Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiaallikad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gaas, nafta, kütus, turvas, põlevkivi, biogaas, päikeseenergia, kivisöe, elektrienergia, biogaasi, kivisüsi, tuuleenergia, soojusenergia, maardla, turvast, pruunsüsi, hüdroenergia, metaan, fossiilse, prügila, kütteväärtuse, naftaga, sete, energiaallikas, koguda, kasvuhoone, juurdekasvu, nendest, muda, süsinikdioksiid, käärimisprotsess, ammu2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid.
Taastuv ja taastumatu energia Kärolin Puusild 12. klass Taastumatu energiaressurss Energiaallikas, mille kogus kasutamisel väheneb Fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas biomass Tuumakütus - selle allikas, uraanimaak, väheneb Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid Põlevkivi ehk kukersiit Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19
energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust. Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi
Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta. Barrel: Üks naftabarrel võrdub umbes 159 liitriga. Millised tegurid mõjutavad nafta hinna kujunemist? · Leiukoha paiknemine maismaal või merel (puuraukude rajamine merele kallim ja keerukam) · Varude suurus (määrab ära kasutusaja ja omahinna)
tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1
.....................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju
-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus
geopolümeeride tootmisel. Geoloogias ja arheoloogias kasutatakse päevakivi termoluminestsentsdateerimisel ja optilisel dateerimisel Päevakivitootja Itaalia, Türgi, Hiina ja Tai. KAOLIIN Esimene sünteesitud alkaloid Keemiline valem- H2Al2Si2O8 H2O Füüsikaline olek, väliskuju- valge pulber Kaoliin on vees mittelahustuv Puhtal kujul kaoliini Eestis ei leidu Näiteks puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all TURVAS Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga aladel, Peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena.
Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki. *alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele jõgedele.
vana mööbel), elektroonikaromud (külmikud, telerid jm) , taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara), pakendijäätmed, puit , autorehvid Tasu eest võetakse vastu: biolagunevad aiajäätmed , suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid jms) Loodusvarad: Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Eestisse tuleb Venemaalt. Maagaasist toodetakse elektrienergiat Iru elektrijaamas ja soojusenergiat. Turvas Koosneb mittetäielikult lagunenud taimsest massist (turbasammal ja teised rabataimed). Moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud.
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused)
viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. 5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese,
· Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. Koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest.
positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda. 3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1
Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide
Euroopas Venemaa, Norra ja Suurbritannia. Põhja-Ameerikas USA ja Kanada. Kõige odavam on transportida torujuhtmetes. Maagaasi tootmine Tootmine ja tarbimine on pidevalt kasvanud. Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Meritsi tülikas transporitda. Suurimad varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, mood. üle poole maailma varudest. Tarbitakse peamiselt kõrgelt arenenud riikides. Kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kodustes majapidamistes. Suurimad tootjad on Venemaa ja USA. 1 TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Osatähtsus on langenud. Söe põletamine saastab õhku.
Tallinn 2013 Fossiilsed kütused Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
Soojusenergait saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesivesikeid:jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti,mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17.saj. kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni.
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks
Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid. Et näha ,,võimsa" lahenduse nõrkasid külgi, tuleb asi viia absurdini. Heaks näiteks toomegi kohe taastumatute energiaallikate laialdast kasutuselevõttu. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui probleem on lõpptarbijate endi silme ette jõudnud. Kõiksugused
ELEKTROENERGEETIKA. REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi Elektrienergia + ja - - + Elektrijaamade ehitami- Mugav energialiik ne, käigushoidmine, Saab kasutada nii
........................11 SOOJUSPUMBAD .....................................................................................................14 ....................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana,näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Kütused on kivisüsi,pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit, küttepuit, bensiin, petrooleum, diislikütus- need kõik on kasutusel meie igapäevaelus See uurmistöö käsitleb just erinevaid kütteliike majapidamises või nende säästlikkust. 3
Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak
tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud: Venemaal, Iraanil ja Kataril Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodudes. Suurimad gaasi tootjad: Venemaa ja USA Tahked kütused: *kivisüsi (ainus millega kaubeldakse maailmaturul) *pruunsüsi *põlevkivi *turvas Kivisüsi: kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades. Suurim söe tootja/kaevandajad: Hiina, Euroopas(Ukraina, Skm, Poola), Austraalia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa
jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli
Hilisindustriaalühiskonnas aastal 1910. Milliseid energiaallikaid kasutati enne? Puit, orgaanilised jäätmed, lihaste jõud. 14) Millal võeti kasutusele elekter? 19.-20 saj. vahetusel-hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti. 15) Kui suur on erinevate energiallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? · Lihaste jõud 0 % · Orgaanilised jäätmed 0 % · Puit - 0 % · Süsi 28,7 % · Nafta 38,6 % · Hüdroenergia 3,7 % · Maagaas 22,1 % · Tuumaenergia 6,9 % 16) Kuidas võib liigitada energiaallikaid? Taastuvad energiallikad- neid saab kasutada lakkamatult või võtta teatava aja möödudes uuesti kasutusele. Maa pöörlemise energia, päikese-, tuule-, vee-, puidu jm bioenergia, Maa siseenergia, Maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia. Taastumatud energiallikad-neid ei saa korduvkasutada. Nafta, maagaas, kivi- ja
-suur puidukasutus (USA, Lääne-Euroopa) 82. Mis asi on HARVESTER? (masin, mis raiub ja lõhub puid.) 83. Kuidas liigitada energiavarasid? - taastuvad (tuul, vesi) ja taastumatud (nafta, maagaas) -traditsioonilised (nafta, maagaas) ja alternatiivsed (vesi) -muundumise alusel - esmased (e primaarsed), teisesed (e sekundaarsed) ja kolmandad (e tertsiaalsed) *lisaks looduslikele ka prügilakaas; maagaas 84. Millega tegeleb ELEKTROENERGEETIKA? -mootori ja ahjukütuse elektrienergia tootmisega; - -..- tarbijani toomisega 85. Mida hõlmab ELEKTRIMAJANDUS? -looduselist energiavarade hankimist; -kütusetööstust; -energiavarude töötlemist elektriks; -elektroenergeetilise elektri tootmist; -toimetamist tarbijani. 86. Mis on elektroenergeetika probleemid? (tarbe kiire kasv; saastus; ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus.) 87. Millised energiaallikad on kõige tähtsamad maailma energiamajanduses? (nafta; maagaas; tahkekütus.) 88
jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid.
annaabi.ee 
