konflikte. Dementsusega võivad 50%-75%-l haigestunutest kaasneda käitumis- ja isiksuse muutus. Eestis peaks eelduste kohaselt olema vähemalt 10 000 dementsussündroomiga ja 7000 Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei saa tervishoiujuhid planeerida, et lähitulevikus, demograafilise situatsiooni nihkumisel vanemaealiste ülekaalu suunas kasvab sellest haigusgrupist tulenev haiguskoormus ühiskonnale. Korrektse diagnoosi ja praegu võimaliku ravini ja arstliku nõustamiseni jõuab Eestis väga väike osa Alzheimeri tõve haigeid, seda paljuski tingituna rahvastiku vähesest teadlikkusest dementsusest kui tõvest ning selle ravivõimalustest, ja seetõttu ka arstliku abi mitteotsimisest. Kui teadlikkus suureneb, siis peaks arstkond olema valmis nii adekvaatseks diagnoosimiseks, raviks kui ka nõustamiseks, kuna dementsete hooldajatele
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine;
eurooplase elu kogupikkusest Kirjeldatakse lõhet rahvastiku sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi sotsiaalse võrgustiku ulatuse ja kvaliteediga parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel Global ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest Sotsiaalse kapitali tasandid ja seos tervisega o Mikro- e indiviidi tasand – Burden of Disease (GBD)-haiguskoormus Olulised heaolu ja õnnelikkuse ennustajad: • ajaveetmine teiste inimestega väga tugev seos, eriti vaimse tervise osas o Meso- Years of Life Lost (YLL)- suremuskaotus, enneaegne surm on oluline subjektiivse heaolu allikas (Myers 2000). Õnnelikel inimestel on egrupikogukonna/paikkonna tasand – mõõdukas seos tõestatud o Makro- e
Mis on habituatsioon, mis sensitisatsioon? Millised muutused ajukoe peenehituses kaasnevad õppimisega? Alzheimeri tõvega seotud mäluprobleemid. XIII LOENG Psühhiaatria. Psühholoogia ja psühhiaatria vahekorrast. Psühhiaatriliste kõrvalekallete allikad, levimus (Euroopa näitel). Geenide ja keskkonna koostoime. Alkoholism, depressioon; skisofreenia: levimus, haiguskoormus (DALY – disability- adjusted life years), olemus, tüübid, peamised sümptomid, pärilikkus, võimalikud mehhanismid. XIV LOENG Kuidas me teistest olenditest, sh inimestest, kõnekeelt kasutamata aru saame? Mis on empaatia, kaastunne ja vaimuteooria (Theory of Mind e ToM)? Kuivõrd kattuvad/erinevad vaimuteooria ja empaatia? Kuidas egotsentrism eelnevaga seotud on?
kasvajahaiged (ka kaugelearenenud haigusega) elavad kauem ning saavad pikemat aega onkosptetsiifilist ravi, mis on ise sageli trombogeenne. (5) Erinevate uuringute hinnangul suurendavad kasvaja/kasvajavastane ravi VTE tõenäosust tavapopulatsiooniga võrreldes 4-8 korda ja haiguse ajal kujuneb VTE umbes 20%-l onkoloogilistest haigetest (lahangul leitakse VTE kuni 50%-l kasvajahaigetest). (6) VTEst põhjustatud haiguskoormus ja suremus pahaloomulise kasvajaga patsientide seas on märkimisväärne, kuid mõningate uurijate hinnangul on VTE olulisus onkoloogide seas endiselt alahinnatud. Paljud vähihaiged kuuluvad kõrgesse VTE riskigruppi ja selleks, et haigust optimaalselt ennetada on vaja tõsta teadlikkust probleemist onkoloogide seas. (7) VTE võib olla esimene näitaja kasvaja olemasolust, mistõttu VTE käsitlemine võimaliku paraneoplastilise