Alternatiivsed energiaallikad Eestis (0)

Alternatiivsed energiaallikad Eestis
„Alternatiivenergia vajab alternatiivset mõtlemist.“ See Tiit Kändleri tsitaat viitab probleemile, mis järgnevate aastate jooksul võib osutuda pakiliseks. Eesti energeetikutel on aeg oma peanupud tööle panna põlevkivile asendusaine leidmiseks. Antud maavara on taastumatu ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu hinnangul ammenduvad põlevkivi efektiivsed varud praeguse tootmismahu juures aastaks 2050. Prognoosidele tuginedes tuleb hakata välja töötama alternatiive. Võimalusi on mitmeid, kuid kuidas on lood nende tõhususega?
Päike on paljude Maal toimuvate protsesside energiaallikas . Eeliseks on see, et inimkonna eluaja jooksul on tema energia alati tasuta. Paljudes riikides on päikesepaneelide süsteem laialt levinud ning ka Eestis soojendatakse sel moel vett. Midagi enamat siin aga Päikese abil toota ei saa, sest paneelidel oleks otstarve kõigest kolmandikul aastast. Meie kliimavöötmes sellisele küttesüsteemile täielikult lootma jääda oleks utoopiline .
Rännates ringi Eesti läänerannikul ning saartel võib tihti märgata tohutuid helehalle tiivikuid, mida teatavasti kutsutakse tuulegeneraatoriteks. Ka nende abil toodetakse „rohelist“ energiat ehk antud juhul tuuleenergiat. Põhjus, miks generaatoreid on leida vaid spetsiifilistest kohtadest, on ilmselge. Rannikualad on tuulisemad kui sisemaa ning tuul on ju vaieldamatult suurimaks eelduseks nii vanamoeliste kui ka kaasaaegsete tuulikute töötamisel. Võiks ju arvata, et on võimalik kohu riigi energiavajadused generaatoritega katta , kuid tegelikkuses ei ole asi nii lihtne. Tooraine on küll tasuta, kuid tehnoloogia on vaatamata oma tohutule arengule siiski kallis. Lisaks jääb meie kodumaal sarnaselt Päikesega puudu ka tuulest .
Kolmandaks alternatiiviks võib pakkuda hüdroenergia, mis sugugi ei erine eelnevatest. Ka tema tooraine on tasuta, kuid hind see-eest kallis. Oma kogemustest tean ka, et hüdroturbiinide ja elektrigeneraatorite lähedal elamine ei ole just kõige rahulikum. Minu tädi perekond pesitseb Linnamäe hüdroelektrijaamast vaid mõnesaja meetri kaugusel ning kohutav mürin ja akende värisemine keset magusat uneaega ei ole harv nähtus.
Ajutiselt võiks kasutusele võtta maagaasi. Ajutiselt seetõttu, et ka gaas on ammenduv maavara. Suured gaasivarud peituvad aga meie idanaabrite maapõues ning Eestile tähendaks sellise energiaallika kasutuselevõtmine majanduslikku sõltuvust Venemaast. See muudaks nende võimu Eesti üle küllaltki suureks. Seetõttu ei ole antud variant samuti soodne.
Palju vastandlikke arvamusi on üle maailma tekitanud tuumaenergia kasutamine. Olemuselt on see kõige keerulisema tehnoloogiaga energialiik. Vaatamata negatiivsetele arvamustele saab ka Eestis aastate pärast olema tuumaelektrijaam. Piisavalt kõrge tasemega tehnoloogia abil on võimalik energia muuta praegusest oluliselt odavamaks. Põlevkivi asendamine tuumareaktoritega tuleks riigile kasuks, kuid samaaegselt põhjustaks ka suurt protestimeelsust. Mälestused Tšernobõli katastroofist on kindlasti pannud suure osa rahvast tuumaelektrijaamu põlgama. Tänapäeval on risk minimaalne, kuid hirmu põhjustaks taoline ehitis siiski. Vastuolijatele võib lohutuseks , või oleks õigem öelda hirmutamiseks, mainida, et ka meie naaberriikide territooriumitel asetsevad tuumaelektrijaamad ning katastroofist ei pääseks me ka oma riiki säästes. Kõige ohtlikum energiaallikas on antud juhul ka kõige efektiivsem.
Alternatiivseid energiaallikaid ning nende negatiivseid ja positiivseid külgi on Eesti mastaabis palju rohkem. Asenduse leidmine põlevkivile on kahtlemata vajalik ning valikuid tuleks kaaluda juba lähitulevikus. Vastasel juhul jääb Eesti energiata.