tema ettekujutust ideaalsest abielust. Üritades oma rahulolematust korvata, hakkab Bovary tegema suuremaid kulutusi ja otsustab Lheureux`lt raha laenata. Emma kolmas valik oli oma abikaasale truudust murda ja armukesed võtta. Näpud põhjas, hülajatu ja teist pääseteed nägemata teeb Emma Bovary oma viimase valiku – enesetapp. 2. Võrrelge Charlesi ja Rodolphet! Kuidas nad suhtuvad armastusse? Kuidas nad suhestuvad Emmaga? Charles ja Rodolphe olid pealtnäha täiesti erinevad isiksused. Rodolphe oli vabameelne, jõukas maaomanik ja naistemees. Talle meeldis naisi oma muinasjutulise armastuse lõksu püüda. Sinna jäi lõksu ka Madame Bovary, lootes, et ta leiab oma elule särtsu, suuremad ideaalid ja tunded. Rodolphe teadis, et naine tahab kuulda väljamõeldud, liialdatud romantikast ja seda ta ka tegi. Emmale meeldis Rodolphe juures siirus ja otsene armastusavaldus
Samas aga leidus seal asju, mis on endiselt aktuaalsed. Seal raamatus räägitakse abielust, armastusest, perekonnast, petmisest - mingite inimeste igapäevasest elust. Enamus neist on ajaga omale uue tähenduse saanud, aga on ka neid, mis olenemata ajastust on ikka samamoodi, nagu näiteks petmine. Madame Bovary, Charles'i naine, pettis teda nii õigetel, samas nii valedel põhjustel. Charles abiellus endast palju noorema naise Emmaga. Emma oli pärit rikkamast perest, ta oli noor tuline hing, kes tahtis maailma näha. Elu millega ta harjunud oli erines Charles'i omast, aga kuna alguses tundub kõik uus ka huvitav, abiellusid ka nemad. Bovary'de abielu oli õnnelik väga vähest aega ning seetõttu hakkas Emma ka Charles'i petma. Kohatu oleks väita, et Madame Bovary käitus valesti, sest inimlik on otsida õnne ning abielust lahutamine oli sama hästi kui keelatud. Samas kõige
otsib romantilise seiklusi Charles Bovary Emma mees, nigel arst, saamatu, aeglane ja veidi juhm, samas aga väga moraalne ja siiras, oli Emmasse meeletult armunud ning ei märganud oma naise truudusetust ja kalkust Härra Homais kohalik apteeker, Charles'i sõber ja abiline, auahne, enesearmastaja Härra Lheureux kaval kaupmees ja rahalaenaja Leon Emma sõber, hiljem armuke, väga malbe, jagab Emmaga ühiseid huvisid, muutub lõpuks aga Emma jaoks liiga igavaks Rodolphe Emma esimene armuke, rikas maamanik, manipuleeriv ja suure egoga Justin apteekri abiline, kes armus Emmase ja kelle abiga õnnestus Emmal ennast mürgitada 3. Põhiprobleemid Rahulolematus sellega, mis olemas on, abielurikkumine 4. Lühidalt süzee Charles Bovary sirgub keskpäraseks ja üksluiseks inimeseks, kes ei ole oma ametil just eriti pädev
ümbritses. Selle asemel, et elada oma elu sellisena nagu see talle antud, unistab ta hoopis teistsugusest. See oli tema pahe. 3) Võrdlus “Madame Bovary” teosel on mitu ühist joont Honore de Balzac’i teose “Isa Goriot’iga”. Sarnasusi võib leida isa Goriot’ ja Charlesi vahel, kuna mõlemad olid “pimedad” ja umbusklikud mehed. Charles uskus ja armastas väga oma naist nii nagu isa Goriot armastas oma tütreid. Isa Goriot’ tütred sarnanevad mingis mõttes Emmaga, kuna Emma pettis oma meest nii nagu tütred petsid oma isa (teeseldes armastust). Mõlemad, nii isa Goriot kui ka Charles, surid murtud mehena.
pidevalt eemale tõukas. Emma proovis igati oma mõtteid mujale saada, ta lasi lapse amme juurest koju tuua, ostis kokku vastutuleliku kaupmehe Lhereux'i käes kõikvõimalikke kaupu. Ta pühendus kohaliku preesti Bournisein'i ärgitusel usule, kuid ka see ei kestnud kaua. Emmat oli märganud aga üks lähedal elav rikkas mees nimega Rodolphe, kes soovis Emmat oma uueks armukeseks. Tulemas oli suur põllumajanduslik laat ning Rodolphe'le, tundus see ideaalne aeg Emmaga kohtumiseks. Nii ka läks, Emma veetis terve päeva koos Rodolphe'ga, kes teda võrgutada üritas. Emma otsustas alguses küll truuks abikaasaks jääda, kuid Rodolphe ei andnud nii kergesti järele, kui Leon seda teinud oli. Õige pea koos ratsutama minnes andis Emma järele ja neila algas romantiline afäär. Emma tundis end õnnelikuna, lõpuks teostusid tema ammused unistused. Emma polnud ka kuigi ettevaatlik oma suhet varjama. Ta jalutas ikka ja jälle Rodolphe häärberisse
Dr Quimper liigub, et teda aidata. Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad. ,,Paddington 16.50" oli põnev lugeda. Mulle meeldisid tegelased ja tegevuspaik. Proovisin muidugi ise ka tekstist välja otsida vihjeid mõrvari kohta. Lugu oli kaasahaarav ning pettuma ei pidanud. Lõpus olin natuke üllatunud, et Dr. Quimper oli mõrvar, sest mina seda ei oleks osanud pakkuda. Soovitan ka kindlasti oma sõpradele too raamatut.
Raamatu tegevus toimub Prantsusmaal , jutt kirjeldab ühe mehe Charles Bovary elu. Algselt on Charles noormees, kes läheb kooli tal ei ole väga kerge. Ta õpib lõpuks arstiks ning ta ema otsib talle naise keda kosida. Ühel päeval sai Charles väljakutse Les Bertaux tallu , kus tuli üks murtud jalaluu lahasesse panna. Charles läks ning kohtas seal kaunist neidu Emma Rouaulti, kes talle meeldima hakkas. Mees proovis nii tihti kui võimalik sinna minna, et kokku puutuda Emmaga. Charles'i naine keelas selle lõpuks ära, kuniks naine suri. Pärast surma sai mees rahumeelselt Emmat külastamas käia. Charles ja Emma abiellusid. Nende abielus oli kõik hästi, Emma sünnitas tütre. Naise arust muutus aga elu igavaks, ta ei tahtnud elada ilma pidude ja meelelahutusetta. Charles ja Emma käisidki kord ballil, kus naine tantsis ühe võõra mehega, kes talle hinge l äks
tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi. Flaubert alustas kirjutamis romantilises laadis, kuid jõudis õigepea realistliku vaatenurgani. Märkimist väärib ka ajalooline romaan ,,Salambo", mis viib lugejad 3. saj. eKr. Kartaagosse kus toimub orjade ülestõus. Armastuslugu Kartaago väejuhi tütre Salambo ja ülestõusnute juhi Matho vahel. Selle teose tarvis külastas Flaubert Lähis_ida. Sambod on kõrvutatud Emmaga. Kokkuvõttes pole Flauberti kirjanduslik looming mahult suur, kuid kunstimeisterlikuse ja ideelise sügavuse poolest seda kaalukam.
