5. Mis on neutraaljuhe? Ühendatakse neutraalpunktiga. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? 120º 10. Mis on pöördmagnetväli? Staatorimähiste kolmefaasiline süsteem. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Liinivoolud on võrdsed vooluga tarvitites. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. 1. Mis on vaseskadu? Voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus, nim. vaseskaoks. 2
mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekiks pöördmagnetväli. Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses
elektritakistus praktiliselt puudub. Erilise kontroll- ja juhtimissüsteemi abil suunatakse vool ennetavalt vaid nendesse piki teed paiknevatesse mähistesse, millest rong parajasti mööda liigub, mistõttu tekib teel rongi vedav liikuv magnetväli. Seal, kus rong peab kiirust lisama või tõusuteed läbima, antakse rohkem voolu. Kui rong peab kiirust vähendama või vastupidises suunas liikuma, tekitatakse mähistel pöördmagnetväli. Peale rongi õhus hoidva ja teda edasivedava elektromagnetite süsteemi on veel ka kolmas, mille ülesanne on rongi juhtimine külgsuunas. Pidev andmeside rongi ja selle juhtimiskeskuse vahel on aluseks rongi usaldusväärsele automaatsele juhtimisele, mis ei vaja inimoperaatori osavõttu. Selle süsteemi kaudu edestatakse jaamas asuvasse juhtimiskeskusesse vastavate andurite abil kogutud andmed rongi koordinaatide, kiiruse ja juhtumis- ja vedamismagnetite omavaheliste kauguste kohta. Selle
Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Tähtühendusel faasipinge on võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. Kolmnurkühendusel elektromotoorjõudude summa võrdub nulliga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? Faasinihe faasipingete vahel on 120 kraadi. 10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Faasipinge on väiksem, kui liinipinge. Faasivool on võrdne liinivooluga. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Faasipinge on võrdne liinipingega. Faasivool on väiksem, kui liinivool.
Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Tähtühendusel faasipinge on võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. Kolmnurkühendusel elektromotoorjõudude summa võrdub nulliga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? Faasinihe faasipingete vahel on 120 kraadi. 10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Faasipinge on väiksem, kui liinipinge. Faasivool on võrdne liinivooluga. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Faasipinge on võrdne liinipingega. Faasivool on väiksem, kui liinivool.
staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekkiks pöördmagnetväli. Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses
trafodele. Snx 100 510 Ukx = 6,5 ... S1 = 6,5 78,5 Kolme mähisega trafo autotrafo, keevitustrafod Kolmefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte Pingestades kolmefaasilise asünkroonmasina staarori mähised tekib nendes vool, millega kaasneb magnetvood, kui staatori mähised on 120 kraadi nihutatud siis megnetvoog on pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka
toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt ankru asendist (pöördenurgast). 3. Harjadeta alalisvoolumootorid Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja poolkommutaatoriga, kusjuures kommutaatori lülitusprotsessi juhitakse sõltuvalt rootori pöördenurgast. Pöördenurga mõõtmiseks on masinasse integreeritud pöördenurga ehk asendiandurid (resolverid). Harjadeta alalisvoolumootori mehaaniline tunnusjoon erineb sünkroonmootori omast ning on võrreldav tavaliselt harikommutaatoriga varustatud mootori mehaanilise tunnusjoonega. Kui sünkroonmootori kiirus on koormusest
lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnetväli, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähises, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. iseloomustab R ja seda alalisvooluringis nim oomitakistuseks. R sõltub materjalist, mõõtmetest ja Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud emj., mis on võrdeline 2 2 rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes
kõõlmähise emj. täissammuga mähise emj.-st Kõõlutegur lühendatud ehk kõõlmähisele: Faasimähise emj. E1 on kõikide selle sektsioonide (sektsioonirühmade) emj.-de summa Faasimähise emj. saame arvutada: 10 Pöördmagnetvälja saamine 3-faasilises vahelduvvoolu generaatoris kulgevad voolud on üksteisest 120 Kolme faasivoolu tekitatud pöördmagnetväli (vektor) pöörleb staatori suhtes samas suunas ja sama kiirusega nagu pöörleks sünkroonmasina rootor Magnetvoo pöörlemissagedus sõltub staatorimähiste pooluspaaride arvust: Staatorimähise magneetimisergutus ja ergutusmähise magneetimine on liikumatud teineteise suhtes Staatorimähise magneetimisergutus tekitab ankruvoo a, mis läbib rootorit, ja puistevood p, mis sulguvad masina õhupilus rootorit läbimata Ankrureaktsioon
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? ...
16 Aktiiv- ja reaktiivenergia 98 7 Kolmefaasiline vool 100 7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8
ST1 13 ST2 14 DI1 15 BE ALM 2 PF 3 SN3 ZSP 4 Joonis 6.1 voolu, kuna pöördmagnetväli tekitatakse mootori staatorimähiste poolt. Pöördmagnetväli mõjutab rootorit jõuga. Tänu staatori ja rootori vahelisele magnetilisele sidestusele, rootor kiireneb ja hakkab pöörlema magnetvälja pöörlemissagedusega (sünkroonselt). Koodandur määrab mootori võlli absoluutse asendi iga pöörde vältel. Sõltuvalt ploki ST1/ST2 käivitussignaalist ja pöörlemissuunast ning momendi mõjusuunast, liidetakse pöördenurgale 90° või lahutatakse sellest 90°
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
