunnete konfliktid ... on olukorrad, mil tunded võ i emotsioonid on ü hildamata – inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged. Nimetatakse emotsionaalseteks konfliktideks. 86. Konfliktide lahendamine Vältimine – surutakse maha kõ ik võ imalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõ igis probleemides. Võ itlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutö ötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõ udmistes loobuma.
sobiv seisund (aeg, emotsioon)? · Kas temal on konflikti lahendamiseks sobiv seisund? Konfliktilahendustiilid K. Thomas 1976 Enda võistlus koostöö vajadustega arvestamine kompromiss vältimine kohandumine Teise vajadustega arvestamine Konflikti lahendusviise (Vadi, 1995) · vältimine surutakse maha võimalused eriarvamusteks, eitamine · võitlus üks osapool kasutab võimu teise mõjutamisel · tasandamine, kohandumine lastakse domineerida teise poole soovidel, annab võimaluse lahendada ebaolulistel põhjustel tekkinud konflikti · kompromiss saavutatakse üksmeel osapoolte arvamustes, põhineb rohkem lahenduse meelepärasusel kui kasulikkusel · probleemi lahendamine koostööle suunatud käitumine, püütakse leida mõlemat osapoolt rahuldavat lahendust.
165. Konflikti mõiste 12) Tüli/lahkheli tekib olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. 166. Konfliktide lahendamine 13) Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid VÄLTIMINE – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides VÕITLUS – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida TASANDAMINE – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia KOMPROMISS – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistest loobuma KONSENSUS – püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse
· Tootmisüksuste ja ametkonna vahelised konfliktid nn rivi- ja staabivahelised konfliktid Konfliktidega toimetulek organisatsioonis: Peamised lähenemisviisid: 1. Suhtlemisel põhinev konfliktidega toimetulek 2. Struktuurne konfliktidega toimetulek 3. Konfliktide õhutamine Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused: Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid. Vältimine surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele.
loominguline, kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. 95.Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid ... tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 96. 8. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? 97.Konfliktidega toimetulekuks kasutatakse erinevaid meetodeid: 98.Vältimine surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. 99.Võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. 100. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. 101. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. 102. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. 103
annaabi.ee 