hea Tostes, kus oli üksainus eakas arst, sinna sättiski tulevane arst end järeltulijana sisse. Varsti abielus Charles Dieppe'i kohtupristavi lesega Helois, ema soovil. Naine võttis peres ohjad oma kätte. Jälgis igat mehe liigutust ja väitis, et mees olevat ta hooletusse jätnud. Ühel hommikul kutsuti arst Les Bertaux'si jalaluud lahasesse panema. Ta aitas isa Rouaultil jala terveks ravida, käies haiget regulaarselt külastamas. Seal kohtus Charles ka patsiendi tütre Emmaga. Charlesil meeldis seal külas käia, aga pr. B ei meldinud see ning ta lõpetas külaskäigud. Veidi aja pärast, aga Heloise suri. Üks päev külastas leske isa Rouault ning kuuldes kaotusest lohutas teda ja kutsus arsti endale külla. Charles võttis nõuannet kuulda ja läks Les Bertaux'si, edaspidi käis seal nii tihti kui soovis. Preili Emma ja tohter said igakorraga lähedasemaks. Charles otsustas neiu kätt paluda ning sai nõus oleku tüdruku isalt
video, kus ta oli seelikus ja teeskles, et on enda draamaõpetaja. Ta räppis enda kirjutatud laulu, kus ta rääkis kui väga ta seda rolli tahtis ning luges ette mõned Ronald Weasley öeldud laused raamatust. Rupert valiti välja. Peaosatäitjateks said Rupert Grint (Ronald Weasley), Emma Watson (Hermione Granger) ja Daniel Radcliffe (Harry Potter). (Lisa 2) Grint on triost kõige vanem. Aastast 2001 kuni 2011 mängis ta "Harry Potteri" filmides koos Danieli ja Emmaga. (RupertGrintBiography 2014; Wikipedia 2014) Kuigi arvatakse, et Rupert saab hästi läbi "Harry Potteri" staaride Emma Watsoni ja Daniel Radcliffega, siis tegelikult see nii pole. Suhtlema on nad jäänud vaid Emmaga ja Danieliga kohtuvad umbes iga poole aasta tagant. Kõik kolm olid siiski filmimiste ajal väga lähedased ja õppisid üksteist juba varases eas hästi tundma. (RupertGrintBiography 2014) Rupertile meeldivad väga kiired autod ja talle meeldib rallit vaadata. Ta on ka
Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad. Väga hea ning huvitav raamat ilusa väänakuga lõpus. Kavalasti plaanitud Miss Marplei poolt, et kuidas saada kätte mõrvar. Hoidis pinget ning ärevil terve raamatu kestel.
lastega Tirtsu juurde olles ise uuesti rase.Emma on tasakaalust nii väljas,et vanima ja noorima poja annab ta ühele homo paarile kasvatada ja keskmise poja annab selle lastekodusse ja ise läheb rändama.Hääletab ühele autole ja satub selle autoga talliriiki.Algul ta elab tallis niisama ööbides puhkeruumis.Hiljem saab ta öövahiks seal tallis.Nii avastabki Emma enda jaoks uue maailma.Õpib tundma hobuseid ja tunneb et on üks neist.Hobusetalli omanik Karl on aga lahke mees,kes harjub Emmaga ja ehitab talli ülemisele korrusele, talle oma korteri kus ta saab oma tulevase lapsega elada.Lapse sündides, aga kiindub Karl beebisse ja lubab last mitte kunagi hätta jätta.Lõpuks ometi tunneb Emma, et ta kuulub kuhugi ja et ta on koju jõudnud ning alustab oma elu uuelt leheküljelt.
