erütrotsüütide lüüsumist. Hemolüsiine tähistatakse kreeka tähtedega - alfa, beeta, delta ja gamma. Loomadelt isoleeritakse enamasti alfa ja beeta hemolüütilisi tüvesid. Alfa toksiin on toksilisem, põhjustades VA-il täielikku hemolüüsi. Toksiline toime laieneb ka leukotsüütidele ja naha rakkudele põhjustades nekroosi. b) leukotoksiin(Panton-Valentine leukotoksiin)- pidurdab leukotsüütide migratsiooni ja toimib leukotsiidselt c) enterotoksiinid - termostabiilsed toksiinid (taluvad 100°C 30 min.)on väga toksilised inimestele (äge toidumürgistuse sündroom), loomad on resistentsed. Toksiine tähistatakse A - E (5 tk). d) eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel 3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime C.Ekstratsellulaarsed ensüümid a) koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks:
Mikrobioloogia TEST 1 1) Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad. 2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA
1) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ohtlikumad kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid 2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis –
mingisugune riskitegur) põhjustatud haavandi tekkeks. Vastunäidustatud rasedatele! – kutsub esile sünnitust. Kasutamist piiravad kõrvaltoimed (30%) – kõhulahtisus, kõhugaasid ja kõhukrambid. 8. Kõhulahtisuse peamised põhjustajad. Viiruslik või bakteriaalne infektsioon. Toitumine, reisid. Ravimid. Vähem – algloomad, ärritatud soole sündroom, haavandiline kolliit, soolevähak. 9. Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket? Kuidas? Enterotoksiinid – kahjustab peensoolt. Tsütotoksiinid – verine ja limane roe. 10. Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum? Arengumaades (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika). 11. Millist tüüpi kõhulahtisuse korral ei tohiks kasutada kõhukinnisteid ja miks? Kui tegemist on toksiine produktseeriva mikroorganismiga, siis kinnisteid kasutada pole mõistlik. 12. Ravimid, mis soodustavad sooleinfektsiooni teket? (vaata slaid loengust)
11. Milleks on vajalik kakao viljade fermentatsioon? Säsi veeldumiseks ja eraldumiseks ubadest ning kakaoubade spetsiifilise maitse tekkeks 12. Milliseid toksiine produtseerib B. Cereus ja kuidas need toimivad? Gastroenteriite põhjustavad: 1. Termostabiilne enterotoksiin: ETE (Emetic toxin) · Haigus kulgeb oksendamisega (emeetiline vorm) · Toksiini toimemehhanism ebaselge 2. Termolabiilsed enterotoksiinid: Nhe (Diarrheagenic enterotoxin), HBL (Hemolytic Enterotoxin) · Haigus kulgeb kõhulahtisusega (diarröaline vorm) · Termolabiilne enterotoksiin stimuleerib soole epiteelirakkudes ensüüm adenülaad tsüklaasi, põhjustades sellega cAMP aktivatsiooni , sekretoorse diarröa ja vedeliku akumulatsiooni soolevalendikku. Peale nende esineb veel nekrotoksiin, tsereolüsiin, fosfolipaas C 13
Mõned bakterid põhjustavad seda toksiinidega. Suurenenud vedeliku maht sooles – sool laieneb – sisu liigub kiiremini välja. Edasi vee imendumine on häiritud, roe on vesine ja hõre ja väljutatakse tihti. Toiduallergia ja muud haigused väljaspool seedesüsteemi võivad kõhulahtisust põhjustada. Vastsündinud vasikatel ja põrsastel on akuutne kõhulahtisus sage surma põhjus (suur vedeliku ja elektrolüütide kaotus). E. coli põhjustab seda – enterotoksiinid seonduvad epiteelirakkudele, suureneb cAMP tootmist ja eritamist – tekib kõhulahtisus. Võib olla ka füsioloogiline – aitab soolestikul toksiinidest lahti saada. Tõsine krooniline kõhulahtisus põhjustab suur vedeliku ja elektrolüütide kadu – tekib dehüdratatsioon. Vaja vedelikuteraapiat, et vererõhk ja –maht väga ei langeks. Kui ei ole nii tõsine, võib anda NaCl ja glükoosi vesilahust – enterotoksiinid nende imendumist ei mõjuta
anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei. Happetekitajad on *Escherichia, *Salmonella, *Shigella ja gaasitekitajad on *Enterobacter, *Serratia, *Erwinia ja *Klebsiella. Viimased moodustavad markerproduktina butaandiooli. Laktoosi kasutamine on iseloomulik vähempatogeensetele
erütrotsüüte ja lipiidseid membraane * deltatoksiin – otsene ja kaudne toime neutrofiilide ja monotsüütide aktiivsusele. * eksfoliatiivne toksiin – proteaas, naha kahjustused koertel, sigadel ja inimestel. * toksilise šoki sündroomi toksiinid – TSST – põhjustab ülemäärast lümfokiinide tootmist, tekib kudede kahjustus. Inimese ja veise S. aureuse tüved toodavad TSST-1, millel on superantigeenne akt. * enterotoksiinid - põhjustab kõhulahtisust ja oksendamist, superantigeenne aktiivsus. 3. Streptokoki virulentsusfaktorid Virulentsus põhineb üldiselt sekreteeritavatel ja pinnaproteiinidel, toksiinidel, mis kaudselt ja otseselt tõkestavad fagotsütoosi. Faktorid on kaasatud adhesiooni, ergutavad tsütokiinide vabanemist (tsütokiinid, mis soodustavad süsteemset põletikku). Antifagotsüteerivad komponendid: * kapsli polüsahhariidid ja M-proteiinid (seovad immunoglobuliine) Eksoensüümid:
3%; ulatuslik veemasside liikumine Koprofaagia: küülik, pisinärilised Pärasool: Pärasoole väljavenimine stimuleerib defekatsiooni (pärasoole silelihaste ja alakõhu lihaste kontraktsioon) Tahtlik kontroll: spinaalrefleksi pidurdamine ja välimise sfinktri kontraktsioon 23. Diarröa: põhjused ja tagajärjed. Epiteelirakkude absorptsioonivõime alanenud viirus, bakter, protozoa Vee sekretsioon soolevalendikku suurenenud bakteriaalsed enterotoksiinid, n. E.Coli Infektsioosne diarröa: definitsioonid Normaalse sooletegevuse muutumine rooja vähenenud või vedel konsistents; mahu ; sageduse Epidemioloogilised uuringud: konsistentsi muutus ja sagedus 3 korda päevas Infektsioosne diarröa: infektsioosne etioloogia + iiveldus, oksendamine, kõhuvalu Kulu alusel Äge diarröa kestus 14 päeva Püsiv diarröa - > 14 päeva Krooniline diarröa - > 30 päev Lokalisatsiooni alusel Peensoole tüüpi diarröa Jämesoole tüüpi diarröa
AC hakkab ATP-ga tootma cAMP-d. See on sekundaarne signaalmolekul. Valk-valguline interaktsioon. Proteiinkinaas hakkab fosforüülima teisi valke. Tekib metaboolne vastus (metaboolse raja muutus, raku talitluse vajalik muutus). Ravi määramisel tuleb arvestada, et viga ei pruugi olla hormonaalsel tasemel, vaid hoopis teisel. Sel juhul hormooni lisamine ei aita. Ülekanne cGMP vahendusel · Ülekanne transmembraanse GC vahendusel (ANP, guanüliin, enterotoksiinid, jt · Ülekanne tsütoplasmaatilise lahustuva GC vahendusel (lämmastikoksiid NO) Valk ja retseptor on koos GC. Kui tuleb hormoon, siis tekib kohe GTP-st cGMP, tekib proteiinkinaas, mis hakkab fosforüülima teisi valke. Ülekanne IP3 ja Ca2+ vhanedusel · GnRH, TRH, LH, ADH, oksütotsiin, substants P, CCK, gastriin, serotoniin, adrenaliin, angiotensiin II, atsetüülkoliin, histamiin, PDGF, tromboksaan Sarnaselt cAMP-le tekib GTP
