kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v- luua ja tajuda ilu, eneseaktualiseerimise v- oma eelduste arendamine, energiavarude kasutamine. Võimekus on suurem eeldus olla edukas mingil alal. Kaasasündinud on erivõimete eeldused, mis tuleb võimeks välja arendada. Verbaalne- sõnaline, oskad teksti luua. Matemaatiline- loogiline mõtlemine, kiire peast arvutamine. Käeline- kunstiline, käe ja silma ühendamine. Kehaline, kinesteetiline- sportlased, näitlejad. Muusikaline. Interpersonaalne- tajuda inimesi enda ümber.
sündmustets või mälestustest. EMOTSIOONIDE AHEL: 1) eelnenud sündmus või mälestus -> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2) turvalisusvajadus 3)armastus- ja ühtekuuluvusvajadus 4) sotsiaalse tunnetuse vajadus 5) eneseaktualiseerimise vajadused, esteetilised vajadused, intellektuaalsed vajadused. / 1 ja 2 põhivajadused, 3 ja 4 psühholoogilised vajadused, 5 eneseteostus vajadused/.
Situatsiooniline teooria - keskendub liidri käitumisele ja olukorra vahelistele seostele. Northouse järgi 5 olulist liidri isikuomadust: intelligentsus; enesekindlus; otsustavus; ausus (integrity); sotsiaalsus. 8. Millised on Maslow´ poolt defineeritud vajadused? Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadus Kuulumise vajadus Tunnetuse vajadus Eneseaktualiseerimise vajadus Maslow väitis, et inimese vajadused kasvavad altpoolt ülesse poole ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui alumise tasandi vajadused on rahuldatud. Kui altpoolt vajadused on rahuldatud, ei piirdu inimene ainult nendega. 9. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. Delegeerimine Juht annab töötajale ülesande: Juht annab töötajale ülesande täitmiseks vajalikud õigused ja volitused.
· Jõu kasutamine arvesatb sõnades ja tegudes on distsipliiniprobleemidega vale · Kindlad reeglid ja nende · Soodsa töökeskkonna täitmise järjekindlus, selle loomisel tuleb nõudmine järkjekindlalt tegutseda · Rõhusasetus probleemide ennetamisele Distsipliiniprobleemidega toimetulek Lapse vajadused ja nendega arvestamine Eneseaktualiseerimise vajadused Esteetilised vajadused Intellektuaalsed vajadused (teadasaamine, mõistmine) Sotsiaalse tunnustuse vajadus Ühtekuulumisvajadus (kuuluda gruppi, tunda ennast vajalikuna) Turvalisusevajadus (tunda end kindlalt) Bioloogilised vajadused (nälg, janu) Vajaduste rahuldamine - sobivad ja mittesobivad viisid · Vajadused · Käitumise eesmärk · Uskumused Vajadus: tähelepanu
Erich Fromm suri 1980. aastal mõni päev enne oma 80. sünnipäeva. Sotsiaalsed vajadused Selleks et mõista inimese sotsiaalset käitumist, tuleb orienteeruda tema vajadustest. A. Vajadus suhelda (for relatedness) väljendub püsivate ja usaldusväärsete inimsuhete tarbes. - Alternatiivid: kas armastada või asuda sümbiootilisse (allutamisel või allumisel põhinevasse) suhtesse. B. Vajadus ületada (for transcendence). Eneseaktualiseerimise, oma piiratuse ületamise vajadus. -Alernatiivid: agressioon või looming C. Vajadus juurte järgi (for rootedness) püüd kindlusele, seotusele. - Alternatiivid: oma suguvõsa, klanni kummardamine (natsionalism ja rassism) Või inimsus, vendlus ja kõige elava austamine. D. Vajadus samastuda (for identity) ehk identiteeditarve. Inimesel on vajadus teada, kuhu millise rahva, kihi, klanni, kogukonna, pere hulka ta kuulub.
- nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega. 26) Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus:
- Inimsuhetes teiste inimeste vaateviiside tunnistamine, - Eksistentsiaalne lähenemine selle tunnistamine, et inimene elab ainult antud hetkes, - Negatiivsete emotsioonide mõistmine - ,,Tippelamuste" mõistmine isiksuse arengut kiirendavate teguritena - Maslowi panus organisatsioonipsühholoogiasse - Täiendas tuntud organizatsiooni psühholoogia teooriad X ja Y teooriaga Z, milles oli arvesse võetud inimeste eneseaktualiseerimise püüd, armastusvajadus jt väärtuslikud inimomadused. - 1965. Aastal välja antud raamat, kus ennetas mitut ideed, mis aastaid hiljem avaldati juhtumisalastes raamatutes - koostas erilise organizatsiooni täisväärtuslikku funktsioneerimist kindlustavate tegurite nimekirja, milles oli 36 soovitust ettevõtte juhile. -põhinev VALS projekt Loovus On universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid väljendusviise. Loovuse
Negatiivsete emotsioonide – valu, konflikt, kurbus, süütunne, raev jt – mäistmine osana inimlikest üleelamistest, mida tuleks mõista ning isegi hinnata, mitte aga varjata; “tippelamuste” mõistmine isiksuse arengut kiirendavate teguritena. Maslow panus organisatsioonipsühholoogiasse Inimeste sooritusvõime tõuseb, kui neile läheneda holistlikult. Maslow täiendas tuntud organisatsioonipsühholoogia teooriid X ja Y teooriaga Z, mille soli arvesse võetud inimeste eneseaktualiseerimise püüd, armastusvajadus jt väärtuslikud inimomdused. Loovus, tippelamused Loovus on universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid väljendusviise. Tippelamused loovad isiksuses kasvupinna eneseaktualiseerimisele viivatele jõududele. Transpersonaalne psühholoogia Transpersonaalne psühholoogia (“neljas jõud”) tegeleb empiiriliste teadusuuringutega, kasutades tulemusi, millel on seosed individuaalsete ja üldiste metavajaduste, põhiväärtuste, ühendatud
mida ta tegelikult vajab, see on märkimisväärne psühholoogiline saavutus! (A.M.) · Kõrgemate vajaduste rahuldamist väärtustatakse enam. · Madalamad tasandid sisalduvad kõrgemates. Inimene ei saa ignoreerida madalamaid vajadusi, need pole vaid aktuaalsed. Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. A. Maslow` koostatud vajaduste hierarhia ENESEAKTUALISEERIMISE VAJADUSED oma eelduste arendamine ja energiavarude kasutamine ESTEETILISED VAJADUSED vajadus luua ja tajuda ilu INTELLEKTUAALSED VAJADUSED vajadus uurida, teada ja aru saada SOTSIAALSE TUNNUSTUSE VAJADUS vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja
turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega. 26. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow' vajaduste hierarhia vajaduste rahuldamine kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus:
Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid (85% oma füsioloogilistest vajadustest, 70% oma turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U
või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida Kogukonna ja tervisenäitajad on paremad kui kui väiksema sissetulekuga toimetulekuks on olemas ning 3) muutustega hakkamasaamine väärib ühiskonna elus osalemine (kuuluvuse mõõde Allardti järgi); seotud inimestel. investeeringuid ja pühendumist. Salutogeneetiline suhtumine seab eesmärgiks eneseaktualiseerimise ja potentsiaali realiseerimisega. Sotsiaalteaduslikes Objektiivne heaolu – mõõdikud on välja töötatud organismi ressursside suurendamise, võitlemaks seda nõrgestavate teguritega. uurimustes on heaolu defineerimisel üheks populaarsemaks meetodiks ekspertide poolt ega olene indiviid hinnangust oma elule 13. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga.
kliendi intuitsiooni arendamine, nii intellektuaalselt kui emotsionaalselt. Tegeletakse unenägude ja fantaasiatega 3. õpetamine kliendi väärtus kui individuaalne ja kohanenud sotsiaalne olend, terapeut julgustab klienti, et ta leiaks oma koha individuaalses maailmas. Intellektuaalne intuitsioon muudetakse tegutsemiseks. 4. transformatsioon kõige probleemsem on see, et suur osa klientidest jätab enne transformatsiooni pooleli. Eneseaktualiseerimise periood. On suurem valmidus inimesel saada unikaalseks ja iseseisvaks Patsiendi elukvaliteet peaks teraapia tagajärjel paranema, rohkem energiat, arendama loovust. Peab olema valmis introspektsiooniks ja koostööks terapeudiga. Biheivioristid: Watson, Skinner, Lazarus. Käitumisteraapia puhul on oluline kliendi aktiivsus ja motivatsioon. Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet.
• individuaalsed tegurid - haridus ja funktsionaalsed võimed, millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase; vanus ja sugu • perestruktuurist tulenevad tegurid - töötud, haiged/puudega pereliikmed; suur ülal- peetavate arv (lapsed), üksikvanemapered jm • keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või puudumine ja võimalus oma ressursse realiseerida • kogukonna ja ühiskonna elus osalemine - seotud eneseaktualiseerimise ja potentsiaali realiseerimisega. Millest oleneb subjektiivne heaolu? •Ligikaudu 50-60% subjektiivse heaolu individuaalsetest erinevustest saab seletada pärilikkuse ja isiksuseomadustega – neurootilisus ja ekstravertsus •Mõned elusündmused (abiellumine, lähedase surm, lahutus või suur loteriivõit) võivad eluga rahulolu suurel määral ajutiselt tõsta või vähendada; töötuks jäämine või puude
tulenevad vajaduste täitmata jätmisest. Maslow' vajaduste püramiid: 1. aste- füsioloogilised põhivajadused: nälg, janu; 2. aste- turvalisusvajadus: vajadus tunda end kindlalt ja turvaliselt; 3. aste- armastus- ja ühtekuuluvusvajadus: vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi; 4. aste- sotsiaalse tunnustuse vajadus: vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust; 5. aste- intellektuaalsed, esteetilised, eneseaktualiseerimise vajadus: vajadus uurida, teada, vajadus luua, oma oskuste arendamine. (Sõerd 1992:49) Enda vajaduste rahuldamisel jäävad lapsed tihtipeale tähelepanuta. Kuidas saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet.
2. turvalisusvajadus (vajadus tunda end kindlalt turvaliselt) 3. armastus- ja kuuluvusvajadus (vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi) 4. sotsiaalsete tunnete vajadus (vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust) 5. intellektuaalsed vajadused (vajadus uurida, teada ja aru saada) 6. esteetilised vajadused (vajadus luua ja tajuda ilu) 7. eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam) Eneseteostuse mõõdikuks on „peak experience Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria 2) 2-faktori teooria (Frederick Irving Herzberg) – Hügieenifaktorid; Motivatsioonifaktorid 3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2
lahendamise suunatus, enesekindlus, eneseusaldus, transpersonaalne psühholoogia. HUMANISTLIK PARADIGMA KLIENDIKESKNE LÄHENEMINE CARL RANSON ROGERS (1902-1989) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968). La Jolla, CA. Hakkas näitama kuidas toimub eneseaktualiseerimise mehhaanika. Mis on see, mis aitab ja mis ei aita. I PÕHIPÜÜDLUS AKTUALISEERIDA. KAASASÜNDINUD (ACTUALIZING TENDENCY): Funktsioonide ja organite differentseerumine. Areng ja kasvamine. Efektiivsuse suurendamine. Reproduktsioon. Tulemus: suureneb sõltumatus, sotsiaalsus ja keerukus (diferentseeritus). II KOGEMUS (EXPERIENCE): Teadvustatud seisund. Hinnang, organismi hinnang kogemusele.
definitsioone. Järgnevalt mõningad neist. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on säärane vähemalt kahe või enama isiku ühistegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus sõltub suuremal või vähemal määral teis(t)e tegutsemisest. Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise tähtsamaid mooduseid. Need definitsioonid lähtuvad konkreetse autori (suurem osa neist vene koolkonnast) filosoofilisest arusaamast ja teoreetilistest eelistustest. Muuseas EE-s puudub selline märksõna üldsegi. 21.sajandi üks definitsioonidest kõlab nii: suhtlemine tähendab ühise tähenduse loomise protsessi (T.Lehtsaar: 2010). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 9
annaabi.ee 