kirurgilist tehnikat, et ravida kompjalgset meest Hippolyte'i. Lõpuks peavad nad kutsuma teise arsti, et jalg amputeerida. Emma tunneb tülgastust oma mehe asjatundmatuse suhtes ja süveneb veelgi kirglikumalt oma afääri Rodolphe'iga. Emma laenab raha, et osta talle kinke ja soovitab talle, et nad põgeneksid koos ära ja võtaksid väikse Berthe'i endaga kaasa. Peagi aga tunneb vaevatud Rodolphe, et teda ei paelu enam Emma nõudvad kiindumused. Rodolphe keeldub Emmaga ära põgenemast ning jätab ta maha. Emma süda puruneb ning ta jääb lootusetult haigeks ja peaaegu, et sureb. Sel ajal kui Emma paraneb on Charles rahalises raskuses ning ta peab laenama raha, et maksta Emma võlgade ja ravi eest. Siiski otsustab Charles viia Emma ooperisse, mis asub lähedalasuvas Roueni linnas. Seal nad kohtavad Leoni. See kohtumine süütab taas vanad romantilised tunded Emma ja Leoni vahel ja seekord alustavad nad armusuhet
Ta kordas endale sosistades linnanime. Emma unistas teekonnast Pariisi ja kujutas ette sõitmist sinna. Ta ostis isegi Pariisi linnaplaani ja vedas sõrmega järge mööda tänavaid, ise olles samal ajal nii lummatud oma ettekujutlustest. Emma jaoks oli Prantsusmaa pealinn niivõrd romantiline ja luksuslik, et Ta oli kursis kõikide uuemate muusikateostega, mis Pariisis avaldati ning sirvinud läbi võimalikud moeajakirjad. Pariis oli Rouaulti tütre kinnisidee. 4.Miks Rodolphe ei nõustunud Emmaga põgenema? -Rodolphe väsib ära Emma fantaasiast, kuidas nad põgeneksid koos ja võtaksid väikse Berthe’i endaga kaasa ning peagi tunneb Rodolphe, et teda ei paelu enam Emma nõudvad kiindumused. 5.Milles on proua Bovary õnnetuste peapõhjus? -Selles, et ta ei oota elult mitte seda, mida elu tõesti võib anda, vaid seda, mida tõotavad romaanikirjanikud, luuletajad, kunstnikud ja maailmareisijad. Proua Bovary usub õnne, kirge
fakte ja rohkem fantaasiat "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" 3. "Analüütilised etüüdid" "Abielufüsioloogia" GUSTAVE FLAUBERT (1821-1880) Rouen sünnikoht Isa töötas haiglas kirurgina Õppis juurat, ei lõpetanud Pühendus loometööle. "MADAME BOVARY" Charles Bovary, kellele isa andis vaba kasvatuse. Asus õppima Roueni kolledzisse. Ema tahtis et temast saaks arst. Ta avab oma esimese kabineti arstina Roueni lähedases alevikus. Abiellus farmeri tütre Emmaga. Emma aga pole nii õnnelik kui Charles. Charles on matslik. Emma aga tahab teistlaadi eluideaali. Esimese osa lõpus kolivad teise alevikku. Emma kavatseb armukese Rodolpe'ga põgeneda, kuid nad ei saa nõusse. Emmal on tütar juba. Emmal on tekkinud võlad. Nende maja aresitakse. Emma saab alevi apteegist arseeniku. Charles sureb kurvatusest. Vaated elule, kunstile: 1."Pagandlus, kristlus, tölplus - need ongi inimkonna kolm suurt arenmisastet. Kurb on viibida viimase tekkimise juures" 2
saaksid rikastele meestele naisteks. Tütred aga isast ei hooli. Goriot ja Rastignac saavad sõpradeks ning Rastignac korraldab ka Goriot matused. Rastignac tuli Pariisi õppima, kuid peagi mõistis, et tähtsam on luua sidemeid ning Vautrinist saab tema õpetaja. 14.Nim"Madam Bovaary" tähtsamad tegelased ja sündmused Madame Bovary": teos algab Charles Bovary lapsepõlvega. Ema soovil õpib Charles arstiks ning asub oma abikaasa Emmaga elama Toste'sse. Emma pole õnnelik ning teda tülgastab maakoht ning talumatult matslik Charles. Abielu mõraneb ning Bovaryd kolivad teise alevikku, et uuesti alustada. Naisel tekib armuke. Järgmise armukesega Rudolphega tahab naine põgeneda, kuid siiski ei tee seda. Emma avastab, et on võlgades ning tapab enda. Sureb ka Charles. 10.Nim Flauberti tähtsamad teosed "Madame Bovary"(1857;ek 1934, 1985) Ajalooline romaan"Salambo"(1857-1862) Suur romaan "Tundekasvatus"(1869;ek 1972)
