kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel. Kaunis Violetta kohtub äsja provintsist naasnud Alfredo Germontiga, kes räägib naisele oma tunnetest. Vastu saab ta aga lilleõie ning loa tulla tagasi, kui lill on närtsinud. Violetta armub Alfredosse ning nad asuvad koos elama. Mõne kuu möödudes selgub, et armunute raha on lõppemas ning Alfredo sõidab kiiresti Pariisi rahaasju korrastama. Tema äraolekul saabub Alfredo isa Georges Germont. Algul
lihtrahva vahel valitseb kuristik. Seda sümboliseerib Raskolnikovi nimigi (raskol - vene k “lõhe, lahk”). Esimene samm selle kuristiku ületamiseks on rahvalt andeks palumine Heinaturul. Sonja ja R liit - D unistus Venemaa tulevikust. Dostojevski arvas, et vene rahvas võiks päästa maailma, kui tal oleks 1) usk; 2) haridus. Veel on D öelnud, et inimkonda võib päästa ainult headus, eneseohverdamine, andeksand. Raskolnikovi astumisega Sonja maailma saavutab “tark süda” võidu “rumala mõistuse” üle. Oma ideede ekslikkuses veendub R lõplikult teisel sunnitööaastal, kui näeb apokalüptilist unenägu (lk 518-19)
Samas on Miski juba sündides lapsel olemas ning Mina kujuneb umbes 7. elukuul. Tihti peale tuleb Minal paljuga toime tulla, nii väliskeskkonna, Ülimina ja ka Miskiga. Selleks, et kõik oleks kontrolli all kasutab Mina kaitsemehhenismide abi. Nii muudab Mina impulsse ja emotsioone inimesele meeldivamaks muutma või blokeerima. Neid mehhanisme on päris mitu: 1)allasurumine 2) askeetlus 3) eraldatus 4) asendamine 5) enda vastu hakkamine 6) eitamine 7)välja viskamine 8) omakasupüüdmatu eneseohverdamine 9) tagasi lükkamine 10) tühistamine 11) samastumine 12) tagasiminek 13) ratsionaliseerimine 14) ülendamine Allasurumine on motiveeritud unustamine (nt. kui laps on väiksemana olnud uppumisohus unustab selle, kuid kardab vett edasi). Askeetlus on oma vajadustest loobumine (nt. anoreksia). Eraldatus on see kui asju, mis on olulised võetakse kui tavalisi unustades kõik tunded (nt. lähedase inimese kaotamisel). Asendamine on halva emotsiooni suunamine, kellegi või millegi muu peale (nt.
väga tähtis, ilma selleta poleks õnn nii öelda õige, kuid samas tuleb meeles pidanda, et õnn ei koosne ainult sellest. Kas teiste õnnelikuks tegemine saab tuua õnne? Ma arvan, et mingil määral kindlasti saab. Seda juba sellepärast, et teise inimese õnnelikuks tegemine annab rahulolu ja hea tunde. Kui lähedased inimesed on õnnelikud on ka endal lihtsam õnnelik olla. Aga siiski tuleb meeles pidada, et teiste inimeste pärast ei saa oma õnne täiesti ära unustada. Eneseohverdamine mõne inimese õnne eest ei too tavaliselt kummalegi osapoolele täielikku rahulolu. Kui inimesed ei otsiks pidevalt õnne oleksid nad tegelikult palju õnnelikumad. Leppimine olukorraga ja sisemise rahu leidmine toovad õnne ise inimeseni. Samuti ei saa arvata, et õnn saab eksiteerida ilma õnnetuseta. Maailm on täis vastandeid, mis ilma oma paariliseta kaotaksid igasuguse tähenduse. Ilma õnnetuste poleks ka õnne, ilma kurbuseta rõõmu, ilma kurjata head...
