Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Energia muutus reaktsioonides - sarnased materjalid

polaarne, mittepolaarne, histe, aatomid, aatomitel, na2o, haprad, sulas, iooniliste, soolad, leelised, elektronpaar, paardumata
thumbnail
14
pptx

Energia muutus keemilistes reaktsioonides

ENERGIA MUUTUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KRISTI MALK REAKTSIOONID EKSOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA ERALDUB ENDOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA NEELDUB SELLEKS, ET NIISUGUSED REAKTSIOONID SAAKSID TOIMUDA, ON VAJA REAGEERIVATELE AINETELE ENERGIAT JUURDE ANDA, NÄITEKS NEID KUUMUTADA. ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 ­(KUUMUTAN)- CAO + O2 KEEMILISTE.. REAKTSIOONIDE ÜKS KÕIGE ISELOOMULIKUMAID TUNNUSEID ON SOOJUSEFEKT- SOOJUSE ERALDUMINE VÕI NEELDUMINE. ENAMIKUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES ERALDUB ENERGIA EELKÕIGE SOOJUSENA, AGA PALJUDEL JUHTUDEL KA VALGUSENA. KUI REAKTSIOONIS ERALDUB VÄGA PALJU ENERGIAT, TÕUSEB REAKTSIOONISEGU TEMP. NII KÕRGELE, ET AINED HAKKAVAD HÕÕGUMA. SILMAGA HÄSTI MÄRGATAV HÕÕGUMINE TEKIB VÄ

Energia muutus keemilistes...
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemia kontrolltöö - keemilised sidemed

Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t aatomi energia kasvab. Kovalentse sideme polaarsus Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud õrdselt mõlema aatomi vahel ( tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel ). Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronipaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud ( esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel, sest neil on erinev elektronegatiivsus ). Elektronegatiivsus ( Võime haarata elektrone ) näitab keemilise elemendi aatomite võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari ( Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused ).

Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Konspekt

Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained ­ koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained ­ koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.

Keemia
500 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine – keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel:

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Aatommass ­ keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ­ ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ­ ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine ­ keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine ­ keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel:

Keemia alused ii
181 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

oksüdatsiooniastme vähenemine aga redutseerumine. Määrata saab osaliselt rühma nr kaudu. Märgitakse Rooma numbriga (+ ei kirjuta) Lihtainetel 0. F=-I; O=-II; H=I 4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse? Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: A) Kui x=0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2) B) Kui x=0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) C) Kui x>1,7, siis iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. *Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side

Keemia
60 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemia eksami kordamisküsimused

2011. aasta seisuga kuulub süsteemi 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Neljale elemendile ei ole 2012. aasta seisuga veel ametlikku nime antud. Keemilise sideme liigid. Keemilise sideme polaarsus. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: · kui x = 0, siis mittepolaarne side (nt H2) · kui x = 0...1,9, siis polaarne side (nt HCl) · kui x > 1,9, siis iooniline side (nt NaCl). Kovalentne side (ka kovalentside, aatomside, atomaarne side, homöopolaarne side) on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari

Keemia
36 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu pilv. Orbitaal ruumiosa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur. Metallilisus elektronide loovutamise võime.

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid (118 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega 4. Aine agregaatolekud Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda,

Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine.

Keemia
118 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Keemia aluste eksam I semester

Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid – aine koosneb aatomitest. Aatomid on enamasti ühinenud molekulideks või moodustuvad ioonseid tahkiseid (nt NaCl). (molekulideks ühinemata, ioniseerimata aatomitest koosnevaid ained leidub harva, nt väärisgaasid). Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekulivalem – annab infot, mitu millise elemendi aatomit on molekulis, nt C4H9Cl (klorobutaan). Struktuurivalem – annab lisaks infot ka selle kohta, kuidas on aatomid omavahel seotud NÄIDE

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. 12. Aatomite elektronkate. Aatomi tuuma ümbritsevasse ruumiossa kuuluvad elektronid moodustavad elektronkatte. 13. Valentselektronid ja nende osa keemilise sideme moodustamisel. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone 14. Elementide perioodiline süsteem. Selle ülesehituse põhimõtteid. 15. Metallid ja mittemetallid ­ nende paigutus elementide perioodilises süsteemis. Perioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kuna kovalentse sidemega seotud aatomid on küll omavahel tugevalt seotud ning moodustavad molekuli ulatuses tiheda terviku, ei tõmba kovalentsete sidemetega molekulid eriti teisi molekule ligi. See tingib järgnevad füüsikalised omadused: • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus

Rakenduskeemia
46 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad

Üldkeemia
157 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

o-a summa 0. A-rühmade metallidel võrdub o-a nende rühma numbriga. B-rühmade metallidel on II. Mittemetallide o-a muutuvad vahemikus rühmanr (max) kuni rühmanr ­ 8 (min). NB! F on alati ­I, O ­II ja H tavaliselt I. 4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse? · Keemiline side on viis, kuidas on kaks või enam aatoimit/iooni omavahel seotud. · Eriliigid: 1) iooniline side (metall + mittemetall); 2) kovalentne polaarne side (mittemetall + mittemetall); 3) kovalentne mittepolaarne side (mittemetall lihtainena); 4) metalline side (metall lihtainena). 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused. · Metallid on keemilised elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt loovutavad elektrone. · Põhiomadused: 1) elektrijuhtivus; 2) soojusjuhtivus; 3) plastilisus; 4) metalne läige. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

Perioodi numbri kasvades elektronkihtide arv aatomis kasvab. (üks periood on elemendirida vasakult paremale) Rühmad - jaotatakse A ja B rühmadeks. Samas A-rühmas asuvatel A-rühma elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv. B- rühma elementidel täitub elementidega eelviimase kihi d- alakiht. Enamasti on neil viimasel kihil 2 elektroni. B-rühma nr. näitab max. oksüdatsiooniastet. (tabelis on rühmad ülevalt alla) 4) KEEMILINE SIDE. KOVALENTNE MITTEPOLAARNE SIDE. Keemiline side on aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. Kovalentne mittepolaarne side on keemiline side, milles kahe aatomi ühine elektonipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel.

Keemia
338 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

Kui siduv elektronpaar elektronegatiivsema aatomi poole s.t.molekulis reaktsioonide puhul. 2H2+O2=2H2O (veeaur) molekulid on teineteisele küllelt lähedal indutseerib polaarne on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone mahuühikud 2 1 2 suhe 2 : 1 : 2 molekul mittepolaarsele dipoolmomendile, mis on seda suurem, siduva, elektronegatiivsema elemendi pooli ­ tekib polaarne side. 1. 7

Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

l ühendil on kindel paar elektronneg-ma aatomi poole s.t.mok-s on orb-de kattumis- ja mille mok-d ei oma ruumala. Kui tingim.sd ei erine palju normi koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N. vett piirkond nihut-d tug-ni elektrone siduva, elektroneg-ma elem-i tingimustest on erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. a) 2H2+O2=2H2O poole ­ tekib polaarne side. 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja oleku võrrand. b) 2H2+O2=2H2O+O2 N: kovalentne side HCl moki puhul kuj-b endast dipooli. Neg-ne Rõhk (P), ruumala (V), temp (T) ­ nende kogus määr. gaasi oleku. c) loodusliku vee puhastamisel laeng on nihk-d Cl poole

Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br ­ bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. Nukleofiilne tsenter Katkev side R?ndav osake + - Lahkuv osake

Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

V = (1,278 mol) (8,3145J K-1 mol-1) (298,15 K)/2,314 atm (1atm/101325Pa), Või teisiti kirjutatult: (1,278mol )(8,3145 J )(298,15 K 1atm V= ( ) = 1,351 x 10-2 J Pa-1 = 1,351 ( Kmol ) 2,314atm 101325 Pa 10-2 m3 J Pa-1 = ml2t-2 x m-1 l t2 = l3 6 Loeng 3-4 Aine ehitus ja mikroosakesed 1. Elemendid ja aatomid. Meid ümbritsevad ained on oma välimuselt, koostiselt ja omadusilt kas heterogeensed (ebaühtlased) või homogeensed (ühtlased). Homogeenne aine võib esineda puhta ainena või lahusena. Puhas aine võib olla kas liitaine või lihtaine. Viimane sisaldab ainult ühte elementi ja teda ei saa enam jaotada lihtsaimks aineiks. Keemilise muundumise (reaktsiooni) käigus üks aine muutub teiseks aineks,

Üldkeemia
7 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia

*Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav", mittepolaarsed ühendid (benseen, metaan, propaan jne) -------------------------------------------------------- * Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16­ ehk C17H35­ on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm ­COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees *Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). Vee karedus ...Ca2+, Mg2+, Fe2+ ioonide olemasolu vees (Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: karbonaatne karedus (mööduv karedus) on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi 2- - ühendite (CO3 ja HCO3 ) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub

Keskkonnakeemia
145 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Rakenduskeemia eksami kordamismaterjal

Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega: _odavamad _kõvemad _tugevamad _madalama sulamistemperatuuriga _kuumakindlamad _vastupidavamad _korrosioonikindlamad Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr) Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu

Rakenduskeemia
141 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kõik pea-alarühmade elemendid (v.a.väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid ­ hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga · Tugevalt elektropositiivsed (leelis- ja leelismuld) metallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik on hüdriidioonina, H-. Ioonilised on leelis- ja leelisemuldmetallide hüdriidid, nt KH ja CaH2. Ioonilised hüdriidid on kõrge sulamistemp tahked kritallilised ained ehk soolad. Esimese rühma s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeniide NaCl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. KH+HOH=KOH +H2 Metallilised hüdriidid on elektrijuhid, metalse läikega ja evivad ka teisi metallilistele ainetele iseloomulikke omadusi. Vastavad metallilised ühendid tekivad siis, kui valentstsoonis saavutatakse teatav elektronide konts. Ti2H, TiH, TiH2. Metallilised

Keemia alused
41 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Keemia eksami vastused

8. Ionisatsioonienergia Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse ∆x abil: a) Kui ∆x = 0 - mittepolaarne kovalentne side (nt H2) b) Kui ∆x = 0-1,7 – polaarne kovalentne side (nt HCl) c) Kui ∆x > 1,7 – iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: A) kui x = 0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2) B) kui x = 0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) C) kui x > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl). Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Üldkeemia
69 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Üldkeemia eksami konspekt

elektroni 8. Ionisatsioonienergia  Isolatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt) 9. Keemiline side  Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud.  Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse Δx abil: o Kui Δx = 0, siis on mitepolaarne kovalentne side (nt H 2) o Kui Δx = 0…1,7 siis on polaarne kovalentne side (nt HCl) o Kui Δx > 1,7 siis on iooniline side (nt NaCl)  Kovalentsed sidemed tekivad üldjuhul mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused  Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side

Üldkeemia
50 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Biokeemia I test

Pikkus ­ 0,1-0,2 nm Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Vesiniksidemed Sidemeenergia ­ 10-30 kJ/mool Pikkus ­ 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevaim kui aatomid asuvad ühel joonel ja molekulid on struktuurilt komplementaarsed. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel. Ioonsed sidemed Sidemeenergia ­ 20 kJ/mool Pikkus ­ 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed interaktsioonid Sidemeenergiad - <40 kJ/mool

Biokeemia
366 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada.

Üldkeemia
108 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

Laialt on ioniidid kasutuses vee pehmendamises ja puhastamises. 17. Milline on veepuhastusprotsess kationiitide ja anioniitide abil? Kuidas kasutada ioniite vee kareduse vähendamiseks? Kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad ioonid. Sellist vett nimetatakse desioniseeritud veeks. Ioonvahetust kasutatakse veepehmendusseadmetes, mida kasutavad nii era - kui ka tööstustarbijad. Tööpõhimõte: Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate sooladega. Sama protsessi käigus eemaldatakse veest ka lahustunud raud. Seadmed töötavad täisautomaatselt. Kasutaja ainus töö on jälgida, et soolalahuse paagis oleks piisav soola tagavara. 18. Milliste adsorbentide korral kasutatakse kapillaarse kondensatsiooni teooriat, millised on selle teooria lähtealused? 9 See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab

Kolloidkeemia
24 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

(näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID OKSIID ­ on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid. 2.1. Aluselised ehk metalli oksiidid Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv Na2O naatriumoksiid BaO baariumoksiid b) metalli o-a. muutuv FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid MnO mangaan(II) oksiid Mn2O3 mangaan(III)oksiid MnO2 mangaan(IV)oksiid CrO kroom(II)oksiid Struktuurvalemid K2O CaO Fe2O3 PbO2 2

Keemia
421 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

N N H P u r iin 7 Klassifikatsioon funktsionaalsete rühmade (FR) iseloomu alusel Funktsionaalsed rühmad on mittesüsivesinikulise iseloomuga aatomid või aatomite grupid, mis asendajatena süsivesnikahelas määravad orgaanilise ühendi keemilised omadused ja kuuluvuse kind- lasse ühendite klassi. Tähtsaimad orgaaniliste ühendite klassid ja neile vastavad funktsionaalsed rüh- mad on toodud tabelis 1. Tabel 1. Klassifikatsioon funktsionaalsete rühmade (FR) alusel. FR nim etus FR ehitus O rgaaniliste ühendite rühm

Keemia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun