Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elustiilipäeviku analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
250g, 2016, vahepala, hakk, pagar, hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök, hapukoor, 200g, 180g, kcal, praetud, rasvad, 100g, kartul, rukkileib, keefir, süsivesikud, riis, salat, porgand, kapsarull, tomat, pähklid, jogurt, päeviku, porgandi, majonees, sealihaga, 350g, sibul, till, kohupiim, yoga, suitsuvorst, vinegrett, sink, kehakaal, kaltsiumNormaalse kehakaalu puhul on 1012 g süsivesikute 2 rakku toimetamiseks vajalik üks ühik toiduinsuliini. Seega on oskuslik süsivesikute hindamine aluseks normaalse veresuhkru hoidmisel (Kerge ja Past 2005) 2.2 II tüüpi diabeetiku toitumine II tüübi diabeetik peab jälgima oma toidu koguseid, piirama rasvase toidu söömist ja sööma kiudainete rikast toitu. Rasvaseid toite ja toiduaineid tuleb vältida (vorstid, viinerid, pasteedid, pekk, rasvane liha, rõõsk- ja hapukoor, majonees, või, pirukad jne.), sest need toiduained lisavad südame veresoonkonna haigestumise riski ja on väga kõrge kalorsusega. Toiduainetes sisalduvad kiudained vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu ning vere rasvasisaldust. Samuti mõjuvad kiudained soodsalt soolestiku tegevusele. Kiudainerikkad on kõik köögi- ja puuviljad ning täisteratooted. Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel
Püramiid näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid neid tuled lihtsalt kõige vähem süüa, lubatud on 1-2 portsjonit päevas. Näide:Ideaalis:2-4 portsjonit päevas 1 portsjon:10g mett, 10g sokolaadi, 10g kompvek, 10g küpsist, 10g moosi, 15g piparkooke 1 portsjon=40 kcal 3 9 Näidis menüü Minu päeva menüü Hommikusöök Tee/kohvi (koos 2 tl suhkru ja koorega) Tee (ilma suhkruta) Kohvikoor 10% : 60g/72kcal Neljaviljapuder Suhkur: 2 tl /16kcal Piim 2,5 % (80 ml )/75kcal Leib/must (2 viilu) /137kcal Helbed (40g)/80kcal Margariin (2 noatäit)/40kcal Leib (1 viil) 68kcal
Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi,
peen sool 1100g 110g 20g 7g 80ml jäme sool 1300g 130g 25g jahvatatud maitseained 500g 50g 7g 2g purustatud maitseained 650g 65g 10g 3,5g sinep 1100g 110g 16g 5g 90ml tomatipüree 1150g 115g 17g 5g 85ml ketsup 1200g 120g 18g 6g 85ml riivitud juust 350g 35g 5g kakaopulber 450g 45g 7g 2g kohv lahustuv 200g 20g 3g 1g 500ml kohv jahvatatud 400g 40 6g 2g 250ml tee 300g 30g 5g 2g 333ml zelatiin 1050g 105g 13g 4g 120ml aprikoos 600g 60g rosinad 650g 65g 10g vesi 1000g 100g 15g 5g 100ml mahl 1000g 100g 15g 5g 100ml Piimatooted piim 1000g 100g 15g 5g 100ml
· Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas: · 1portsjon on 1klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50g 10% kohvikoort või100g lahjat kohupiima või 50g magusat kohupiimakreemi või 50g piimajäätist või 20g juustu. · 1 portsjon on 50g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50g maksapasteeti või
o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine Pudrud või teised teraviljatooted · Erinevatest teraviljadest o Nisu,riis,kaer,oder,rukis,tatar,mais o Kruubid,tagud,manna,helbed,jahu o Mõnikord lisandiks marjad,puuviljad,köögiviljad · Pudruvedelik o Piim o Mahl o Puljong · Pudru konsistents o Sõmer o Vedel o Tihke TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Pudru koht menüüs · Hommikusöök · Enamasti vedel · Kogussööjale 2-2.5 dl Lisandina liha-ja kalaroogade kõrvale · Sõmerad pudrud · 100-150g · Hea pudru valmistamine Tangainete eeltöötlemine · Eemaldada prügi ja riknenud terad · Pese sooja veega kruubid ja jämedad tangud · Hirssi pese mitme kuuma veega või kupata (kibe maitse)
3. Puuviljarühm Koosneb puuviljadest ja marjadest. Süsivesikuterikkad toiduained. Ühel toidukorral on soovitav süüa üks portsjon puuvilja, päeva jooksul 2-3 korda. Mahlad võib lahjendada veega. 1 LÜ= 1 keskmine õun, 1/2 banaani, 100g marju, 1 pirn, 15g rosinaid 4. Piimarühm. Piim sisaldab laktoosi, mis tõstab sama kiiresti veresuhkrutaset, kui suhkur.1 klaas piima sisaldab 10 g laktoosi ja vastab 3 tükile suhkrule. Piimatooteid lubatud kasutada 0,5l päevas, 200g korraga. 1 LÜ= 200g piima, keefiri, jogurtit, petti, 100g hapupiima. 5. Liharühm. Rohkelt valku ja rasva, vähe süsivesikuid. Vältida rasvase liha, vorsti, singi, juustu söömist. Eelistada kana, kala, kodujuustu, kohupiima. Muna 1-2 tk nädalas. Pihvid, viinerid-sardellid 1-2 korda nädalas. Liharühmas liha, kala, sink, muna, kodujuust, vorst, juust, kohupiim, maks. 6. Rasvarühm. Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin,
iga 3,54 tunni tagant, seetõttu peaks päevas olema 46 min, põhitoidu söömiseks 2025 min. toidukorda. Süüa tuleb siis, kui kõht läheb tühjaks. Päevane toidukordadest saadav energia võiks jaguneda järgmiselt: · hommikusöök 2025% · lõunasöök 2535% · õhtusöök 2535% · 13 vahepala 530% Hommikusöök on soovitatav süüa vähemalt 12 tundi
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI........................................................................................
