1. Eksotermilistes reaktsioonides on lähteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksotermilistes protsessides on soojusefekt H < 0. 2. Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt H > 0 . 3. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil. 4. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht. 5. Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil. 6. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi ...
KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id)
ENERGIA MUUTUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KRISTI MALK REAKTSIOONID EKSOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA ERALDUB ENDOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA NEELDUB SELLEKS, ET NIISUGUSED REAKTSIOONID SAAKSID TOIMUDA, ON VAJA REAGEERIVATELE AINETELE ENERGIAT JUURDE ANDA, NÄITEKS NEID KUUMUTADA. ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 (KUUMUTAN)- CAO + O2 KEEMILISTE.. REAKTSIOONIDE ÜKS KÕIGE ISELOOMULIKUMAID
b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sideme polaarsus kov,mittepolaarne side? H-H,O=O, N(3x-)N vrdsed elektronkihid polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained:
4. Üksikutel aatomitel on kõrge energia, sest neil pole elektronoktetti. 5. Keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja tekkel eraldub energiat, sest keemilise sideme lõhkumisel viiakse aatomid madala energiaga ja stabiilsest olekust kõrgema energiavajaduse ja ebastabiilsemasse olekusse.Keemilise sideme tekkel eraldub energiat sest aatomid viiakse kõrge energiavajaduse ja ebastabiilsest olekust madala energiavajadusega ja stabiilsesse olekusse. 6. Osad reaktsioonid on endotermilised ja osad eksotermilised, sest osade reaktsioonide korral vabaneb soojus, aga osade korral neeldub soojus. 7. Iooniline side: a)esineb aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli ioonide vahel; b)toimub elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele: c)moodustub kristall, mis sisaldab võrdsel hulgal positiivseid ja negatiivseid ioone. Mittepolaarne kovalentne side: a)esineb ühe ja sama mittemetalse elemendi aatomite vahel; b)aatomite vahele tekib ühine elektronpaar,
(peenestamine) o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe. o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus.
elemendi (C; Ca; H) oksüdatsiooniaste suureneb ja oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb. Redutseerumisreaktsioonideks nimetatakse reaktsioone, milles redutseeruva elemendi (Ca; Fe) oksüdatsiooniaste väheneb ja redutseerija oksüdatsiooniaste reaktsioonil suureneb. Oksüdeerumine ja redutseerumine toimuvad alati ühel ja samal ajal. Põlemine keemilise reaktsioonina: Põlemine on kiiresti toimuv oksüdatsiooni protsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid: Keemiline reaktsioon on alati seotud energia neeldumise või vabanemisega. Eksotermilistes reaktsioonides vabaneb energia. Endotermilistes reaktsioonides neeldub energiat.
·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub. ·Eksotermilise reaktsiooni korral kulub lähteainete sidemete lõhkumiseks vähem energiat, kui saadusel sidemete tekkimisel vabaneb. · Keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub ning katkemisel energia neeldub Kütused ja kütteväärtused ·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis
AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse
Keemiline reaktsioon- Protsess kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet. Eksotermiline reaktsioon- Protsess, mille käigus eraldub energia ∆H < 0 Endotermiline reaktsioon- Reaktsioon mille käigus neeldub energia (soojus) ∆H > 0 2. Soojeneb kuna energiat eraldub. Ja kui soojus neeldub siis reaktsioonisegu jahtub. 3. Ühinemisreaktsioonides energia vabaneb ning need on eksotermilised. Lagunemisreaktsioonides energia neeldub ning need on endotermilised ühinemisreaktsioon – 2 Mg + O2 → 2 MgO lagunemisreaktsioon – CaCO3 → CaO + CO2 4. Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ainete või saaduste kontsentratsiooni muutust mingis ajavahemikus. 5. Keemilise reaktsiooni kiirust on võimalik muuta: Segamine – kokkupõrgete tõenäosus suureneb Rõhuga- Suurendab põrgete arvu reageerivate ainete vahel. (Ainult gaasidel) Kiireneb. Temperatuuriga-Kõrgemal tempreatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kiireneb
II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiils...
Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel. 10) Kuidas töötavad neerud? Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon, see sunnib neerusid vett kokku hoidma, vesi imendub tagasi verre. Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi. 11) Kirjelda termoregulatsiooni. Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest? Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või
Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline.
Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline.
kõvasti. Teadlased väidavad oma töös, et vulkaanipursked, kliimasoojenemine ja massiline väljasuremine toimusid kõik enam-vähem ühel ja samal ajal, kõige rohkem mõnekümne tuhande aastaste vahedega. Samas ei anna nad kindlat seletust, miks just saurused väljasuremistelaine üle elasid. Whiteside'i arvates võis saurustel ka lihtsalt õnne olla. Millised olid dinosaurused? Endotermilised, mis nõudis ohtrat toitumist. Ülivõimsa ainevahetusega loomad, kes võisid elada üle kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi. Evolutsioonilist edemust võisidki toetada kuum veri ja kiire ainevahetus. Tõenäoliselt polnud aeglased ja kohmakad olendid, vaid väledad ja aktiivsed. Sauruste seas oli nii herbivoore , kui ka karnivoore. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Brachiosaurus oli üks suurimatest maismaa saurustest
rombiline kristalne olek Me saame rääkida protsesside, reaktsioonide standardsetest entalpiatest, saame rääkida ka ainete moodustamise standardsetest entalpiatest H°f Standardsed entalpiad on toodud tabelites, arvutustes on tähtsal kohal Hessi seadus (vt. T. Tamme loengud ja harjutused) Kasutades tabelites toodud entalpiaid on võimalik arvutada soojusefekte n.ö. Ette, ilma, et ise eksperimente üldse teeks. Eksotermilised on sellised protsessid, kus H<0 Endotermilised on protsessid, kus H>0 Entroopia Kasutades mõlemat kasuteguri avaldist: Termodünaamika teine seadus: Kõikides protsessides entroopia kas jääb samaks või suureneb. Kõikides suletud süsteemides toimuvate pöördumatute protsesside puhul entroopia kasvab. dS>0 Entroopia kasvu seadus on üks füüsika kõige tähtsam seadus, mis määrab protsesside ja aja suuna p, V, T, U, H, S Vaba energia, Gibbs´i vaba energia:
kulutada energiat. Kui lähtainete energia on kõrgem kui saadustel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) Ühinemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia eraldumine uute sidemete tekkel, seetõttu on enamik ühinemisreaktsioone eksotermilised. Lagunemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia neeldumine vanade sidemete lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised. Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor. Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside.
ühised elektronpaarid. 7) Mis on soojusefekt? Soojusefekt - soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia. Keemias kasutatakse täpsemini defineeritud mõistet entalpia muutus (H). 8) Iseloomusta endotermilist reaktsiooni (kas energia neeldub või eraldub; mis tüüpi reaktsioonid; milline on soojusefekti (entalpia) väärtus. Endotemilise reaktsiooni korral energia neeldub. Tavaliselt on endotermilised reaktsioonid lagunemisreaktsioonid, sest keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest ained tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse. Soojusefekti (entalpia) väärtus on H>0. 9) Iseloomusta eksotermilist reaktsiooni (kas energia neeldub või eraldub; mis tüüpi reaktsioonid; milline on soojusefekti (entalpia) väärtus; näide Eksotermilise reaktsiooni korral energia eraldub.
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid
Entalpia ΔH J/mol – entalpia muut näitab (const rõhu korral) süsteemi poolt ära antud või saadud soojushulka. keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis selle reaktsiooniga kaasneb. H U p V U – süsteemi siseenergia, p – gaasi rõhk V – gaasi ruumala nii saab reaktsioone jagada: eksotermilised protsess – energia/soojus eraldub ΔH < 0 endotermilised protsess – energia/soojus neeldub ΔH > 0 entalpia muut reaktsioonides: ΔH < 0 ühinemisreaktsioonides (eksotermiline) ΔH > 0 lagunemisreaktsioonides (endotermiline) entalpia muutu iseloomustabH = U + ngRT ; ng – gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis ΔH < 0 gaaside neeldumisel (ng < 0) ΔH > 0 gaaside eraldumisel (ng > 0)
saab informatsiooni reaktsiooni toimumise kohta. Kordaja reaktsioonivõrrandis aine valemi ette märgitav arv, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand Liitaine protsendiline koostis näitab ühendi koostisesse kuuluvate elementide protsendilist sisaldust. 1.elemendi %sisaldus + 2.elemendi %sisaldus + 3.elemendi %sisaldus = 100% Lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille puhul tekib ühest lähteainest mitu saadust. Need on valdavalt endotermilised(neeldub energiat H>0). Ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid või aatomite rühmi. Polümerisatsioon reaktsioon, mille käigus monomeeridest tekib polümeer
kiirused võrdsustuvad ja püstitub tasakaal Kui on piisavalt aega jõuab suletud süsteem alati tasakaaluasendini. Tasakaal püsib seni, kuni ei muutu tingimused. Kui me muudame mõnda süsteemi parameetrit võib üks reaktsioonidest hakata kulgema kiiremini, kui teine. Kiirused pole võrdsed, kuni püstitub uus tasakaal. Uue tasakaalusegu koostis võib erineda endisest - räägitakse tasakaalu(asendi) nihutamisest. Meenutamiseks: Ekso- ja endotermilised reaktsioonid Eksotermiline reaktsioon: õppisime, et energiat eraldub. Õige see ongi, kuid teaduses on rohkem levinud termodünaamiline lähenemine, mis vaatleb protsesse süsteemi seisukohalt (mitte välise vaatleja seisukohalt, kes käe näiteks ära kõrvetas). Kui energiat eraldub keskkonda, siis süsteemi energiasisaldus väheneb. Õeldakse, et entalpia muut( H) on negatiivne Seega Q > 0 ja H < 0
* d-elementide (B-rühma metallid) on muutuv o.a, nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid ja osa ka eelviimaselt kihilt. * Oksiidile vastava happe valemi saab tuletada analoogia põhjal sama rühma tuntud ühenditega. Keemiline side * Keemilise sideme abil ühinevad aatomid molekulideks ja ioonid ioonkristalliks. * Keemilise sideme tekkimisel eraldub energiat eksotermilised reaktsioonid. * Keemilise sideme katkemisel energia neeldub aines endotermilised reaktsioonid. * Mittepolaarne kovalentne side. -) Tekib tavaliselt ühe ja sama molaarmassiga aatomite vahel. -) Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. -) Üksik aatomid on ebapüsivad nad on kõrge energiaga. -) Üksik aatomid liituvad, et minna püsivamasse olekusse, kui väliskiht seda võimaldab. Nt: O2; H2 O8/2)6) = üksiksidet märgitakse ja kaksiksidet = -märgiga. * Polaarne kovalentne side.
