Tollimaks riiki sissetoodavatelt ja riigist vljaveetavatelt kaupadelt. Kohalikud maksud : neid vib kohalik omavalitsus koguda nt. teede korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro Valuuta riigi rahassteem ja kibiv rahahik. Inflatsioon raha vrtuse langus, tulemuseks hindade tus, elukalliduse kasv, tpuudus Deflatsioon- raha vrtuse tus. Pank laenuasutus, mille eesmrgiks on kasumi teenimine. Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on igus raha kibele lasta, kibelt krvaldada, uusi rahathti trkkida. Kommertspank - ripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud %, mida maksad pangale seal raha hoidmise vi sooritatud tehingute eest Vi saad ise oma arvele nt.kasuliku aktsiatehinguga. Aktsia vrtpaber, firma osak Obligatsioon vrtpaber, nt. riigilaenu obligatsioon Dividendid- kasumiprotsendid aktsiate omanikule
1. vahend kaupade ja teenuste vahenduseks 2. arvestusühik hindade, hüvede ja kohustuste ühtse mõõdupuuna 3. rikkuse kogumise vahend omadused 1. püsiv väärtus 2. kaasaskantavus 3. äratuntavus 4. jagatavus 5. turvalisus 6. kulumiskindlus PANK raha koondav ja säilitav, laene andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine. Riigi rahastabiilsuse eest vastutab keskpank e emissioonipank. Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist. Väärtpaberi omanikul on õigus saada osakasu e dividendi või laenuprotsendi e intressi. Levinumad väärtpaberid: 1. aktsiad e omandusosatunnistused 2
· klientide laenuvajaduste rahuldamine Pank - itaalia keeles banko ehk banka, st rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti. AJALOOST 1566 rajati Inglismaal Kuninglik Börs 1659 antakse Inglismaal välja esimene tsekk 1784 avab NY Pank praeguseks USA vanima pangakontori 1795 loodi USA rahapada ZIIROPANK tegutses 16. ja 17. sajandil Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes. Ziiropangad teostasid ka sularahata ülekandeid. Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. I revolutsiooniline pööre panganduses: pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses: pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank raha koondav raha säilitav laenu andev laenu võttev klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav
(kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a) konfutsiaanlus; b)islam; c) hinduism. 93. Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a) Soome; b)Rootsi; c) Taani. 95. Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp; c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 97. Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel;
c)ideoloogiad, huvid, survetegurid. 68.Määramatuse puhul a)võivad esineda nii objektiivsed kui subjektiivsed tõenäosused; b)võivad esineda objektiivsed tõenäosused; c)võivad esineda subjektiivsed tõenäosused. N 112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust a)võrdsusena sotsiaalsetes standardites; b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises; c)võrdsete sissetulekutena. 95.Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 46.Nõudluse kasv a)suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtevahelisele konkurentsile. O 88.Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond;
ei ohusta Eesti raha stabiilsust. Eesti Panga president annab aru riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada
Tulumaksuvaba miinimum 2010.a. 2250.- - see on summa, millelt tulumaksu maha ei lähe. Alampalk e. miinimumpalk- summa, alla mille tööandja maksta ei tohi. (4350.- ) Rahandus 1992.a.-st Eesti kroon Valuuta- riigi rahaühik või rahasüsteem Inflatsioon raha väärtuse langus, tulemuseks hindade tõus, elukalliduse kasv, elatustaseme langus. Deflatsioon raha väärtuse tõus Pank laenuasutus, mille eesmärk on kasumi teenimine Emissioonipank riigi keskpank, kellel ainsana on õigus raha käibele lasta või käibelt kõrvaldada Kommertspank äripank Krediidipank spetsialiseerunud laenudele Intressid teatud % , mida maksad pangale teatud teenuste eest, nt. eluasemelaen Deebetkaart tavaline pangakaart, millega maksad kaupluses või võtad sularaha välja Krediitkaart laenu- või järelmaksukaart Tööturg on koht / süsteem ,kus toimub tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööturu osapooled on tööandja ja
väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teostada ülekandeid. Panka toodud metall aga liikus vastavalt maksetele teistesse pankadesse. N: Hamburi Bank (1619) ja Wisselbank (1609). Järgmine etapp panganduse ja rahasüsteemi arengus olid nn. Emissioonipangad-kes emiteerisid sularaha (mündid, paberraha), saades sellelt tegevuselt emisioonitulu. Samas säilus pangale kohustus see matalli vastu lunastada rahatähe omaniku nõudmisel. Esimine emissioonipank asutati Stokholmis 1656 a. ja 1694 Bank of England. Hiljem läks see funktsioon üle keskpankade kätte kuna esines palju olukordi, kus pangad ei suutnud oma kohustusi lunastada. Keskpank hakkas ka reguleerima ja kontrollima kommertspankade tegevust. Seega on panganduse areng käinud käsikäes majanduse, kaubanduse ja raha arenguga, mis on seadnud omad nõudmised ka panganduse arengule. Tänapäeva kommertspangandust iseloomustab panganduse integreerumine ja
Väärismetall säilis ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid pangaraamatutes vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele. Peale ziiropanku arenesid välja emissioonipangad. Emissioonipanga tunnuseks oli pangatähtede väljaandmine koos kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Seega võis nende poolt ringlusse lastud pangatähtede hulk ületada varakambritesse peidetud väärismetallide varusid. Esimene emissioonipank oli Johan Palmstrucki poolt 1656. aastal Stockholmis asutatud pank. Emissioonipankade suutmatus pangatähti tagasi osta sundis valitsusi hakkama sularaha emiteerimist reguleerima jättes selle õiguse vaid üksikutele. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus vaid keskpankadel. Keskpankade ajalugu ulatub siis 17-ndasse sajandisse. Kogu selle aja jooksul on keskpankade esmane ülesanne olnud hindade ja finants stabiilsuse hoidmine. Samas on
6 Ziiropank 16. ja 17. saj. Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes, tegid ka sularahata ülekandeid. Ziiropangale loovutati väärismetalli või väärismetallraha, mille väärtuse ulatuses hoiustaja sai makseid teostada, väärismetall oli ziiropanga varakambris aga selle omanikud vaheldusid vastavalt maksete tegemisele või maksetest raha saamisele. Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti, kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus ainult keskpangal. I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev
korraldama panga aktsiate müüki eraisikutele ja asutustele. Põhikapitali Eesti Panga arvele kandmise päeva ehk 3. maid hakati tähistama Eesti Panga aastapäevana. 7. märtsil määras Ajutine Valitsus Eesti Panga juhatusse ajutiselt Eduard Aule, Mihkel Punga ning Johan Sihveri. 25. märtsil, juhatuse esimesel ametlikul koosolekul, otsustati esitada panga presidendiks Mihkel Pung, kelle lahkumise järel 2.augustil määrati sellele kohale Eduard Aule. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Panga põhikapital koosnes 4000 aktsiast à 2500 marka. Ühtlasi sätestati Eesti Panga põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1 mark = 0,2903225 grammi puhast kulda, riigi väärtpaberid ja võlakohustused ning diskonteeritud vekslid ja teised väärtused. Eesti Panga loomisega võis ka rahareformi lõppenuks lugeda. Rahareformi tulemused
ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma
investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 9. Finantsvahendajate liigitus Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. · Pangad emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et emissioon oleks kontrolli all. investeerimispank - tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu- müügi tehinguid, sündikaatlaenude andmine (laenu annavad mitu erinevat panka korraga,
Rea valdkondade valitsusest (suhtelise) sõltumatuse põhimõte on terves maailmas juba aastakümneid esile kutsunud teravaid vaidlusi. Üldiselt ollakse siiski veendunud, et otsuseid tuleb langetada seaduste, mitte aga ametimeeste suva järgi. Arvatakse, et ühiskond on tunduvalt stabiilsem, kui valitsus ei saa kõiki institutsioone (vähemalt mitte otseselt) kamandada. Riigi majanduspoliitika seisukohast vaadatuna on oluline, et valitsusest oleksid sõltumatud: Emissioonipank. Emissioonipanka ei saa mitte mingil juhul valitsuse alluvusse anda. Iga valitsus on üldjuhul alalises rahapuuduses ja seetõttu huvitatud "raha juurdetrükkimisest" (käesoleval ajal ehk ka lihtsalt elektroonilisest emissioonist). Kindlustus- ja pangandustegevus. Riigil võiks tekkida kiusatus anda pankadele korraldus enda projekte krediteerida. Sel juhul tuleks pankadel laene anda
Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus kanda Eesti panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ja määras Eesti Panga juhatuse liikmed. Põhikirja kohaselt oli Eesti pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Ühtlasi sätestati põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1mark=0,2903225 grammi puhast kulda. Eesti Panga üheks peaülesandeks oli raharingluse korraldamine, milleks pank sai 30. aprillil 1919 ainuõiguse emiteerida pangatähti. Esimesed 50-margased pangatähed trükiti Helsingis 1919.aastal, kuid lasti käibele veel kassatähtedena
aastast koostati aastaeelarve, kuid 21 nende vastuvõtmine sageli hilines. Kuni 1930.aastani anti riigiasutustele krediiti nende nõudevalduste põhjal, pärast seda aga hakati kulusid piirama sellega, et neil tuli saada majandusministeeriumilt nõusolek ning krediiti hakati andma põhimõttel, et välja makstav krediit ehk kulud oleks tasakaalus laekuvate tuludega. Eesti Pank oli nii laenu- kui ka emissioonipank ilma kullaklauslita, mis töhendab, et laenu andmise vajadusel võis pank lihtsalt raha juurde trükkida. Eesti Pank laenas üle oma tegelike võimaluste ja laenu tagasi saamine osutus raskeks. Vältimaks ulatuslikke pankrotte, pidi pank laene veelgi juurde andma ning selle jaoks raha juurde trükkima. Pank alustas ka kullatagavarude realiseerimist. 1920ndate alguseks oli Venemaalt iseseisvumisega saadud 15 miljonist kuldrublast säilinud vaid 2,5, vajalikud reformid
d) riigi karistus- ehk pönitentsiaarasutused (kaasajal demokraatlikes riikides pigem kriminaalteraapia korrektsiooniasutused). 4) riigikassa ehk fiscus - sisu: a) maksud (riigi- ja kohaliku omavalitsuse ehk kohalikud maksud); b) eelarve (tulud ja kulud); c) rahvusliku valuuta emiteerimine ja selle ringluse kontroll (kaasajal tagab enamasti riigi- või emissioonipank). § 6. RAHVAS, RIIGI SÜSTEEM NING ÜKSIKISIK ÜHISKONNA POLIITILISES ORGANISATSIOONIS Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid on samas ka ühiskonna poliitilise organisatsiooni elementideks. Rahva, riigi süsteemi (nii primaarsed kui ka sekundaarsed elemendid) ja üksikisiku ning riigi poliitilise organisatsiooni vahekorra puhul on põhiküsimus poliitilises ülesehituses ning esindatuses võimu teostamisel. P. 1
„rahvusringhäälingu“ BBS juhtimiseks 1930. aastatel. Valitsus loobus BBS „otsejuhtimisest“ ja moodustas selleks tarbeks nõukogu, kuhu kuulusid valitsuse, opositsiooni, ametiühingute, ülikoolide jne esindajad. Ollakse veendunud, et otsuseid tuleb langetada seaduste, mitte aga ametimeeste suva järgi. Riigi majanduspoliitika seisukohast vaadatuna on oluline, et valitsusest oleksid sõltumatud (Raudjärv, 1995, lk 29): Emissioonipank. Emissioonipanka ei saa mitte mingil juhul valitsuse alluvusse anda. Iga valitsus on üldjuhul alalises rahapuuduses ja seetõttu huvitatud “raha juurdetrükkimisest” (käesoleval ajal ehk ka lihtsalt elektroonilisest emissioonist). Kindlustus- ja pangandustegevus. Riigil võiks tekkida kiusatus anda pankadele korraldus enda projekte krediteerida. Sel juhul tuleks pankadel laene anda äriplaanidele, mis on küll
annaabi.ee 
