1)Oksüdeerija aine mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides Oksüdeerumine el.loovutamine redoksreakts. sellele vastab o.a suurenemine Elektrolüüs elektroodidel kulgev redoksreakts. mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist Aluminotermia lihtainete enamasti met. Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel Akumulaator korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav Särdamine metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul 2)keemiline metalli vahetu keemiline reakts. keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok
Järeldus Töö tulemusena võib järeldada, et võrreldes ühtlase väljaga toimub õhu läbilöök mitteühtlases väljas palju kergemini. Seda võib esiteks põhjendada asjaoluga, et ühtlases väljas kasutatavad Rogowski elektroodid on ümardatud servadega tasapinnalised elektroodid, mis väldivad elektrivälja tugevuse suurenemist elektroodi äärel. Võrdsetel vahekaugustel võis märgata, et läbilöögipinge varraselektroodide puhul oli suurem kui varras-tasapind elektroodidel, seda seetõttu, et viimasel juhul oli elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse tekitamine seega kergem. Komponentide katsete käigus võis täheldada koroonalahenduse teket mööda tahkedielektriku pinda, enne kui toimus ülelöök. Juhul kui elektriväljas domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent, siis eelnes ülelöögile lisaks ka liuglahendus.
Aktiivsemad metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena. Vähemakt. Oksiidide või sulfiid mineraalidena. Ehedana leidub väheseid metalle. Üks levinumaid metalli saamise viise on karbotemia- metallis saamine metallühendi redutseerimisel süsiniku või süsinik oksiidiga kõrgel tempil. Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoks reaks. Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel. Selle korral toim oks ja reds eraldi elektroodidel. Elektroodi millel toim redutseerimine on aktood ja mille oks on anood. Selle käigus läbib sade elektrivool- välisahelad liiguvad elektronid, lahuses liiguvad elektronid, lahuses ioonid(aniooni anoodi ja katioonid katoodi suunas).Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Varieerides sulamite koositit , on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende
2Na + Cl2(üles) 6. Paekivi kuumutamisel toodetakse kustutamata lupja CaCO3 ->t CaO + CO2(üles) Maagi töötlemise etapid: Maak -> rikastamine-> Rikastatud maak ->särdamine (O2)-> Metalli oksiid ->redutseerija-> Metall 4. Elektrolüüs elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerimine ja oksüdeerumine ereldi elektroodidel. Elektrood, millel toimub oksüdeerumine, on anood. Elektrood, millel toimub redutseerumine on katood. Elektroöüüsi käigus läbib seadet elektrivool väisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi suunas, katioonid katoodi suunas). Elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 5. Keemilised vooluallikad Väikesed patareid koosnevad kuivelementidest, mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid tarbeesemeid. Autoaku e
Graafikult 1 on näha, et õhul on maksimaalne elektriline tugevus ühtlases väljas, mille tekitamiseks kasutati Rogowski elektroode, mis on ümardatud servadega tasapinnalised elektroodid. Mitteühtlases väljas sõltuvad läbilöögipinged vähe elektroodide kujust, seetõttu on kasutatud kahte elektroodide süsteemi: teravik – teravik ja tasapind – teravik. Võrdsetel elektroodide vahekaugustel on läbilöögipinge varraselektroodide puhul suurem kui varras – tasapind elektroodidel, sest viimasel juhul on elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse arendamine kergem. Tahkedielektrikuga ühtlases elektriväljas toimub lahendusena ülelöök ja alati madalamal pingel kui õhu läbilöök samal elektroodide vahekaugusel ilma tahkedielektrikuta. Graafikult 2 on näha, et domineeriva tangentsiaalkomponendi katsetamisel toimus ülelöök kõrgematel pingetel kui elektriväljas, kus domineeris elektrivälja tugevuse
Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs. 1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga m=kq k-elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/F-z A-aatomi mass F-faraday arv z- aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest
protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas. kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. malm- raua ja süsiniku sualm, mis sisaldab 2-5% süsinikku.
- külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk Katseandmed: Tabel 1 Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektro- Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine foreesi aeg (vesi) dielektriline elektroodidel kaugus L h t viskoossus läbitavus U V m m s Pa*s 125 0,2 0,013 1800 78,53 Arvutused: m/s h=1,3cm=0,0013m Järeldused: Katse käigus leitud elektropotentsiaal on 14,8mV. Kirjandusest leidsin, et
v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Katseandmed: Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine aeg t (s) viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L h (m) läbitavus (Pa*s) U (V) (m) 130 0,192 0,018 1500 0,8902*10-3 78,53 2 Arvutused: E= V/m v= =
kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine aeg t (s) viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L (m) h (m) (Pa*s) läbitavus U (V) 150 0.192 0.017 2500 0,8902*10-3 78,53 Arvutused: m/s Laetud osakeste märk on pluss ja need liikusid katoodi poole. Järeldus: Kaitse käigus leitud elektrokineetiline potentsiaal oli 0,0129 V ning kui uskuda
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine
emj=kõrvaljõudude töö(Ak) / laenguga q, pinge sisetakistusel(Us=Ir)Pinget välistakistusel nimet. vooluallika klemmipingeks,tühijooksul on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata, lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nullile, Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=emj/R+r, vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi molekulide lagunemisel,el.vooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nimet. elektrolüüsiks, pos.ioonid(katioonid)-neg.elektroodi (katioodi) poole-saavad elektrone juurde, anioonid-anoodile-annavad ära, galvanotehnika (esemete katmine metallkihiga)-galvanosteegia(metallesemete katmine teise metalli õhukese kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline
edasiliikumise ulatuse ja suuna. Katsetulemused ja arvutused Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedeliku Elektroforeesi Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumi dielektriline aeg viskoossus elektroodidel kaugus, ne läbitavus 140 0,19 0,011 1800 81 Elektrokineetilise potentsiaali arvutan järgmise valemi abil: Kus külgvedeliku viskoossus, piirpinna edasiliikumise kiirus, elektrivälja tugevus, vaakumi dielektriline läbitavus, Piirpind nihkus allapoole ehk negatiivse elektroodi poole, seega osakesed olid positiivselt laetud.
karbotermia. *Redutseerimine Al-ga.- aluminotermia Elektrolüüs *Elektrolüüs, reaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel. *saab sundida toimuda paljusid redoksreaktsioone. Elektrolüüs- elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüsiseade elektrolüüdilahus vannis+ elektroodid(ühendatakse aku või alaldi omandab üks elektrood + teine laengu. Elektrolüüsireaktsoon kuulgeb 2 osareaktsioonina,mis toimuvad eraldi Elektroodidel. - Neg. laenguda redutseerimisreaks. - Pos. laenguga oksüdeerimisreaks. Elektroodil, millek toimub reduts.nim katoodiks. Elektronil, mil toimub oksüd. nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel.
KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2
CO, C, H2, Al 9.Mis on aluminotermia, karbotermia? aluminotermia lihtainete (enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiid abil kõrgel temperatuuril 10. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon? elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon anood elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon katood elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anioon negatiivse laenguga ioon katioon positiivse laenguga ioon 11. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? 12.Millised ained tekivad sulatatud soolade ja oksiidide elektrolüüsil (eraldi anoodil ja katoodil)? Tuleb osata: 1
KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2
Tema suureks eeliseks teiste akude ees ongi, et ta suudab lühiajaliselt välja anda väga suurt voolu, mis on vajalik autode ja teiste transpordivahendite käivitamiseks. Näiteks autoaku: Negatiivseks elektroodiks on plii, positiivseks pliidioksiid. Elektrolüüdiks väävelhappe lahus. Elektrienergia tekib plii oksüdeerumisel ja pliidioksiidi redutseerumisel vabaneva energia arvel. Tühjenenud aku laadimiseks juhitakse akust läbi vastassuunaline alalisvool. Nii liiguvad reaktsioonid elektroodidel vastassuunas ja taastub esialgne olek. Aku tühjenemisel elektrolüüdi lahuse kontsentratsioon pidevalt väheneb, aku laadimisel taastub. (Näiteks: akupatarei, autoaku, akumulaator) Galvaanielement Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida.