Suurim selgrootu, hiidkalmaar võib olla üle 16 meetri pikk, kuid ta on väga erandlik. Suurem osa selgrootuid on tillukesed ja paljud elavad ligipääsmatuis elupaikades, mis seletab miks neid ikka veel selgroogsetega võrreldes nii kehvasti tuntakse. PÜSISOOJASED JA KÕIGUSOOJASED LOOMAD Enamik loomi on kõigusoojased (ehk ekotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist. Linnud ja imetajad on püsisoojased (ehk endotermilised), mis tähendab, et nende keha genereerib ise soojust ja säilitab alalist sisetemperatuuri, hoolimata välistingimustest. Kehatemperatuuri erinevused avaldavad mõju loomade eluviisile, sest looma keha funktsioneerib soojana paremini. Kõigusoojased loomad, nagu roomajad, kahepaiksed ja putukad, toimivad soojas väga väledalt, aga temperatuuri langedes nende kehategevus aeglustub. Nad saavad päikesepaistel koguda veidi
madalamale, ühik J. Teepikkus*jõud. Olekufunktsioonid – on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist, suured tähed (S, G, U, H). On arvutatavad suurused. Paisumistöö – see on töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala, kui ruumala on konstantne siis ei saa teha paisumistööd. Kalorimeetria – soojuse hulga mõõtmine, energia ülekanne soojusena. (ekso ja endotermilised reaktsioonid). Süsteemi soojuse muutus. Termodünaamika esimene seadus: energia jäävuse seadus e energia ei teki ega kao, vaid muudetakse mingiks teiseks liigiks. Seoses seadusega – ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. Ka ei ole võimalik teha tööd, energiat kulutamata. Suletud süsteemi siseenergia muutus ∆ U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga
tuumadeks. Sõltuvalt tekkiva tuuma seoseenergiast võib selle reaktsiooni tulemusena energiat vabaneda (uue tuuma seoseenergia on väiksem kui ühinevate tuumade seoseenergia) või neelduda (uue tuuma seoseenergia on suurem kui ühinevatel tuumadel). Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonid võivad olla eksotermilised (soojuse eraldumisega) või endotermilised (soojus neeldub). Tuumareaktsioon: 1. kergete tuumade ühinemine (tuumasüntees) 2. raskete tuumade lagunemine. Tuumalõhustumine on protsess, milles raske ebastabiilne tuum lõhustub kaheks (või rohkemaks) kergemaks, enam-vähem võrdse suurusega tuumaks. Seejuures kiirgab ta 2-3 neutronit ja suur hulk energiat. Lõhustumisel kasutatakse tuumade pommitamiseks aeglaseid neutroneid. Kiired neutronid ei suuda lohustumist esile kutsuda. Voib muutuda ahelreaktsiooniks, kui lohustumise tagajarjel
reaktsioonikiiruse pöördväär--tuse -1/rA korrutisega, reaktsioonisegu -tihedus ja kontsentratsioon - soojusefektiga on eksotermilised ja -endotermilised selletõttu on reaktsiooni--kiirus väike ja reaktsioonil optimisee--rimine on tähtis mitte ainult lähte ainete eralduv soojushulk -väike.Teine lõkepunkt on aga
rebimiseks, tagumised purihambad toidu peenestamiseks, väiksemad esihambad näksimiseks. Paljud eksperdid usuvad, et terapsiidid olid endotermsed ehk kuumaverelised - st. et tänu nende ainevahetuse töö kiirusele oli neil võimalik säilitada oma kehatemperatuuri enam-vähem samal tasemel, mis tavaliselt ületas väliskeskkonna temperatuuri. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvastik. Vaatamata sellele, et terapsiidid olid endotermilised loomad, ei püsinud nende kehatemperatuur nii ühetaolisena kui kaasaegsetel imetajatel. Need arenenud loomad jõudsid anatoomiliselt ja käitumuslikult imetajatele väga lähedale. Endotermiline seisund on eluvõitluses eriti tähtis, kuna see võimaldab loomadel säilitada teatud aktiivsuse taset - suurem vastupidavus jahtides või põgenedes. Vastandina, ektotermsed roomajad, peavad puhkama perioodiliselt, et koguda soojust ümbritsevast keskkonnast
Töö (w) ja soojus (q) ei ole. Energia ülekanne konstantsel rõhul või ruumalal. Kui konstantsel ruumalal süsteem ei tee mingit liiki tööd, siis U = q (V = const). Kogu energia ülekanne toimub soojuse teel. J on negatiivne!?!?!? Entalpia (H) - võimaldab uurida energiamuutusi konstantsel rõhul: H = U + PV Konstantsel rõhul: H = U + PV; H = q; (P = const). Endotermilises protsessis H>0, eksotermilises kahaneb, H on negatiivne. Sulamine ja aurustumine on endotermilised, tahkumine (sulamisentalpia; sulamissoojus) ja kondenseerumine eksotermilised (aurustumisentalpia; aurustumissoojus). Tahkumisentalpia; sublimatsioonientalpia = sulamis- ja aurustumisentalpia summa. Soojenemiskõver – graafik, mis näitab temperatuuri muutust, kui objekti soojendada (entalpia kasvab) konstantse kiirusega. Reaktsioonientalpia – keemilise reaktsiooniga kaasnev entalpiamuut. Reaktsioonivõrrand koos entalpiamuuduga on termokeemia võrrand. Seos H ja U vahel
valiktoimega; katalüsaatori kogus on reageerivate ainetega võrreldes väike. Katalüüsiks nimetatakse reaktsiooni kiiruse muutumist katalüsaatorite toimel. Inhibiitoriks nimetatakse kiirust aeglustavat katalüsaatorit. (Ül. vih.) Pöörduvad ja pöördumatud ja keemiline tasakaal 1. Pöördumatute reaktsioonide mõiste, tunnused ja näide. 2. Pöörduva reaktsiooni mõiste ja näide. 3. Millised reaktsioonid on ekso- ja endotermilised? 4. Millal saabub keemiline tasakaal? 1. Pöördumatu reaktsiooni korral lähteainete reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri. Tunnusteks on saadusena tekkiv lahustumatu aine (sade), vesi või gaasiline aine. N: AgNO3 + HCl -> AgCl + HNO3 2. Pöörduva reaktsiooni puhul saadused reageerivad omavahel, mille tulemusena tekib uuesti teatavas koguses lähteaineid. 3
ülijuhid (MoC, W2C), kuigi komponentidel puuduvad ülijuhi omadused. Kõvadus - reeglina kõrgem pehmema koostisosade kõvadusest. Tüüpilised kõvasulamid on metallkeraamilised süsteemid, mis koosnevad põhiliselt W, Ti, Ta jt karbiididest, Zr ja Ti boriididest. Sulamistemperatuur- sageli madalam koostisosade sulamistemperatuurist. Korrosioonikindlus- suurem sulamitel, mis on homogeensed tahked lahused 1. Keemiliste reaktsioonide liigitus: ekso- ja endotermilised reaktsioonid Eksotermiline - soojus vabaneb siseenergia vähenemise arvelt, metaani põlemine Endotermiline - soojus neeldub, siseenergia kasvab, jahutusmähis sisaldab vett ja soola, mis lahustudes neelab soojust, st temperatuur langeb 1. Termodünaamika I seadus. Entalpia. Termodünaamika I seadus = energia jäävuse seadus - energia vabanemine või neeldumine keemilise reaktsiooni käigus peab põhjustama vastava muutuse reaktsioonisaaduste energiavaru
silikoonpolümeeriga kaetud klaaskuul ei märgu veega). e. Ioonvahetajad on lahustumatud tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahus olevate ioonide vastu. Ioonvahetajat nim. kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. 44. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (näited). Kütteväärtus, enamkasutatavate ainete kütteväärtusi. Hessi seadus. Kuidas arvutatakse reaktsiooni soojusefekti, milleks seda arvutatakse ja kasutatakse tulemusi? a. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnuseks on, et iga keemilisereaktsiooniga kaasneb, kas energia eraldumine või neeldumine. Üldjuhul toimub see soojuse näol. b. Eksotermiline reaktsioon on selline, milles vabaneb energiat
16 Keemia ja materjaliõpetus vahetumine: 2Na R(t) +Ca (l)Ca (R)2(t)+2Na (l); Cl -iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl- + - 2+ 2+ + - - (t)+OH (l). 41. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (näited). Kütteväärtus. Hessi seadus. Kuidas arvutatakse reaktsiooni soojusefekti?... Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Põhitunnus: igale keem reakts kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine, enamasti soojusena (ekso H, nt H2+Cl2=2HCl+ 92,3 kDm) või neeldum (endo H, nt N2+O22NO90,4kDm). Suletud süst energia kiirgumise korral süsteem soojeneb ja vastupidi.
annaabi.ee 
