Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud
Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU LIITAHELA ARVUTUS Liitahel - kahe ja enama elektrienergia allikaga hargahel. Liitahelate arvutamise meetodid: Kirchoffi seaduste abil kahe sõlme meetod kontuurvoolude meetod ülestus(superpostsiooni) meetod Liitahela arvutus Kirchhoffi seaduste abil: Kirchhoffi I seadus - igas elektriahela sõlmes voolutugevuste algebraline summa on võrdne nulliga. I1 + I2 + I3 + ... + In = 0 Kirchhoffi II seadus - igas suletud kontuuris allikapingete algebraline summa on võrdne takistite pingelangude algebralise summaga.
Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU LIITAHELA ARVUTUS Liitahel - kahe ja enama elektrienergia allikaga hargahel. Liitahelate arvutamise meetodid: Kirchoffi seaduste abil kahe sõlme meetod kontuurvoolude meetod ülestus(superpostsiooni) meetod Liitahela arvutus Kirchhoffi seaduste abil: Kirchhoffi I seadus - igas elektriahela sõlmes voolutugevuste algebraline summa on võrdne nulliga. I1 + I2 + I3 + ... + In = 0 Kirchhoffi II seadus - igas suletud kontuuris allikapingete algebraline summa on võrdne takistite pingelangude algebralise summaga.
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika I AME 3140 Kodutöö nr. 1 (variant 10) Alalisvooluahela arvutamine Õpilane: Matrikli nr: Rühm: Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 1. Arvutada haruvoolud I1....I6
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃
Ülesande algandmed: E₁ = 100 V f = 50 Hz E₂ = 100 V L₁ = 20 mH ⍺ = 30˚ L₂ = 30 mH R₁ = 4 Ω L₃ = 10 mH R₂ = 5 Ω C₁ = 200 µF R₃ = 2 Ω C₂ = 250 µF Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Algskeem, vattmeeter eemaldatud. Joonis 3. Lihtustatud skeem Kirchoffi seaduste põhjal saab koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 2 - 1 = 1 NKII = 3 - 1 = 2 Differenttsiaalkujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 1 di di C′1 ∫ i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1 dt dt 1 di di C2 ∫
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24
....................................................................... 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9 6. Laboritöö nr. 5..................................................................................10 Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.................................................................10 7. Laboritöö nr. 6..................................................................................11
Temperatuuri mõju takistusele iseloomustabtakistuse temperatuuri tegur. Takistuse temp tegur näitab, millise osa takistusest alg temperatuuril(tavaliselt 20ºC) moodustab takistuse juurde kasv temperatuuri tõusul 1ºC võrra. 12. Ohmi seadus Voolutugevusahela lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 13. Töö ja võimsus -------------------------------------------------EI TEA-------------------------------------------- 14. Kirchoffi I seadus Ühte punkti suunduvate voolude suurused on võrdsed sellest punktist väljuvate voolude suurusega. 15. Kirchoffi II seadus -------------------------------------------------EI TEA-------------------------------------------- 16. Takistite jada- ja rööpühendus JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: I=I1=I2=... Vool on konstantne I=I1+I2+... Koguvool on võrdne üksikute U=U1+U2+..
I4 = 0,446 A Pinge takisti R1 otstel U1 = I * R1 U1 = 0.446 *1 U1 = 0,446 V Pinge takisti R4 klemmidel U 4 = I * R4 U 4 = 0,446 * 5 U4 = 2,231 V Leian voolu läbitakisti R2, selleks kasutan Kirchoffi I seadust. Eeldame et vool kulgeb ahelas päripäeva I1 - J 1 = I 2 I 2 = 0,446 -1 I2 = -0,554 A Arvutan takisti R2 osapinge U 2 = I 2 * R2 U 2 = 0,554 * 36 U2 = 19,938 V Leian voolu I3, kasutan Kirchoffi seadust
Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E1+E2=U1+U2+U3+U4 4. Takistus. Juhtivus. Takistite ühendusviisid ja skeemide teisendamine. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Takistuse mõõtühikoks on oom.
ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (vooluga juht soojeneb) - magnetili
sellele suureneb ka külgetõmbejõud ja saadakse elektromagnet, mis võib külge tõmmata ferromagnetilisest materjalist esemeid 3.Vahelduvvooluahel induktiivtakistusega Poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on väike nii, et seda ei pruugigi arvestada ( r=0). Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nim. induktiivtakistuseks. Xl = 2*f*L. Induktiivtakistus on seda suurem mida suurem on sagedus. ÜLESANNE: R=10 P=250 P=U2 /R U= ruutjuure alla P*R U=2500=50V 10.1 Kirchoffi teine seadus Igas kinnises vooluringis on emj. algebraline( E ) võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelaengute algebralise summaga (IR): E= IR. Kirchhoffi seadust võib vaadelda laiendatud Ohmi seadusena. 2.Ferromagneetikute magneetmine Voolu reguleerimisega võib muuta väljatugevust ning mõõta iga väljatugevuse puhul ferromagneetilikust südamiku vootihedust. Katseseadmete põhjal saab koostada algmagneetumiskõvera, mis koosneb kolmest iseloomustavast osast: 1)sirgjooneline
ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama
ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama
ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama
ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 I 2 + I 3 + I 4 = 0 , või kõige üldisemal kujul I =0 , ( on kreeka suurtäht sigma, algebralise summa sümbol) ehk: voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Sel joonisel loetakse sõlme suunduvad voolud positiivseteks, sõlmest väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama
v Rd = i Integraalne takistus korral voolutugevus on võrdeline ahela osa pingega ja pöördvõrdeline ahela osa takistusega. v R= i [vaata | 3. Takistite ja kondekate järjestikku ja rööpne ühendamine. muuda] Kogutakistuse leidmine takistite rööpsel ja järjestikku ühendamisel. Pinged ja voolud takistitel ja ahelal tervikuna. Kogumahtuvus kondekate rööpsel ja järjestikusel ühendamisel. Seos laengute, pingete ja mahtuvuse vahel üksikutel kondekatel ja ahelal tervikuna. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral: · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I 1 = I 2 = I3
Joonis 5.9. Elektrolüütkondensaatorite ühendamine järjestikku e. jadamisi mittepolaarse kondensaatori saamiseks 5.1.6. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus Kui vooluringi mingis punktis ühineb mitu juhet, siis nimetatakse seda punkti hargnemispunktiks e. sõlmeks. Hargnemispunkti suunduvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga (Kirchhoffi esimene seadus). I1 + I3 = I2 + I4 + I5 Lugedes sõlme suunduvad voolud positiivseteks ja selles väljuvad voolud negatiivseteks, võime öelda,et voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. (I1 + I3) (I2 + I4 + I5) = 0 Joonis 5.10. Voolusõlm http://de.wikipedia.org/wiki/Kirchhoffsche_Regeln Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 9 (9)
a + bi esmakordselt saksa matemaatik Gauss (1777-1855). Missugused on aga ruutvõrrandi lahendid siis, kui võrrandi diskriminant on Kompleksarvude korrutamine ja jagamine negatiivne ? Vaatleme mõnda näidet. Korrutame arvud a + bi ja c + di. Kaksliikmete korrutamise reegli järgi 2 2 4 2 Näide 4. Lahendame võrrandid x + 16 = 0, x - 2x + 10 = 0 ja x - 3x - 4 = 0. (a + bi)(c + di) = ac + adi + bci + bdi2 = ac - bd + (ad + bc)i. Seega 1) Kui x2 + 16 = 0, siis x = ± -16 = ± 16·i2 = ± 4i. Seega x1 = -4i ja x2 = 4i. ( a + bi) (c + di ) = ( ac - bd ) + ( ad + bc)i. Kontrollime lahendeid, pidades silmas et i·i = i2 = -1. (-4i)2 + 16 = (-4)2 · i2 + 16= 16·(-1) +16 = 0 ja
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 2 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 2. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! Kolmandal töölehel on abimaterjal ja valemid. Vahetulemused on näha ülesande lehel ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. M12 ja M23 on vastastikune induktiivsus. Esineb korraga ainult üks - kui puudub, tuleb panna väärtuseks 0. Vastused arvutatakse kollastesse lahtritesse. Esimene on efektiivväärtus, teine on faas ( nurk kraadides ). Pw1 ja Pw2 on vattmeetri võimsus vastavalt sellele, kas ta on asetatud skeemi keskosast vasakule või paremale. Edukat sisestamist! NB! Vanasti tuli leida ka neljas potentsiaal,
