ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine.
6,7 9,0 6,7 Valitsemine ja kodanikkond · Indikaatorid on: valimisaktiivsus, osalemine poliitilistes tegevustes, avaliku konsultatsiooni olemasolu õigusloome küsimustes, inimeste usaldus institutsioonide vastu. Eesti Soome Venemaa 2,1 6,4 1,9 Keskkond · Näitajaid: õhusaaste, keskkonnast tingitud tervisekadu, rahulolu elukeskkonna kvaliteediga, juurdepääs rohelistele aladele. Eesti Soome Venemaa 6,8 9,2 4,4 Subjektiivne heaolu · OECD subjektiivse heaolu näitajaid on kaks: eluga rahulolu ja mõju tasakaal. Eesti Soome Venemaa 1,9 8,4 1,2 Sissetulek · Näitajad: kodu ülalpidamise kulud, tulu
KRAAP Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu samuti suured. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi. Eestis küünib see näitaja üle 12 liitri. Kahjude ulatust võimendab alkoholitarbimiskultuur, mis soodustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimist, seetõttu
mürgistuste tekke ja nendest tingitud haigestumiste ja surmadega. Välispõhjustest olulisemad tervise kadumise põhjused on liiklusvigastused ja vägivald, mis kokku põhjustavad ligi poole meeste alkoholiga seotud välispõhjuste tõttu kaotatud eluaastatest. Maksatsirroos põhjustab 23% alkoholist tingitud tervisekaost. Maksa alkoholitõppe surrakse Eestis juba vanuses 2024 eluaastat. Terviseriskidest põhjustavad suurimat tervisekadu Eestis suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ning füüsiline mitteaktiivsus, mis igaüks põhjustavad enam kui 20 000 eluaasta kaotuse. Nende riskitegurite mõjust tervisekaotusele moodustab enneaegne suremus 6085%. Alkoholi kuritarvitamine on 10 kõige enam töövõimetust põhjustava haiguse hulgas. Veelgi suurem on alkoholi tekitatud kahju närvisüsteemile, psüühikale ja inimsuhetele.
teadlikkusest dementsusest kui tõvest ning selle ravivõimalustest, ja seetõttu ka arstliku abi mitteotsimisest. Kui teadlikkus suureneb, siis peaks arstkond olema valmis nii adekvaatseks diagnoosimiseks, raviks kui ka nõustamiseks, kuna dementsete hooldajatele spetsiifiline nõustamissüsteem praegu Eestis puudub. (Linnamägi jt 2004: 257 - 258). Dementsussündroom ja sellest tingitud haiguskoormus ning tervisekadu kui probleem ühiskonnale on Eesti meditsiinisüsteemis selgelt alatähtsustatud. Dementsuse aladiagnoosimise põhjus Eestis võrreldes mitme teise riigiga tuleneb sellest, et kui mujal maailmas hakati probleemiga laialdasemalt tegelema 20 aastat tagasi, siis Eestis alustasime 3
Alkoholi (liig)tarbimine - Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. - Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi. - Eestis tarbitakse alkoholi pea kaks korda enam. - (Liig)tarbimine põhjustab teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks: - vägivald ja õnnetused, - tervisekadu ja varased surmad, - langenud õpi- ja töövõime. Vt Sotsiaalministeeriumi kodulehel uuringuid ja valdkonna ülevaadet: http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-eluviis-ja-haiguste-ennetamine/alkohol.html Alkoholi turg ja tarbimine Eestis 2011 - Alkoholi tarbimine ühe elaniku kohta oli Eestis 10,2 liitrit absoluutalkoholi (Soomes 10,1 liitrit; Rootsis 7,7 liitrit). - Võrreldes 2010. aastaga tõusis Eesti näitaja 5,7% ehk 0,55 liitri võrra.
10.2008.) Pereeluga rahulolematus majanduslikku ebavõrdsust ning tegevuse tahtlikke ja mittetahtlikke tagajärgi; tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud lükkab veerema "rahulolematuseratta", mis haarab edasi liikudes ka teisi o projektid peaksid toimima võrgustikuskohtumised näost-näkku ja väikestes eluaastad.Kolm peamist tervisekadu põhjustavat haigusgruppi eluvaldkondi (Narusk 1994-1999, sotsioloog). Õnn ja rahulolu Stutzer gruppides sidususe suurendamiseks, homogeensetes gruppides silla loomiseks Statistika kohaselt elab keskmine Eesti naine tervena 57,2 (2003) – õnne võib vaadelda kui subjektiivset hinnangut individuaalsele erinevate gruppide vahel. Sotsiaalne kapital: o võrgustikud, normid, usaldus,
muudatuste järele inimese elukorralduses vajadus nii vahetu kõrvalise abi kui ka rahalise toetuse järele. Inimese igapäevaelu dikteerib piiratud ligipääs transpordile, informatsioonile, hoonetele, takistusi tekitab tööandjate ja ühiskonna diskrimineeriv suhtumine. Sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidud uuringust3 tulenevalt teeb 90% puuetega inimestest puude tõttu mitmesuguseid lisakulutusi, peamiselt on need seotud ravimite ja transpordi eest tasumisega. Tervisekadu võib halvendada sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning põhjustada vaesusesse langemist. Sotsiaalkindlustuslike toetuste suurenemine soodustab teenistuses vigastada saanud isikute ühiskonda kaasatust ja võimaldab suurendada nende iseseisvat toimetulekut. Kui muudatusi ellu ei viidaks, avalduks see negatiivselt elanikkonnarühmade sotsiaal- majanduslikus ebavõrdsuses, puudutades tööhõivet ja võimalikke perekondade lagunemist. Võimalikku töövõimekaotust pelgavad eriti mehed
Võrdlus EU 15 vana riigiga (-8,5 meestel ja –3,6 naistel) Väikelaste ja imikute suremuses mahajäämus väiksem (5,26 promilli EU 15 ja 7,64 Eesti, 2002) Suremuse tõus ja sündimuse vähenemine 1990 aastate keskel polnud omane kõigile Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikidele. S.t. üleminekul olid üldised ja spetsiifilised tegurid. Võrreldes Soomega on Eesti meeste suremusel kaks selget tippu – 5-10 a. vanus (väike surmade absoluutarv) ja 25-65 a. Tervisekadu Kaotatud eluaastate arv 2002.a. 338000 (elanikke samal aastal 1 361 242), sellest 140 tuhat haiguste ja vigastuste ja 198 tuhat surmade tõttu enne keskmise oodatava eluea saabumist. NB. See on lihtsustav lähenemine, kui kõik oleks elanud faktiliselt selle vanuseni, oleks keskmine oodatav eluiga palju kõrgem Südame veresoonkonna haigused annavad 33%, haigused 20% ja välispõhjused 12% haiguskoormusest 2012 a
annaabi.ee 
