Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6. Millised etapid on katteseemnetaimede lootejärgses arengus? Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. 7. Missugused tegurid tingivad organismi surma? Organismi elundite mitte toimine, erinevad haigused. 8
Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, välisilme muutub. 18. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingemistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. selles staadiumis on võimalik organismi veel elustada. Bioloogilise surma saabudes
eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünteesil orgaanist ainet. (Samuti ka inimene) Nad ei saa elada ilma väliskeskkonnast hangitavate orgaaniliste ühenditeta. Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil : elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Nad kasutavad üksnes orgaanilisi ühendeid energiaallikana. Viimaste oksüdatsiooniga vabaneval energial põhinevad heterotroofide kõik elutegevusprotsessid. METABOLISM Organismid hangivad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, mida saadakse hingamisel ja toitumisel. Seejärel lagundavad nad biokeemilistes protsessides väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid. Organismide ainevahetus väljendub selles, et elutegevusekäigus moodustunud jääkproduktid eristatakse väliskeskkonda. Organismide ainevahetust käsitletakse koos energiavahetusega, kuna ainevahetusega kaasnevad energeetilised muutused.
patoloogilised muutused taime ainevahetus ning rakud organismis, elundkondade ja koed hävivad järk-järgult. talitused häiruvad, sellega Ühe- ja kaheaastastel kaasnevad mitmesugused taimedel algab vananemine haigused ning kõige selle kohe peale viljade ja tulemusena seemnete valmimist. elutegevusprotsessid Mitmeaastastel taimedel võib aeglustuvad, koos aga see protsess isegi sama vananemisega muutub ka liigi piires käivitudada eri looma välisilme. Vananemine aegadel. Küllaltki organismi tasemel on ebamäärane on vananemise tingitud nii pärilikest algus taimdel, kes põhiliselt teguritest, kui ka paljunevad vegetatiivsel teel. keskkonnatingimustest
· Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. · Sile tsütoplasmavõrgustik- · Kare tüstoplasmavõrgustik- Taimeraku mikroskoobifotod Bakteriraku ehitus Bakteriraku ülesanded · Ribosoom-valkude süntees · Mesosoom-aeroobsetel bakteritel on seal hingamissüsteemid · Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks
selgelt erinevaid etappe. Otsese arengu puhul on organism sündides täiskasvanule sarnane. Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-juveniilne, fertiilne ja seniilne Juveniilses staadiumis loomorganismis toimuvad muutused-kasvamine, elundkondade täiustumine, reflektoorne tegevus. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vanadusperioodi. Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu periood: tolmukapesas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood:aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. Organismi surma tingivad keskkonnategurid ja geneetilised mehhanismid.
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, mill...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesuguli...
a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18.Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kiinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Inimest on võimalik kliinilisest surmast välja tuua elustades. Bioloogilise surma korral on paljude elundite ja elundkondade, eelkõige aga ajukajustused juba
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Seal toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma moodustab enamuselt vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Mõlemal rakul on rakutuum. Rakutuum juhib rakus kõiki raku talitlusi. Rakk on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid. Rakutuuma membraanis on poorid, mille kaudu transporidakse rakutuumas sünteesitud makromolekule tuumast välja ja tsütoplasmas moodustunud valke rakutuuma sisse. Tuumapoor
(rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. 6. Miks on erinevad liigid erineva elueaga? Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonnateguritega. Oleneb siis haigustest, toitumisest, pärilikkusest, jms.
ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel. Rakutuum säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku.
täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Vananemine elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused ja surm. 4. Surm - I agoonia vahetult surma ennuseisund. Elutähtsate elundite talitlus on niivõrd aeglane, et ei ole märgatav. II kliiniline surm elutalitlus on lakanud. Elustatav 3-5 min. III bioliigiline surm närvirakud on hävinenud, elustamine pole võimalik. Taimede areng idukujunemine. Lootejärgne areng. I vegetatiivne staadium koosneb idanemisest, organite kujunemisest & kasvamisest II
Täismoondeline areng: muna > ussike -> nukk(aktiivne elutegevus puudub) -> valmik Vaegmoondeline areng: muna -> vastne vms, kes erineb oma vanemast -> valmik Ontogenees- isendi individuaalne areng Loomade lootejärgse arengu etapid: Juveniilne staadium kestab organismi sünnist kuni sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Muutused hõlmavad peaaegu kõiki elundkondi. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel jne. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Bioloogiline surm on peale kliinilist surma, mis on kestnud üle 5 min
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel,...
rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist sigimisvõimeliseks saamiseni; organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus (käimine, toitumisharjumused, kohanemine) täiustuvad, kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused) ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Neile järgneb vananemisperiood (elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ja elutegevusprotsessid aeglustuvad, kaasneb raukumine). Selgrootud annavad tuhandeid kordi rohkem järglasi, kui imetajad ja linnud, kuid enamus neist ei ela paraku sigimisvõime saabumiseni. Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on tingitud mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnatingimustest
mikroorganismidele. Hallitusseente spoorid ja mikroobide levivad kergesti ja nakatavad kiiresti kogu puuviljade massi. Mehhaanilised vigastused näiteks muljumised, koorelõhed, mis tekivad puuviljade ümberlaadimisel kiirendavad samuti riknemisprotsessi. Puuviljad annavad ära kergesti neis sisalduva vee, mis tõttu tekib kaalukaotus. Vee kaotusega kaasneb puuviljade närtsimine ja nõrgeneb vastupanuvõime mikroorganismidele. Puuviljade elutegevusprotsessid ei lõppe nende puult korjamisega, transportimise jooksul toimub nende järelvalmimine. Kvaliteetesete puuviljade kohale toimetamiseks tuleb valmimisprotsessi pidurdada. Transpordi ajal on puuviljad avatud liikumisele, vibratsioonile, rõhule, temperatuuri erinevustele ja muutustele suhtelises õhuniiskuses. Sellepärast transpordi tingimused peavad minimiseerima kõik faktorid, mis võivad mõjutada puuviljade mandumist.
fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani ja rakuorganelle. Liikumine toimub tänu valkude muutustele, mis põhjustavad fibrillide pikenemist või lühenemist, selleks kasutatakse ATP energiat. Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom, mis koosneb kahest ristiolevast tsentrioolist. 14 Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. 15 Vibur Vibur on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell. Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid.
oksüdatsioonil.Suurem osa organismidest on h. Siia kuulub eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-, või kemosünteesil orgaanilist ainet. Ka inimene on h. H lagundavad toiduga saadud org ainet kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks lähteainete saamiseks. H kasutavad energiaallikana üksnes org. ühendeid. Org ühendite oksüdatsioonil vabaneval energial põhinevad h kõik elutegevusprotsessid. Metabolism- organismides asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsioon moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org ühendid lõhustatakse ensüümideabil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada kahte etappi:1)biopolümeeride hüdrolüüs (nt
15. Lootejärgse arengu etapid eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja generatiivset staadiumi, nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne staadium algab organismi sünniga. juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi. Koos vananemisperioodiga ilmnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub looma välisilme. 16. Taimede arengu iseärasused katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jagunev vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand . Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed) , sel perioodil toitub idand põhiliselt seemnes olevatest varurainetest. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik,
ja 40 nädalal peaks laps sündima. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumiteJuveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid.Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi.Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad.Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed.Kliinilisest surmast saab organismi elustada veel ning lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlus ja kestab 5 minutit (oleneb keskkonnast). Mõisted
Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Postemrbrüonaalse arengu etapid 1. Juveniinne staadium e. noorukiiga – algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk – algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Raugaiga – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused, lõppeb surmaga. INTERFAAS – DNA on kahekordistunud, rakk paisunud ja mitokondrid pooldunud. Kromosoomid on kahekromatiidilised. Ühe kromasoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Tsentromeer jagab kromosoomi kaheks kromosoomi õlaks. PROFAAS – kromosoomid keerduvad kokku, laguneb tuumamembraan, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolid liiguvad rakus kahte
edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18. DNA ehitus Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C) ja tümidiinfosfaat(T). Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
väljaarenemine, sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees või spermatogenees). Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus? Sest enne raukumist nad hukkuvad. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. Miks on erinevad liigid erineva elueaga? Erinevate liikide eluiga on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonnateguritega. Millised tegurid tingivad organismi surma? Südame töö, hingamise lakkamine, kesknärvisüsteemi talituste lakkamine. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinil- seiskub süda, hingamine, kesknärvisüst töötab. Biol- 5 min peale kliinilist lakkab ka närvisüsteemi töö.
Tuuma ümbritsevad kaks membraani. Sisemembraanis on ainete läbimiseks avad e. poorid. Välismembraan läheb üle tsütoplasmavõrgustikuks. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Karüoplasmas võib eristada veel tuumakesi. Need on rakutuuma piirkonnad, kus toimub kiire RNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid
vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E- O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks. Täidavad energeetilisi ülesandeid: hingamine ja ATP süntees.
Plasmodesmid ühendavad rakke omavahel, on ülipeened tsütoplasmaniidid nii on tsütoplasmad omavahel ühenduses. Rakutuum säilitab pärilikku infot ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani väline läheb üle tsütoplasmavärgustikuks. Tuumas on karüoplasma, mis koosneb kromosoomidest. Tuumas võivad olla ka tuumakesed sünteesivad RNAd ja moodustavad ribosoome. Tsütoplasma poolvedel elukeskkond, kus toimuvad elutegevusprotsessid. Nim ka protoplasmaks. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik sisaldab membraaniga ümbritsetud torukesi ja kanalikesi, mida mööda toimub ainete liikumine raku ühest otsast teise. On kareda- ja siledapinnaline võrgustik. Karedas paiknevad ribosoomid (koosnevad valgust ja RNAst)ning neis toimub valkude süntees. Sile osaleb lipiidide moodustumisel ja transpordil. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja
alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E-O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks. Täidavad energeetilisi ülesandeid: hingamine ja ATP süntees.
o Orgaanilised ühendid o Nende kahe kombinatsioon Energiavahetus (energia-allikad) o Redoksreaktsioonid o Valgus o Teiste rakkude ATP varud Muutlikkus. Bakterirakkudes on suhteliselt vähe mutatsioone, kuid selle kompenseerib kaks eripära: o Kiire põlvkondade vaheldumine 24 o Mutatsioonid avalduvad ka tunnustena (valdav osa) Kõik elutegevusprotsessid kulgevad bakterites 10...100 korda kiiremini kui eukarüootsetes rakkudes. Bakterid on looduses laia levikuga: väiksed mõõtmed, kiire paljunemine, äärmuslike tingimuste talumine, erinevate süsinikuenergia-allikate kasutamine. Inimene ja bakterid Bakterhaigused Nakkusviisid samad, mis viirushaigustel. 1.) Nahk akne, pidalitõbi (leepra), siberi katk (nahavorm) 2.) Närvisüsteem botulism, teetanus, bakteriaalne meningiit 3
annaabi.ee 