Ümardamine 0.123678 ~ 0.124 1.23678 ~ 1.24 12.3678 ~ 12.4 12.3679 ~ 124 1236.78 ~ 1240 NB! 1.23578 ~ 1.24 1.24578 ~ 1.24 1. Mõõtmismeetodid ja mõõtevead 1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse m�
siis vektordiagrammil väljenduks see nii: Niisugune olukord esineb näiteks küttekehade rööplülitusel. Küttekehades on vool pingega faasis. Üldjuhul võib vahelduvvooluahelas iga tarviti vool olla pinge suhtes erineva faasinihkega, näiteks nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis. Siin on voolud I1 ja I2 faasis nihutatud nurga võrra. Nende voolude amplituudväärtusi ehk maksimaalväärtusi iseloomustavad vektorid OB ja OE. Voolude hetkväärtused i1 ja i2 vaadeldaval ajahetkel t1 võrduvad I1 ja I2 projektsioonidele. Neid projektsioone liites saab koguvoolu i = i1 + i2 . Üksteisest nurga võrra nihutatud vektorite pööreldes nende projektsioonid i1 ja i2 muutuvad. Vaadeldaval ajahetkel t1 on koguvool i vektori OD projektsiooniks
jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3 Rööpühenduses on takustite algused ühendatud ühte punkti, kuid nende lõpud teisse. Pinged kõikides harudes on samad U1=U2=U3=U, koguvool võrdub üksikute voolude summaga I=I1+I2+I3 (K.I.s); voolud on võrdelised oma juhtivustega I1/G1=I2/G2=I3/G3; ahela kogujuhtivus võrdub nende harude juhtivuste summaga G=G1+G2+G2 Segaühenduseks nim sellist ühendust, mille puhul osad takistid on ühendatud jadamisi, teised aga rööbiti. Kuna neid kombinatsioone on tohutult, siis pole nende lahendamiseks ühtset valemit. Seepärast lahendatakse segeühenduse ülesandeid järk-järgult kasutades jada- ja rööpühenduse valemeid. 6. Voolu soojustoime. Joule-Lenzi seadus
FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluutne temperatuur.) (2 p.) T
Kõtvaljõuelektromootorjõud ε on töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu 1C üleviimisel. ε=Akõrval/Q0. 1v. Seadet, kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nim vooluallikaks, ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromootorjõuks. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=ε/R+r vaata veel Kirchoffi reeglid. 1. Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse pos, väljuvad voolud neg. ehk summaarne vool hargnemispunktides on 0. I1+I4+I3-I2=0 2. Kinnises kontuuris EMJ ε summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistusel, kusjuures emj on pos, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on pos, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. Joul-lenzi seadus-kõrvaliste jõudude töö muundub soojusenergiaks. A=Q=IUt. IJ. Voolu võimsus o järelikudl P=dA/dT=IU=U2/R
€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = g r^ 3 - l, Z T >a -c.- tr
Elektrivool 1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatom
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis ei ole spetsiaalselt teisiti mä
Vektori koordinaadid 15. Skalaarkorrutise definitsioon vektorruumis. Eukleidiline vektorruum. Vektori pikkuse definitsioon. Vektori pikkuse 3 omadust. Vektorite vahelise nurga definitsioon. Ortogonaalsed vektorid, ortogonaalne baas, ühikvektor. Ortonormaalne baas. Skalaarkorrutise ja vektori pikkus ortonormaalse baasi järgi. 16. Vektorkorrutise definitsioon. Vektorkorrutise vektori koordinaadid. Segakorrutise definitsioon ja omadused. 17. Sirge parameetrilised ja kanoonilised võrrandid. Sirge üldvõrrand ja normaalvektor, normaalvektori koordinaadid üldvõrrandist. Punkti kaugus sirgeni, selle leidmise valem tasandilise sirge korral. Tasandi vektorvõrrand ja parameetrilised võrrandid, tasandi üldvõrrand, tasandi normaalvektor, tema seos tasandi üldvõrrandiga, tasandi normaalvõrrand ja selle kordajate ja vabaliikme geomeetriline tõlgendus. Punkti kauguse arvutamine tasandist. Nurg kahe sirge vahel. Tema arvutamisvalem taandatud kujul antud
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