Darwinit hirmutav mõte: kas tema edasine elu ongi vaid töö, töö ja töö? Nagu isamesilane mõnes tahmase Londoni räämas majas... Võibolla tasuks valida hoopis mugav kodu, kaminatuli, armas naine, lapsed? 29aastane teadlane pani kirja poolt- ja vastuargumendid. Ta ei saaks küll enam omatahtsi reisida ega viita piiramatult aega tarkade meeste seltsis, ometi jäi peale mõte abielluda. Charles abiellus 9. jaanuaril 1838 endast aasta vanema emapoolse onutütre Emmaga (1808-1896). Nad oli peaaegu koos üles kasvanud. Emma oli ilus, tark, aga seni kosilased tagasi tõrjunud. Ta mängis klaverit ja õpetas kohalikus pühapäevakoolis, kus kasutas enda koostatud ja välja antud juturaamatuid lugemikena. Emma oli oma abikaasast vaimustatud. Ta ei teadnud kedagi nii siirast, avatud, heatujulist ja jutukat kui Charles. Emma ise oli vaoshoitum. 29.detsembril 1839 sündis nende esimene laps William ehk Doddy. Ootamatult avastas
Gaby asemele ilusa blondeeritud modelli Lilly Texier. Harimatu tiisikushaige Lilly oli talle täiesti sobimatu naine. 1903. aastal tutvus Debussy Emma Bardaciga, kes oli Faure endine kallim ja nüüd pankuriproua. Nad armusid teinetseisesse kirglikult ja pagesid Jersey saarele (kus Debussy kirjutas klaveripala ,,Rõõmu saar"). Lilly Debussy püüdis end maha lasta ja Debussy sõbrad pöörasid talle selja, kuid nad lõid Emmaga endale kodu elegantsel Bois de Boulognei avenüül, kus 1905. aastal sündis nende jumaldatud tütar Claude- Emma. Elu lõpuni püüdis Debussy pakkuda Emmale nii jõukat elu, kui naine oli harjunud, sageli suurte raskustega, ja nende kümneaastases abielus oli sageli kriisiolukordi, eriti kui mees pidi minema pikkadele kontserdireisidele. 1905. a lõpetas Debussy oma sümfoonilise pildi ,,Meri" (,,La mer"), mis näitab
(2) 7 7. ,,Madam Bovary lühikokkuvõte Raamat ,,Madam Bovary" on romantismi esindav teos. Mille tunnusteks on tundeelu, subjektiivsuse ja individualismi rõhutamine, idealism, fantaasia, vabaduse ja looduse ülistamine, melanhoolia ja religioossus. Noor Emma lõpetas äsja kloostrikooli ja kasulik partii ongi kohe ootamas. Maa-arst Charles Bovary on lesk ja elab hästikindlustatud elu. Ta tutvus Emmaga, kui ravis neiu isa. Nüüd palub arst naise kätt. Charles on armunud, Emma aga mitte. Aga kaasavara tal ei ole ja seega ei jää muud üle. Emma suudab elu doktoriprouana ette kujutada küll ja jääb nõusse. Aga juba üsna pea kahetseb ta seda sammu. Flaubert annab mõista, et pulmaöö oli Emma jaoks õudne. Ka muidu on ta oma uues elus kibedasti pettunud. Mitte midagi ei toimu. Emma istub igavas kolkas, peab hoolitsema mehe eest, keda ta ei armasta, toob tütre ilmale, aga elu
Ülevaade Flaubert'i ,,Madame Bovary'st" ,,MADAME BOVARY" ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käi. Peale selle kohutavalt vastukarva tema oma isiklik mees sinnamaani, et märkab ainult tema vigu. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune
Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Madame Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst. Romaani I osas sooritas ta lõpuks selle eksami ja avas ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis
täielik kaotus. Edmund põgenes, kuid oli mõne aja pärast siiski sunnitud Knudiga rahu sõlmima. Kokkuleppe kohaselt jagati maa Knudi ja Edmundi vahel. Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex. Kokkuleppe tühistas Edmundi surm. 30. nov 1016 inglased tunnustasid Knudi oma kuningana. Pääses võimule olles arvatavasti vanuses 16-19. Maa jaotati nelja võimkonda: 1Eadric Streona- Mercia 2Erik- Northumbria 3Thorkell Pikk- East-Anglia 4Knud Suur- Wessex Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred). Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile. 1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik. Knudil olid head suhted nii inglise kiriku kui ka paavstlusega. Palverännak Rooma ning viibimine keiser Konradi kroonimise aastal 1027. 1019 suri vend Harald ning Knud reisis Taani, määrates juhiks Thorkell Pika, kelles ta naastes 1021.
täielik kaotus. Edmund põgenes, kuid oli mõne aja pärast siiski sunnitud Knudiga rahu sõlmima. Kokkuleppe kohaselt jagati maa Knudi ja Edmundi vahel. Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex. Kokkuleppe tühistas Edmundi surm. 30. nov 1016 inglased tunnustasid Knudi oma kuningana. Pääses võimule olles arvatavasti vanuses 16-19. Maa jaotati nelja võimkonda: 1Eadric Streona- Mercia 2Erik- Northumbria 3Thorkell Pikk- East-Anglia 4Knud Suur- Wessex Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred). Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile. 1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik. Knudil olid head suhted nii inglise kiriku kui ka paavstlusega. Palverännak Rooma ning viibimine keiser Konradi kroonimise aastal 1027. 1019 suri vend Harald ning Knud reisis Taani, määrates juhiks Thorkell Pika, kelles ta naastes 1021.
midagi ei juhtuks. Sellest hetkest alates pole ta enam uskmatu ning hakkab oma pere ja enda elu rohkem väärtustama. 18. ,,Madame Bovary" Teos algab Charles'i kooliseiklustega ning sellega, kuidas ta ülikoolis käib ja seal arstiks õpib, aga kukub sealt välja. Hiljem õpib ta abiarstiks. Tema esimene patsient on jalaluumurruga Rouault, kes talle ravi eest väga tänulik on. Sel ajal abiellub Charles vana naisega, aga too sureb peagi. Varsti abiellub Charles Rouaulti tütre Emmaga, aga Emma kahetseb varsti seda, et ta Charlesiga abiellus. Emma ja Charles kolivad uude kohta elama ning selgub, et ta on rase. Sünnib tütar Berthe. Emma pole truu abielunaine ning hakkab abielu kõrvalt teiste meestega kohtuma. Ta armub Leoni, mistõttu hakkab järjest vähem Charles'i sallima. Leon lahkub riigist ning nende armusuhe soikub. Nüüd kohtub Emma Rodolphe'iga, kellesse ta ka armub, isegi nii väga, et tahab tema ja oma tütrega abielluda, sest tal on Charles'ist ja ta emast
,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käe. Peale selle kohutavalt vastukarva tema oma isiklik mees sinnamaani, et märkab ainult tema vigu. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on
Enno proosaraamatu, kuid teeb selle uueks ja Kõivulikuks. 2014. aastani on kõik näidendid: 1987 Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (koos Aivo Lõhmusega) seotub Kõivu endaga, esimene täispikk võrukeelne näidend. 1991 Castrozza üks esimesi näidendeid. 1998 Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga (Jutuajamisi tädi Emmaga)- Kõivu enda elust. 2008 Lõputu kohvijoomine (koos Leo Metsariga) väga mõjuv ja põhjalik Tartu näidend, kus erinevad ajad saavad kokku. Proosa: Selgem proosatõus 1990ndate alguses. 1988 Endspiel. Laskumine orgu (koos Vaino Vahinguga) 19942010 ,,Studia memoriae IVI" proosaloomingu peamine osa. 1996 Aken 2004 Päev romaan. Puudub peaaegu läbiv sündmustik, seetõttu on see lugeja jaoks teatav proovikivi. 25
annaabi.ee 