on piimjasvalge ja rebu kergelt hüübinud. Praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Lisandiks sobivad praetud suitsupeekon või mugulsibul, praetud kartulid, praetud lihasaadused, köögiviljad. Omletid- Neid võib serveerida iseseisva suupistetena või liha- ja kalaroogade, suppide ja selgete puljongite lisandina. Valmistatakse omletisegust, munad segatakse lahti ja lisatakse vesi, rõõsk või hapukoor või piim. 1 kanamuna kohta lisatakse 1-2 sl vedelikku, 1/8 tl soola. Segu maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Omletisegu valatakse kuumale pannile vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil pannil või küpsetatakse praeahjus temperatuuril 180-200 kraadi 5-8 minutit. Munahüübed- valmistatakse ennem serveerimist. Munadest ja piimast või veest valmistatakse segu, mis maitsestatakse soola ja valge pipraga. 1 muna kohta võetakse 1 dl piima. Soola võetakse 1 l munasegu kohta 10 g
küll kirevavärvilistest ja magusatest jookidest eriti vaimustuses on. Alkohol Üldiselt alkohol ei kuulu tervisliku toitumise juurde. Siiski on teadlased leidnud punasel veinil väikestes kogustes tarbides tervistavaid omadusi - nt hoiab punane vein ära südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendab infarkti kordumise tõenäosust. NORMAALSE PÄEVASE SÖÖMISE ÜLDSKEEM Inimorganismi seisukohalt pole oluline üksnes mida süüa, vaid ka millal süüa. Teada-tuntud tõde on, et hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord, mistõttu ei tohiks seda kindlasti vahele jätta. Kuna peagi on algamas uus kooliaasta, siis tuletagem meelde, et eriti oluline on laps kooli saata täis kõhuga, kuna hommikusöögi söömise ja õppeedukuse vahel on leitud positiivseid seoseid. Sarnane seos kehtib loomulikult ka täiskasvanute puhul. Uurimused on näidanud isegi seoseid hommikusöögi söömise ja pikema eluea vahel. Eriti oluline on õpetada lapsi hommikuti sööma, sest lapseeas omandatud
äriideedest. Äriidee Kliendid Tooted/teenused Teeninduse Imago Näited korraldus (mulje, mille jätab teistele) Hotelli- Hotelli kliendid, -Hommikusöök, -Buffet-lauast Hotelli restoran konverentsidest -lõunamenüü, hommikusöök, Radisson osavõtjad, -á la carte -osaline SAS restoran. ärilõunate menüü, teenindus .............. korraldajad, -peolauamenüü, (lauas .............. -grupimenüü teenindus), .............. -täielik teenindus Esindus- restoran 2. Rühmatöö
Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel.
Normaliseerimine piima rasvaprotsenid viimine ettenähtud tasemele, rasvata piima ehk lõssi lisamisega. Piima liigid: Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Piima tooted on: rõõsk koor, piimakonservid ( kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted), pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim,rjazenka, pudingud, glassurkohukesed, viili, jäätis, või, juust. 3.2 Juust. Juust on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustuga seotud põhimõisted: Kaseiin piima koostisse kuuluv peamine proteiin, mis heljub piimas, kuid ei lahustu. Kaseiin tagab juustu elastse struktuuri.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
annaabi.ee 
