Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimedel on käbid. Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk.
tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tänapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed. Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte
ning 2 klaad: Celastrales, Malpigiales, Oxalidales Pärisrosiidid II ehk malviidid (3 põhiseltsi: Brassicales, Malvales, Sapindales) ebaselge positsiooniga seltsid: Myrtales mürdilaadsed, Geraniales kurerehalaadsed (APG III järgi kuuluvad malviidide hulka) ja sug. Vitaceae viinapuulised (APG III järgi selts Vitales ) Selts Geraniales - kurerehalaadsed Sug. Geraniaceae kurerehalased o eluvormilt rohttaimed, poolpõõsad või põõsad, sageli aromaatseid õlisid sisaldavate näärmekarvadega Lehed tavaliselt hõlmised või lõhised, enamasti abilehtedega Õied hüpogüünsed (sigimik ülemine), tsümoossetes (ebasarikjates) õisikutes Õiekate viietine või neljatine Kroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga)
viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga. seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest -samad on neil seemnekest, idu ja toitekude -ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel -eluvormilt puud,harva põõsad käbi - 1.isakäbi-tillukesed,kollased ja neis on tolmukotid -pärast tolmlemist isakäbid kuivavad 2.emaskäbi-neis on seemne algmed millest pärast tolmlemis arenevad seemned eoseline paljunemine -paljunemise viis mis toimub eoste abil eos -eos moodustub ainult ühest rakust -sootsates tingimustes areneb eosest eelleht -vaid vähesed eosed hakkavad idanema -eosed on näiteks vetikatel eosla -seal valmivad eosed
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars
Ning ka suitsusaunas on temas väga hea toime, sest tekkiv suits on väga hea toimega. Et vältida haigestumist on ikka vanarahvas öelnud, et söö päevas üks kadakamari ja see hoiab tervena. Marikäbisi saab ka varuks koguda, sest need säilivad kuivatatult hästi. Aga marikäbisi ei tohiks liiga ära kuivatada, sest siis kaob ravitoime ära, ning ka rohelisi marikäbisi ei soovitata korjata! Kadakal on ka oma hüüdnimed nagu näiteks : kattai, kadak, kadajas, kadarik. Eluvormilt elab kadakas kuni 10.m kõrgune igihaljas puu või 1 - 3 m kõrgune põõsas. Enamasti kahekojaline, harva esineb ühekojalisi taimi. Võib elada üle 100 aasta vanaks. Käbi moodustub sügisel. Isaskäbid on kollased ja emaskäbid algul rohekad. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Okkad on 1¼2 cm pikkused, teravatipulised, 3-kaupa kimpudes. Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat.
rood. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. 1.2. Klass: kaheidulehelised Kaheidulehelised (Dicotyledonae) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass. 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000 neist kasvab Eestis umbes 1000. Kaheiduleheliste klass jaotatakse neljaks rühmaks: lahkkroonlehised, kroonlehitud ja liitkroonlehised. (Jurtsev, Issain; 1969)
Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem. Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL Eluvormilt kahesugused: 1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava ÜLEVAL, kehakujult vaas hüdrad, meriroosid ja korallid 2.Meduusid: ujuvad vabalt, kumer keha, nagu vihmavari, suuava ALL, täppsilmad Osa ainuõõssed, nt meririst ja karikloomad, algul polüübid, adult meduus Hüdraloomad: lihtne närvirakkudest võrgustik, lihaskiud, liigub, kombitsad ja kõrverakud. Eestis varshüdra. Elab taimedele, kividele, puunottidele kinnitudes, aeglane. Paljuneb pungudes ja suguliselt
Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte , mida kasvatatakse põldudel ja aedades .Lisaks kultuuritaimedele on aia-ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud , kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. 1.6 Kui palju on õistaimi? Õistaimed on tänapäeva kõige liigirikkam taimerühm selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetset paljasseemnetaimedest . Ligikaudu ¾ õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka , mis oma ehituselt kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. 1.7 Paljassseemnetaimed : · Harilik kadakas - Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. · Harilik kuusk - Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. · Harilik mänd - Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. · Jugapuu - Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid.
Cyanophyta; () Phaeophyceae; () Rhodophyceae; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyceae; () Xantophyceae; () Chrysophyceae SÜSTEMAATILINE OSA Sinivetikad. Kuuluvad fülogeneetiliselt: (x) gram - eubakterite hulka; () gram + eubakterite hulka; () purpurbakterite hulka; () arhebakterite hulka; () rohevetikate hulka; () glaukofüütide hulka; () primitiivsete prümnesiofüütide hulka Sinivetikad on eluvormilt: () amööbed; () monaadsed; (x) kokkoidsed; (x) niitjad; (x) koloonialised; () sifonaalsed; () sifonokladiaalsed Sinivetikatel puuduvad: (x) mitokondrid; (x) golgi aparaat; (x) tuum; (x) endoplasmaatiline retiikulum; () ribosoomid; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained; () klorofüll Pigmentidest esinevad klorofül: (x) a; () b; () c; (x) fükotsüniin; (x) allofütsüniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () florideetäklis; () krüolaminariin
Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine. SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine.Viljaks on neil kupar või luuvili. Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi
või ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud Hk. (riik) LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata,
LIMASEENTE HK.-D Riik Ekskavaadid: Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Riik: AMÖÖBID 1. Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud 2. Hk. LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata,
Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. Enamik Eestis kasvavatest õistaimedest on kaheidulehelised. Ka meie rahvuslill – rukkilill – kuulub nende hulka. Väga palju õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja silmarõõmuks. Paljud üheidulehelised (kõrrelised) on kariloomadele söödataimedeks. Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele
Peamiselt Lõuna-Aafrika, mõned ka Austraalias, umbes 1900 liiki Lehtsukulendid, kummalise välimusega Mõned liigid söödavate lehtedega Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: - viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas - endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae Sugukond paksulehelised – Crassulaceae Laialt levinud, üle 1000 liigi, palju ilutaimi, mõned paljunevad leheservadesse tekkivate taimekestega vegetatiivselt
õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. Seeme on seemnekestas tugevasti kinni, teris on ühest osast tömp, teisest otsast terav. Teravas osas paikneb idu koos idulehe, iduvarre ja idujuurega. Kaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida[1]) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass. 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000, neist kasvab Eestis umbes 1000. Üheidulehelistest eristab neid see, et neil on kaks idulehte, erandlikult võib üks iduleht olla kängunud. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille kambium võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised
Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku,näärmevedelik „seedib“ putuka ära.Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes
perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 66. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt
seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 43. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt.
annaabi.ee 