pilli järgi. Suur raha on see, mis paneb neid kaaslast ümmardana. Kallid juveelid, karusnahad, luksusautod ja viimase peal make up on see, mis räägivad enda eest. Raske on mõista, mis toimub nende linnukeste südames. Õnneks ei ole sõnaõiguseta moorid tänavapildis domineerivad. Küll aga võib kohata tülpinud ja luitunud väljanägemisega pereemasid, kes ümmardavad abikaasat ja oma sisemised vajadused alla suruvad. Eneseohverdamine on muutunud nende igapäevaosaks. Nora abielu oli muutunud kooseluks. Ei sajand tagasi ega ka praegu tähenda abielu ainult allkirjastatud paberit. Olles abielus tuleb päevast-päeva püüda elada oma kaasa ja laste heaks, neid kõigis ettevõtmistes jäägitult toetades ja austades. Abielu selle otseses tähenduses saab toimida vaid siis, kui mõlemad osapooled selle õnnestumisse panustavad. Naine andis selle nimel endast parima. Helmer seevastu tähtsustas
LAT lähima arengu tsoon III postkonventionaalne (ideaalid, milleni kõik ei jõuagi) ARENG TOIMUB 3TSOONI KOKKUPUUTE ALAS 5.moraalsus, abstraktsed printsiibid- teada,kuid raske GILLIGAN- N määratleda. Vajaduse korral võib neid muuta. I orientatsioon indiviidi ellujäämiseks- enesekesksus 6.eetilised printsiibid II eneseohverdamine- enda heaolust loobumine, lapsele III vägivallatuse moraalsus- nii teistel kui mul peab olema HEA Seaduspärasused: PRENTAALNE ARENG Tsefalokaudaalne trend: ajust/peast allapoole; ülevalt-alla areng Loomade edukus 80%, inimestel 20-30% Proksimodistaalne trend: keskelt-väljapoole integreerumine
Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel süvenes vaen. KESKAJA ÜHISKONNA SEISUSED Keskaja ühiskonna seisused Vaimulikud Aadlid Talupojad Kõrg-aadlid Alam-aadlid Hertsogid Rüütlid Parunid Krahvid RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad, magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad) käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud, tulirelvad, piiramistornid, kiviheitemasinad) Kaitsevarustus raudrüü,kilp
Võitlus isikliku õnne eest EV algus aastad Indrek,Karin,Kõõgertal Alistumine 20.saj 20ndate lõpp Indrek,Tiina,Andres,Pearu o A.H.Tammsaare peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist, tema kummalise käitumise mõtestamist. o Inimese tegevust mõjutavateks faktoriteks on Tammsaare sõnul mõistus ja instinktid, rikas tundeelu ja arukus, armastus ja vihkamine, egoism ja eneseohverdamine. o Mõistatuseks on see, et miks inimene algul loob midagi ja siis pärast hävitab selle. o Tammsaare on saanud toetuspunkte suurtelt kirjanikudelt nagu nt Shakespeare, Dostojevski ja Goethe. Tööleht Häbi-kultuur : Margaret Mead. Inimene toimib ühiskonna normida ja seaduste järgi, sest kardab avalikku hukkamõistu. Peamine probleem : mida arvavad teised. Esikohal : hea nimi ja reputatsioon. Süü-kultuur : Margaret Mead. Oluline on inimese siseilm, hing. Süü all kannatamine isegi
ajalugu väga igav. Suurkujusid kasvatab rahvas ise ,etteotsa saavad ka need kes on keskpärased. Ohtlik on asi siis kui etteotsa saavad negatiivsed inimesed, näide Hitler. 7.Iseloomusta Helvitu huviseadust? Helvitus lähtus inimeste käitumiste seletamise põhimõttetest. Mille sõnastas esimesena Epikuros. Et inimene püüdleb praktikute ja hoidub kannatustest. Inimesel on oluline enesearmastus, see kujuneb vooruseks või paheks sõltuvalt sellest millised kired teda pingestavad. Eneseohverdamine. Oma õnne õhverdamine teiste õnne nimel., tegelikult ei ohverda iialgi. Armastus naise nimel võib viia kuriteoni , või kangelasteoni. 8. Milli üldised põhimõtted, mõtted ja tegevusvabaduse kohta.? -millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma plaane ja mis on õigustatud.1. kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle. See avaldub kahel kujul. 1. Seadusandlusena, seaduse rikkumine on karistatav, kuid ka seadusandlus peab olema õiglane. 2
2005 Ema ,,Kõrini" 2006 Nõid ,,Hirmu jõud" 2006 Claire Zachanassian ,,Vana daami visiit" 9 Kokkuvõte Töö on kirjutatud Ita Everist, tema lapsepõlvest, perekonnast, pojast, abikaasast ning tema etendustest ja filmidest. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Kirjutasin Ita Everist, kuna tema kohta kirjutatakse palju. Ta on Eestis mitmekülgseim ja andekaim näitleja. 10 Kasutatud materjalid 1. Kilumets, M. Elu Suuruses. Tallinn: 2006 2. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Ita_Ever 3. Miksike. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/ita_ever_margus1.htm 11
- emotsionaalne- tegeleb psühhoanalüüs - kognitiivne – tegeleb kognitiiv-käitumuslik - käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega.
eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta Konventsionaalsed reeglid ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha PS Gymn 9 ptMoraalne areng Kohlberg morallsed dilemmad Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga
Oidipuse kompleks · Piaget (1952) teadvustatud intellektuaalsed protsessid · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Prosotsiaalne käitumine · Empaatia · Abistav käitumine · Heateod ehk positiivsed moraalsed teod Eneseohverdamine Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud) Empaatia · Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Klassikaline tingimine Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa · Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale) Agressiivne käitumine · Vanuselised iseärasused · Soolised erinevused · Kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega
hilisema antisotsiaalse käitumise suurenenud risk agressiivne-tõrjututel hilisema ärevuse ja depressiooni suurenenud risk endassetõmbunud-tõrjututel Prosotsiaalne käitumine Empaatia ehk otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Teod empaatilise distressi korral ehk abistav käitumine o abistad või vaatad mujale; kas abi on adekvaatne? Heateod ehk positiivsed moraalsed teod o Eneseohverdamine o Altruism on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud Kvaliteetne lastehoid erialase ettevalmistusega töötajad töötajad on lapse vajaduste suhtes vastuvõtlikud üks täiskasvanu tegeleb korraga kuni kuue lapsega toetab tähelepanuvõime arengut soodustab seltsivust aitab kaasa sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule Peamised mõisted Jäljendamine vastsündinutel - Ühine tähelepanu -
Ühest küljest au vastandus ühiskonnale. Au sai saavutada siis, kui sa olid eriline, sa väljendasid oma isikupära, olid enesele truu. Au hakkas järjest rohkem seostuma eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga see oli uus dimensioon aule. Romantilise inimese (kunstnikuboheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism (konventsionaalne, materiaalne tavainimene). Aga samaaegselt aumees kriitilises olukorras, kus ta sai tegelikkus oukorras demonstreerida oma erilisust, oli au sees siiski eneseohverdamine ühiskonna nimel. Individuaalne au oli seotud isamaa- armastusega, ehk kollektiivse auga ja see leidis kõige võimsama väljenduse sõjas, kus aumees oli valmis ennast ohverdama kõrgemate kollektiivsete eesmärkide nimel. 6 Armastus 20. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) - eros
Seega kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvatute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vaenamsse. Prosotsiaalne käitumine. Oluline on teada, mis on empaatia võime kaasa tunda teisele; see on kaasasündinud. Nt kui imik kuuleb vastsündinud lapse kisa, siis ta hakkab ka kisama. Peetakse põhjuseks, miks me teisi inimesi abistame (abistav käitumine). Heateod ehk positiivsed teod on eneseohverdamine; altruistlik käitumine (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud). Empaatia. Otsene emotsionaalne vastutus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel (klassikaline tingimine; kaasasündinud stressireaktsioon, hädakisa). Empaatilise distressi korral me ei aita alati teist adekvaatselt (teod empaatilise distressio korral abistad või vaatad mujale). Agressiivne käitumine. On ka kõigile omane
töökollektiivi, siis on tema elu lõppemine vähem tõenäoline, kui neil kel pole selliste asjadega liitunud 17 2. Altruistlikud suitsiidid on seotud ülemäärase integreeritusega gruppi, suitsiid sooritatakse täielikult grupile alludes. Nt, teadlik surma minek sõjas teiste kaaslaste nimel e eneseohverdamine oma grupi liikmete pärast 3. Anoomilised suitsiidid anoomilise ühiskonna sünnitatus suitsiidid. a. See saab erilise õitsengu osaliseks nt majanduskriiside ajal, huvitav ka see, et majandusliku õitsengu ajal. b. Suuremate poliitiliste murrangute ajal nt sõda, enesetappude arv väheneb. Poliitiliste murrangutega seoses, märgib ta, et enesetappude ajal on seletatav, et ühiskonnaliikmetel tekib lootus, et ühiskonnas midagi paraneb,
annaabi.ee 
