Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest
nende nimel ka pingutavad, on suur tõenäosus, et nad ka selle saavutavad. Millised on peamised elueesmärgid, mille poole inimesed püüdlevad? Sageli pingutavad inimesed karjääri nimel. Me näeme palju vaeva sobiliku töö ja palga otsimisega. Paljudel on soov algselt saavutada majanduslik kindlustatus, et ei peaks muretsema, kuidas elus toime tulla. Selle jaoks on aga vaja stabiilset tööd ja sissetulekut. Nähes vaeva karjääri nimel, ei suudeta keskenduda muudele eluvaldkondadele. Pärast seda saab alles asuda järgmise eluetappi juurde, olgu selleks siis pere, seiklus, tervis või midagi muud. Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare on ka öelnud: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“ Inimesed püüdlevad kindla ja stabiilse töö poole, et kindlustada oma tulevikku. Inimesed väärtustavad perekonda. Pere on just see, kes ootab, hoolib ning toetab igas olukorras. Inimesed püüdlevad hea elu poole, kuid selle jaoks on vaja rõõmu ja rahulolu.
sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Tihti eristatakse esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminism andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse alalt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele eluvaldkondadele. (Vikipeedia: ,,feminism". 12.12.2016) 2. Palun lisa üks tsitaat või väike refereering enda uurimistööga seotud allikast ja lisa ka see kasutatud allikate loetellu. Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Puuvill on pärit indiast, sealt on selle kultuuri kasvatamine levinud teistesse samasuguse kliimaga maadesse. Puuvill on üheaastane taim, mis kasvatab oma seemnete kaitseks koheva valge katte, mida
jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias. Budismi kujunemine läbi ajaloo: 1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda: avatansakasuutral põhinev huavan chan (zenbudism) 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Asoka. Kummatigi ei saanud budism valitsevaks Indias ja seda tänapäevani, kuigi budismi mõju kõigile eluvaldkondadele oli tohutult suur. Vast üks põhjus on see, et budistlik õpetus eitab igasuguseid inimeste seisustevahesid. Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda -
reeglite alusel (sõna ,,ema" ei saa asendada ükskõik millise sõnaga, nt ei saa öelda ,,ema" asemel ,,kõrvarõngas" või ,,mõõkvaal"). Eneseregulatsioon: Süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline (sõltuvus)suhe tervikus. Strukturalismi puhul laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest.
Klassikalised: 1) Harold Adams Innis (Toronto koolkond) - väitis, et kontroll kommunikatsioonimeediumite üle an sotsiaalse ja poliitilise võimu. 2) Herbert Marshall McLuhan (Toronto) - käsitluses oluline inimese maailmakogem protsess (inimkeskne meediakäsitlus); Teine põlvkond e televisioon: 3) Neil Postman - negatiivne hoiak televisioo tehnoloogia arengu suhtes. Teda ei huvitanud meediumi mõju inimesele, pigem meediumi mõju erinevatele eluvaldkondadele. 4) Joshua Meyrowitz - küsis ühes teoses: mis juhtub televisioonikultuuris üles kasvanud inimes Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyo infoühiskonna kirjeldus
ekskremendi auditiivne kontroll)). 12. SEMIOOSIS -märgitoime Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. 13. Semiootika ja strukturalism Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi.
Kuna töö eesmärk on analüüsida hariduskulude taset ja selle dünaamikat rahvusvahelises võrdluses, siis on autor püstitanud kaks hüpoteesi: Eestis on hariduskulude tase SKP-st kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kui riigi majanduslik seis on hea, siis protsent SKP-st, mida hariduskuludeks kasutatakse, on madalam, st nii majanduslanguse kui –tõusu ajal suunatakse haridusse sama summa, kuid muudele eluvaldkondadele eraldatakse vähem või rohkem raha. 3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses C. B. Blankart tõi ajaloolise asjaoluna välja, et avaliku sektori teoreetilist osa käsitleti algselt puhtakujulise õpetusena valitsussektori rahandusest. Klassikute meelest peaks
· 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada istungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla) · Demokraatlik riigikorraldus hakkas autoritaarsega asenduma · Detsembris 1934 piirati sõnavabadust ning veidi hiljem suruti maha opositsiooniline Maaleht, peagi laienes ajakirjandusele kehtestatud kontroll ka teistele eluvaldkondadele · Märts 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus · 8.detsember valmistasid vabadussõjalased ette relvastatud riigipööret kuid ebaõnnestunult · Et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida kutsusid riigijuhid 1937.a kokku ebademokkraatlikult moodustatud Rahvuskogu. (Rahvuskogu võttis pätsi suunitlusel vastu uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi)
Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 3. Milline on seos keele ja ühiskonna vahel strukturalistide seisukohast? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek's on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne).
identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Idee, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega, laiendati lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet 5 erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Märk on diskreetne tähenduse ühik. See on "miski, mis käib millegi kohta kellegi jaoks ja mingis rollis". Märkide hulka muu hulgas kuuluvad sõnad,
Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER-EGO. Internaliseerimine protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimestele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, ta täidab neid vabatahtlikult ja nende rikkumisel tunneb süütunnet. Lapsepõlve tähtsus inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. 29. Gary S Becker ratsionaalse valiku teooria: majandusteaduslike lähenemiste rakendamine sotsiaalsetele eluvaldkondadele. Eeldab, et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad ja on maksimaalse kasumi peal väljas. Inimkapital on inimese kogemus, teadmised, haridus, oskused, kogemused jne. Abielu ja perekonna majanduslik teooria, abieluturg. 30. Edward O Wilson sotsiobioloogia. Inimese käitumise uurimisel rakendatakse Darwini evolutsiooniteooriat. Inimeste sotsiaalne käitumine on suuresti määratud geenide poolt. Aitasid kaasa esivanemate ellujäämisele ja paljunemisele. 31
Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. • Strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne).
2) rituaalne (jumalateenistusel osalemine, palvetamine, sakramentide saamine jne); 3) ideoloogiline (uskumuste sisu ja ulatus, mille järgimist mingi usuühenduse liikmeilt oodatakse); 4) intellektuaalne (religioossete teadmiste ulatus teatud grupi pühakirja, usudogmade ja rituaalide osas); 5) järelduslik (religioosse usu, tegevuse, kogemuste ja teadmiste mõju muudele eluvaldkondadele antud indiviidi puhul). 89. Mis on religooni funktsioonideks? - Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. - Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. - Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne).
teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne).
suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne).
1 Ebavõrdsuse mõõtmine Joonis 11 AVALIK VALIK – poliitiliste nähtuste uurimine majanduslike meetoditega. Arenes suurelt 60ndatel. Majandusteadus – inimeste valikute uurimine. Enne 70ndaid defineeriti seda uurimisobjekti kaudu, turgude toimimine, majandus kui süsteem. Alates 70ndatest defineeritud meetodi kaudu (G.Becker). Majandusteadus on ratsionaalse valiku analüüs ja see on rakendatav kõikidele eluvaldkondadele, mitte ainult otsustele turul. Analüüsi meetod: ratsionaalse valiku mudel – eeldab, et inimeste eelistused on stabiilsed, inimesed maksimeerivad oma kasu ja neil on otsuste tegemiseks piisavalt informatsiooni. Analüüsi rakendused: 1) Eeldus: käitumine poliitikas = käitumine turul. Ratsionaalse valiku mudeliga saab analüüsida poliitikute, ametnike, kodanike käitumist. Avalik valik on riigi rahendusega seotud pigem perifeerselt.
Nagu fotodegi puhul muutus oluliseks tähendus, emotsioonid. Rezissööridele oli oluline publiku reaktsioon, publiku sisseelamine filmi. Oluline oli see emotsioon, mille publik sai. Filmilinal nähtu pidi panema kaasa mõtlema, samastuma, läbi elama. Oluline oli seega realistlikkus. nagu postmodernne foto, nii pidi ka 20. sajandi lõpu film konstrueerima vaataja jaoks reaalsust. Esitatav lugu pidi olema usutav. Pilet nr.7 1. Fotograafia leiutamine, selle môju kunstile jm. Eluvaldkondadele Fotograafiat oli vaja erinevatel valdkondadel: ekspeditsioonidel, hea mälukogumise vahend, illustreerimiseks. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles 19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto. Enam kui saja aasta jooksul
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2
moodi tehakse moe enda pärast MOEKEELE FUNKTSIOONID Kuulsuste mood Carmen Kass Niisiis on moes kõige domineerivamad funktsioonid emotiivne ja konatiivne. Emotiivne kuna mood baseerub eneseväljendusel, enesenäitamisel. Kuid emotsioonid, mida väljendatakse, kuuluvad disaineritele, on nende ideed ja mõtted konatiivne funktsioon Strukturalism Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega Keelelised struktuurid samastatakse mõtlemise struktuuridega -- universaalne grammatika See universaalne grammatika on kõikide universaalide allikaks, ta annab määratluse ka inimesele endale. Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on
(vohav kasvaja)? Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus). Roland Barthes (1915-1980) Mütoloogiad (1957): meie rituaalid ja vaated on mütoloogiad. Uurib peaasjalikult massikommunikatsiooni keelt (aga samal ajal loob müüti kodanlasest kui müütide kütkes olevast...) }=> Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
annaabi.ee 
