Kuid kas see ikka on nii? Arvatakse, et kui inimesel on koolilõputunnistus, siis on ta tulevikus ka edukas. Ta on saanud erialased teadmised ning tehes oma alal tööd, koguneb neid juurde ning selle tulemusena tõustakse karjääriredelil ülespoole. Mida rohkem enda teadmisi täiendad, seda kiiremini ja kaugemale on võimalik oma karjääri arendada. On ka öeldud, et haridust pole vaja elus läbilöömiseks. Piisab, kui inimene suudab vabalt suhelda, on avatud ning elukogemusega. Enamik ameteid vajab ka loogilist lähenemist, kogemusi ning laia Seda võib nimetada ka loomulikuks intelligentsiks. Lisaks sellele tulevad kasuks ka head sidemed, sest tuttavatele pakutakse häid ametikohti kergekäelisemalt ja seda vahel ka ilma tööintervjuuta. On kujunenud ka kolmas arvamus, milleks on, et tipu poole pürgimiseks läheb vaja mõlemit, nii koolilõputunnistust kui ka loomulikku intelligentsi. Olgu inimesel head sidemed, kuid tööle tahetakse siiski
Kaldun arvama, et just seetõttu, et raamat oli nagu Leemeti kirjutatud. Keelekasutus oli kohati arhailine, kuid minu arvates lisab see just romaanile veidi vürtsi ning aitab paremini sündmustikuga üheks saada. Sisseelamisel mängis kindlasti oma rolli ka tegelaste üsnagi suur hulk ja tõenäoliselt ka nende vanaaegsed nimed. Heaks näiteks on siinkohal Leemeti onu Vootele. Seesama hallipäine, ent tohutult suure elukogemusega vanamees õpetas Leemetile ussisõnu. Arvan, et onu tegi õigesti, kuigi ta algul ei soovinud oma tarkusi esialgu kellegagi jagada, sest ussisõnadega sai suuri tegusid teha ning sõnade valedesse kätesse sattumisel oleks võinud väga palju pahandusi tekkida. Ma arvan, et teose üheks peamiseks probleemiks on vanade traditsioonide hülgamine ning uute kiire pealekasv. Just seetõttu julgeksin soovitada raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" pigem
Kas keegi tõesti soovib kogu selle aja teha midagi, mis talle ei meeldi? EL-s keskmine eluiga umbes 78 aastat, tegelikkuses töötatakse ka pärast pensioniiga, rääkimata nendest, kes kohe pärast põhi- või keskkooli tööle hakkavad. Seetõttu tuleb juba väga varakult hakata mõtlema selle üle, mida tegelikult elus soovitakse saavutada. Me kõik tahame ennast elus teostada ning oma lühikese elukogemusega olen ma ka aru saanud, et mitte keegi ei soovi olla rumal, ei taheta olla teiste naerualune. Huvi millegi vastu on see, mis paneb inimesi tegutsema. Peab endale selgeks tegema, mida tulevikust soovitakse, üritades olla enda suhtes võimalikult objektiivne, sest enda tundeid on nii mõnigi kord väga raske mõista. “Tunne end!” on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Enda sisimas peab sellele probleemile lahenduse leidma
Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet. Usulise kogemuse struktuur: esmasteks komponentideks on intuitiivne mõtlemine ja minafunktsioon (loovkogemuse sarnane elamus, milles adutakse jumalikku tegelikkust ja inimese suhe jumalaga); sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad neist, on kujutlused ja tahe (inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid ja inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda). 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usuline kogemus võib olla seotud inimese isikliku mineviku, oleviku ja tulevikuga, need on seotud nii omavahel kui ka inimese elukogemusega üldse. Usulist kogemust saab elada läbi ka rollide kaudu, st usulises tegevuses võtab inimene endale mingi rolli ja edastab jumalale (et kogeda seda, mida näeb kapten, pead ise sillale minema = kaptenisilla näide; Koraan, Uus ja Vana Testament kirjeldab sündmusteahelat, mis kirjeldavad inimese ja jumala vahelist suhet
mille ta pika loometee jooksul oli välja töötanud. Kurnatud ja haige, närudes kaltsudes , varanduse tuulde lasknud ja sõpradest hüljatud, ilmub poeb isamaja lävele, kust leiab lohutust ja andestust. Lootuse kaotanud vanakese ja kahetseva poja- ääretu rõõm kohtumise üle moodustavad pildi emotsionaalse telje. Vapustatutena ja vaikides on paigale tardunud kõik stseeni tunnistajad. Nii lihtsat ja geniaalset täiuslikku teost on võimeline maalima ainult suure elukogemusega inimene ja üliandekas kunstnik- järele mõeldud, kõik oli räägitud, kannatused kannatatud ja seda juba ammu, pikkade ootuseaastate jooksul. Sellesse hetke on jäänud vaid kohtumisrõõm, helge ja vaikne. Maalikunsti kõrvalt viljeles Rembrandt ka graafikat, peamiselt oforti. Tema loomingulisse laekasse kuulub üle kolmesaja graafilise lehe erinevates käsitluslaadides. Varasemad tööd on täpsed ja realistlikult selgejoonelised, hilisemad aga rajatud heleda ja tumeda vaheldumisele ,
- usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina-funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus- integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise
proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse
3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina- funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle elemendid. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus-integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu
allumatusena. Vanemad ja pedagoogid pole praeguste laste ja noorte jaoks enam automaatselt autoriteedid, vaid peavad oma usaldusväärsust tõestama. Väljakutse vanematele Tähelastel on ebaharilikult tugev võime protsesse ja inimesi läbi näha. See võib väljenduda kohatukspeetud avameelsuses laps võib öelda täiskasvanule midagi väga ootamatut ja õiget. Valusat tõtt, näkku ja otse. Nad on mõneti nagu väikesed täiskasvanud pisemad vaid mõõtmetelt ja vähema elukogemusega, muus osas võimes maailma asju mõtestada ja tervikpilti kokku panna täiskasvanutega võrdsed. Armen Tõugu sõnul seisneb tähelaste psühholoogiline erinevus selles, et erinevalt varasemate põlvede inimestest, kes tõmbavad oma tahte, tunnete ja iseenda vahele võrdusmärgi, suudavad indigolapsed end oma tunnetest eristada. Kui tunne on ,,minast" eristatav, saab sellest distantseeruda, seda kõrvalt vaadata. Indigolapsed suudavad samal viisil kõrvalt näha ka teiste
eestindanud soome nüüdisluulet ja D. Thomase loomingut. (Kalda, 1991) 2. LOOMING Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Põhiosa tema lüürikast on ilmunud kõigest seitsme aasta jooksul, 1962-1968, kuid need olid nii Rummo kui eesti luule jaoks tõelised seitse vilja-aastat. Noore poeedi kiiresti edasiliikunud looming esindab suuri muutusi selleaegses lüürikas. (Süvalep) Paul-Eeriku parimad tekstid on kokkupuutes mingi olulise maailma- või elukogemusega, on jõudnud sellele nii lähedale, nagu võib ainult luules. Seejuures pole tegu ei religioosse 4 elevusega ega programmilise sümbolismiga, milles tavaliselt on nähtud maailma luulelise hõlmamise võimalust. Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Ime neis tekstides sünnib luuletava mina ülimast siirusest, mis
Ahmedi kõneviis on ehk alandlikum, samal ajal kui Ivo näiliselt alla jäädes väljendab enda toonis enesekindlust ja võimet kontrollida olukorda. Veelgi peenekoelisem võimu avaldumine ilmneb Ivo võimes hoida ära potentsiaalselt verist konflikti vastasleeri sõdurite vahel. Ühe jao sellest võib muidugi omistada faktile, et Ivo on sõdurite päästja, kuid Ivo on oma rahumeelsuse ja tuntava 9 elukogemusega tugev autoriteet ning mehed ei hakka talle vastu. Ühtlasi mainis Ahmed, et nad austavad oma kultuuris vanemaid inimesi. Ivo suudab säilitada kindluse ka ägedamates situatsioonides. Lause ,,Pravilna, ja Ivo" on taolise relvaga kättesaamatu võimu väga hea näide. Marguse ja Ivo dialoogi käigus ristitakse käimasolev sõda tsitrusesõjaks, selgitades, et võideldaks maa pärast, millel kasvavad Marguse mandariinid. Ja nii ka on,
Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. Tooge näiteid tajuvigadest. Tajuvead - Taju piiridest tulenevad valesti tõlgendamised. kaks lauaplaati - sügavuse väärtajumine
õpikute alusel töötanud. Ühiskondlike fenomenide kogum Uurides ühiskondlikke fenomene, tekib vajadus koostada erinevaid rühmi ja valida, milliseid nähtusi või sündmusi (kommunikatsioon, interaktsioon, kollektiivne teadvus, massirahutused, kollektiivne surve, moraalistandardid, religioossed väärtused, tööeetika jne) uurida. Inimrühmade koostamine valimina on vajalik, kui uuritakse nähtusi, millega on seotud teatud hulk väga erineva haridus, töö või elukogemusega inimesi. Uuritav nähtus oleks nagu ,,rühmalugu". Siin kerkib küsimus, kuidas koostada õige koosseisuga rühmad. Inimesed rühmades peavad olema seotud uuritava nähtusega, neil peab olema uuritava nähtusega seoses mingi kogemus ja tekkinud mingid hoiakud. Näiteks mingi institutsiooni sisese konflikti juurte selgitamiseks on vaja koostada rühmade valim. Rühmad peaksid olema erinevad oma koosseisult ja olema koostatud nii, et oleks esindatud
- Asjakohasus – kui tõend ei mõjuta protsessi, ei ole ta asjakohane. - Usaldusväärsus – kuidas konkreetne tõend teavet vastu võtab, endas hoiab ja pärast laseb taasesitada. Nt kes dokumendi koostas, kus see dokument vahepeal seisis, kas dokumenti on võimalik taasesitada arusaadaval teel (nt kas on kiri pleekinud vm). - Kaal - Eluline usutavus – subjektiivne kriteerium, kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) – küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed - Esmased vs tuletatud – asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Kohtueelne menetlus kriminaalasjades § 211 – kohtueelse menetluse eesmärk. Eesmärgiks on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks mud tingimused
* tehnilised vahendid. Väiksemale kuulajaskonnale võib esineda keerulisema kõnega. Mida rohkem on kuulajaid, seda lihtsam ja emotsionaalsem peab kõne olema. Silmas tuleb pidada nn keskmist kuulajat ning rääkida sellisele kuulajale arusaadavalt. Kuulajate tähelepanu võib kiiresti hajuda ja suures rahvahulgas on väga lihtne kõnelejat segama hakata. Seetõttu ongi õigustatud ava- ja lõpuaktuste kõnede emotsionaalne ja lihtne sõnum, sest kuulajaid on palju, nad on erineva vanuse ja elukogemusega. 25 Mida nooremad kuulajad, seda ootamatumalt võivad nad käituda: naerda näiteks sobimatult ebaoluliste vahejuhtumite peale vms. Harituma publiku käitumist on lihtsam ette ennustada, saab arvestada ka nende taktitunde ja kasvatusega. Loomulikult peab kõne kuulajale alati jõukohane olema, teisest küljest võib teda
emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel - Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi - Lühikesed sagarasisesed ja pikemad sagaratevahelised ühendused Subkortikaalsed närviringed - Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites
22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE INTERVJUUDE ANALÜÜS Seminaritöö kvalitatiivsus tuleb esile just eelkõige empiirilise kogemuse näol intervjuudes sisalduvast. Intervjueeriti nelja tantsukunstiga seotud inimest, kellel on esinenud või esineb praegugi erialast tingitud vigastusi. Kaks vastanuist on juba elukogemusega pedagoogid-tantsuõpetajad, kaks vastanuist on tantsutudengid ja lapsest saati tantsu sees olnud noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel. Küsimuste loomisel pole arvesse võetud soolisi erinevusi, otseselt pole oluline ka vanus. Intervjueeritavad olid Anu Ruusmaa, endine rahvusooper Estonia baleriin ja tantsija, praegune tantsupedagoog; Maire Udras, Võru
moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest. Individuaalne alateadvus on see, mis seondub konkreetse inimese elukogemusega. Individuaalsest alateadvusest veel sügavamal on kollektiivne, see seob inimese bioloogilisi protsesse ja struktuure psühholoogilisi nähtusi, nö ei-kellegi-maa nende kahe vahel. Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente, mis ei ole individuaalsed, mis ei saa pärineda inimese isiklikust kogemusest ning mis näivad olevat ürgsed ja kaasasündinud inimpsüühika väljendusvormid. See on ootusprane. Nii nagu
- Asjakohasus kui tõend ei mõjuta protsessi, ei ole ta asjakohane. - Usaldusväärsus kuidas konkreetne tõend teavet vastu võtab, endas hoiab ja pärast laseb taasesitada. Nt kes dokumendi koostas, kus see dokument vahepeal seisis, kas dokumenti on võimalik taasesitada arusaadaval teel (nt kas on kiri pleekinud vm). - Kaal - Eluline usutavus subjektiivne kriteerium, kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed - Esmased vs tuletatud asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Tõendamine - mis see on? Kriminaalkohtus lahendatakse nii fakti- kui õiguse küsimusi. Kui asi on üldmenetluses kohtus, siis eelduslikult on vaidluse all nii minevikus toimunud
annaabi.ee 