Inimese organism moodustab nende vastu antikehi, millega seostunud toksiin ei saa seostuda raku membraansetele retseptoritele vaid ta fagotsüteesitakse Toime järgi jagatakse: · Neurotoksiinid (nt teetanuse- ja butulismitoksiin) o Toimivad närvisüsteemi kaudu (tavaliselt blokeerivad närviimpulsi edasiandmise) · Enterotoksiinid o Põhjustab soolade ja vee imendumise häireid sooleepiteelis ja see toob kaasa veekao - kõhulahtisuse · Tsütotoksiinid o Lüüsivad rakke või häirivad rakkude metabolismi(nt blokeerivad valgusünteesi) 3 tüüpi: · Toimivad superantigeenidena, üleaktiveerides immuunsüsteemi
Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus. Võib täheldada ühte või mitut järgnevatest tunnustest: mastiit (udarapõletik), metriit (emakapõletik), agalaktia või piimaproduktsiooni vähenemine. Agalaktia võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 22. Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused
aeglustub sigade juurdekasv, lihaste-ja närvitalitluse häired. Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus. Võib täheldada ühte või mitut järgnevatest tunnustest: mastiit (udarapõletik), metriit (emakapõletik), agalaktia või piimaproduktsiooni vähenemine. Agalaktia võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 23 .Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused
Stafülokokkide toksiinid § Ülesandeks on kahjustada makroorganismi § a toksiin (hemolüsiin), avaldab toimet ka veresoonte silelihastele § b toksiin purustab sfingomüeliini § Leukotsidiin lõhustab teatud ääral valgevereliblesid, kuid olulisem ilmselt paljunemine leukotsüüdi sees § Eksfoliatiivne toksiin ET (scalded skin syndrome) naha deskvamatsioon § Toksilise soki sündroomi toksiin TSST-1, olemuselt superantigeen, geenid ~ 20% tüvedest. § Enterotoksiinid A-F, ~ 50% tüvedest, superantigeenid, põhjustavad toidumürgitust. Impetigo ja püodermia § Naha pindmise kihi infektsioon § Tekitajaks tavaliselt § Staphylococcs aureus § Streptococcus pyogenes § Kontingent enamasti lapsed § Kuum ilm, väikesed traumad soodustab § Algselt vesivillid, hiljem koorikud (kärnad). Tselluliit § Äge, kiiresti lainev infekt-sioon § Haarab nii nahka kui naha-alust kude § Soodustanb naha eelnev trauma § Lokaalne kuumatunne ja erüteem (punetus)
Virulentsus. • Adhesiooni, motiilsust ja invasiooni määravad faktorid on täielikult selgitamata: on kirjeldatud adhesiine, tsütotoksilisi ensüüme, enterotoksiine, aga nende roll on hägune. • Haiguse tõenäosus sõltub sissesöödud doosist. • Endeemilistes piirkondades elavatel on veres spetsiifilised seerumi- ja sekretoorsed antikehad, haigus on vähem tõsine. • Hüpogammaglobulineemia korral on haiguse kulg raskem. • Endotoksiin. • Mikelsaare teooria: tsüto- ja enterotoksiinid. Tsütotoksiinid toimivad nagu EIEC, kuigi erineva lokalisatsiooniga. Haigused. • C. jejuni subsp. jejuni (reservuaariks siga, lind, pull, koduloomad) põhjustab tihti gastroenteriiti, septitseemiat, meningiiti, spontaanset aborti, proktiiti, Guillain-Barré sündroomi. Viimane on autoimmuunne perifeerse autonoomse närvisüsteemi häire, mis põhjustab sümmeetrilise nõrkuse arengu mitmete päevade jooksul, taastumine võtab kuid.
Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn