Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Juhtumi analüüs- meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult Keskkonnapsühholoogia- käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
ehk psühhobioloogiline lähenemine. Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon. Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti kuid teatud määral kindlasti. Humanistlikule psühholoogiale iseloomulikud jooned on kogemusliku õppimise käsitlemises. Püütakse alati jätta asjade tõlgendamisest vaba avatud mudel. Humanistliku teooria kohaselt ei ole vaja inimest jälgida, sest inimesel puudub see, mida ta ise tunneb, kogeb ja tõlgendab.
Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Juhtumi analüüs- meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult Keskkonnapsühholoogia- käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele 38. Olulisemad teooriad psühholoogias 39. Biheivorism-uurib eelkõige inimese käitumist (SCR stiimultunne, teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46
3) Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad 4) C.R.Rogers 5) Abraham Maslow 6) Kasutatud kirjandus Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon. Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti kuid teatud määral kindlasti. Humanistlikule psühholoogiale iseloomulikud jooned on kogemusliku õppimise käsitlemises. Püütakse alati jätta asjade tõlgendamisest vaba avatud mudel. Humanistliku teooria kohaselt ei ole vaja inimest jälgida, sest inimesel puudub see, mida ta ise tunneb, kogeb ja tõlgendab
Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks inimese eneseteostamisele kaasaaitamist ja team vabastamist neurootilistest sidemetest, aga mitte tema käitumise ennustamist ega kontrollimist. Humanistliku psühholoogia kesksed kategooriad on inimese potentsiaal, enesessesüvenemine, enda sõltumatuse ja täieliku vastutuse kogemine, eneseaktualisatsioon, loovus ja spontaansus. Sellest arenes suhtlemistreeningu peasuund. Humanistlik psühholoogia on hüljanud ranged teaduslikud mõisted ja loodusteadustest pärinevad katselised meetodid (loomade käitumist jälgides ei saa hinnata ega ette arvata inimeste käitumist). C. R. Rogersi teooria põhikonseptsioon (Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality) (Combs, Arthur W. ja Snygg, Donald (1949), Individual Behavior: A New Frame of Reference for Psychology
andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega teooriat, mida võiksime pidada hum psüh teadusfilosoofiaks". Mina kujunemine: tajutud hinnangud, vajadus tingimusteta pos suhtumise järele.
andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega teooriat, mida võiksime pidada hum psüh teadusfilosoofiaks". Mina kujunemine: tajutud hinnangud, vajadus tingimusteta pos suhtumise järele.
Õhutada on vaja lõpetada gümnaasiumi ja kõrgkooli, tegelema kaunite kunstidega, lugema ilukirjandust. (Loogika on selles, et põhjalikum üldharidus annab inimesele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem vabadust ja kompetentsi oma asju ISE otsustada.) Maslow, Abraham H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust
sünnijärjekord, alaväärsustunne, üleolekukompleks • Erikson: egopsühholoogia Humanistlik ja fenomenoloogiline käistlus: • Rogers: kliendikeskne teraapia – aktualiseerimine, tingimatu positiivne vaade, positiivne enesevaade, empaatia, olulised teised, fully functioning person. • Maslow: eneseaktualisatsioon – tippkogemused, motivatsiooni hirerarhia • Kelley: personaalsed konstruktid – mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel • Seligman, Csujszentmihaly -‐ Positiivne psühholoogia: voorused ja karakteri tugevused -‐ tegeleb inimeste heaolu edendamisega grupi tasandil.
lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne.
2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus
mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel. Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt. A.Maslow. (1907-1970) Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
• Kaasasündinud eeldused • Sotsiaalne keskkond • Kasvatus • Bioloogiline vs keskkondlik Põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele : psühhodünaamiline - teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud) humanistlik-Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline
inimene eitab enda jaoks keerulise situatsiooni olemasolu. Sellist käitumist võib kõige selgemini näha alkohoolikute ja narkomaanide käitumises. o Humanistlik: Humanistlik lähenemine käsitleb nö normaalset isiksust. Sellele isiksusele on omane õppida, kohaneda, ennast ületada ning et isiksus on arenemisvõimeline konstrukt. Keskseks komponendiks peetakse motivatsiooni , tõhutades selliseid motiive nagu armatus, austus ja eneseaktualisatsioon( iga inimene soovib maksimaalselt ära kasutada enda potensiaali, võimeid, oskusi).Enesekonspektsioon. ( A. Maslow; Rogers) Positiivne psühholoogia. Tingimusteta positiivne suhtlemine vaatamata asjaoludest oleme inimese taga ja toetame teda. o Sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik : olulisel kohal on sotsiaalne õppimine( tagajärg, tulemuse olulisus), sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koos teistega tegutsedes
agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese olemus on oma olemuselt positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus . Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi. Terapeut on vaid konsultandiks, kes loob atmosfääri, milles kliendil oleks lihtsam organiseerida oma sisemaailma. Inimesel on vaba tahe valida ja otsustada ning seetõttu vaadeldakse igat
Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Humanistliku psühholoogia teooriad. Heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi (põhjuslikkuse). o Inimene spontaane, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow- eneseaktualisatsioon- o seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maaailma paremale mõistmisele. Carl Rogers- inimloomus positiivne, terve ja konstruktiivne. Hinnang humanistlikele teooriatele- puuduvad vastavad teaduslikud tõendid, kuid sellele vaatamata arengupsühholoogias aktiivseks ja tugevnevaks jõuks. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine. Näiteid ajaloost:
· Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid · Seksuaalsus on vähem tähtis kui Freudi arvates: ego tunneb mõnu ka muust, nt asjadega hakkamasaamisest ("mastery") · Kriisid: usaldus vs usaldamatus; autonoomia vs häbi ja kahtlus; initsiatiivikus vs süütunne jne Humanistlik ja fenomenoloogiline käsitlus · Carl Rogers: kliendikeskne teraapia · Abraham Maslow: eneseaktualisatsioon · George Kelly: personaalsed konstruktid · 20. sajandi lõpul tekkinud positiivne psühholoogia: voorused ja "karakteri tugevused" 1) Carl Rogers · Aktualiseerimine · Tingimatu positiivne vaade · Positiivne enesevaade · Empaatia · Olulised "teised" · "Fully functioning person" 2) Abraham Maslow · Tippkogemused · Motivatsiooni hierarhia 3) George Kelly · Personaalsed konstruktid: mõisted, mida kasutame teiste käitumise tõlgendamisel Sotsiaal-kognitiivne lähenemine
annaabi.ee 