ioonideks. · Ioonide tekkimine elektrolüütides elektrolüütiline dissotsiatsioon (leelise, happe või soola neutraalsete molekulide lagunemine ioonideks lahuse toimel). CuSO4 Cu2+ + SO42- · Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, siis tekib elektrivool. · Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused · Elektrolüüs elektrolüüdi koosseisu kuuluvate ainete eraldumine elektroodidel. · Elektrolüütilisel teel kaetakse näiteks ühe metalli pind teise metalli õhukese kihiga. · Faraday I seadus voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It). · Faraday II seadus ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. · F Faraday arv = 96400 C/g-ekv Elektrivool gaasides
alalisvoolule 1 m, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 m, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur 40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena. 65 Tähistades kondensaatori ühe elektroodi laengu Q- ga, saab kirjutada pinged kondensaatoril Q Q Q U1 = , U2 = , U3 = .
alalisvoolule 1 mΩ, 100 Hz vahelduvvoolule 0,6 mΩ, nimipinge 2,5 V, nimivool 625 A (see on tühjenemis- vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur –40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena. 65 Tähistades kondensaatori ühe elektroodi laengu Q- ga, saab kirjutada pinged kondensaatoril Q Q Q U1 = , U2 = , U3 = .
Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõu, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega. Galvaanelemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks
Positiivselt laetud ioonid ehk katioonid hakkavad liikuma negatiivse elektroodi ehk katoodi poole. Negatiivsed ioonid ehk anioonid aga liiguvad positiivsele elektroodile ehk anoodile. Päralejõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseteks aatomiteks või molekulideks. Anioonid aga annavad anoodil oma liigsed elektronid ära ja muutuvad samuti neutraalseteks. Seega eraldub pingestatud elektroodidel ainet. Niisugust nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Kui eralduv aine on tahke (näiteks metall), siis kattub elektrood selle aine kihiga. 15. Galvaano tehnika - elektrolüüsi käigus esemete katmine metallkihiga. 16. Elektrolüüsi põhiseadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t. m = k*I*t 17. Elektrivool gaasides gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, sest sisaldavad väga vähe vabu
lahustatava aine molekulid. Vedelikest suurima - ga on vesi ( = 81 ). Elektrolüüs. Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. Katood - negatiivne elektrood Anood - positiivne elektrood Katoodile liikuvaid positiivseid ioone nimetatakse katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nimetatakse anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. 26 Faraday seadused : 1.seadus. Elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga . m=kq kus m aine mass k - elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus. Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = A / F·z kus A aatomimass F Faraday arv ( F = 96,5·106 C/kg ekv) Z - aine valents Temperatuuri tõustes ioonide liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka
lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus) KATSEANDMED Potentsiaalid Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku e vahe vaheline edasinihkumine aeg t viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L h läbitavus U V m m s mPa*s 150 0,233 0,005 1500 0,8902 78,53 Elektrokineetiline potentsiaal ( ) arvutatakse järgmise valemi abil: = E 0 v , kus
•Elektrolüüsiseadme välisahelas on elektrivoolu kandvateks osakesteks elektronid, elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis aga ioonid. KEEMILINE VOOLUALLIKAS •Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks. •Keemilise vooluallika elektroodidel kulgeb isevooluline redoksreaktsioon: anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. •Üheks olulisemaks vooluallikas on pliiaku ehk autoaku. Selles on elektroodideks plii ja pliioksiid, elektrolüüdiks väävelhappe lahus. •Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul
Tõmme tekitatakse pumba abil. Mõõteriist mõõdab O2 ja CO sisaldust maagaasis ja kuvab andmed ekraanile. Samuti arvutab ja kuvab ekraanile CO2 sisalduse. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs toimub vahetult dektorites. Dektorid koosenvad tahkest elektrolüüdist, mis paikneb elektroodid vahel. Kui analüüsitav gaas läbib elektroodide vahe, siis toimub keemiline reaktsioon elektrolüüdi ja gaasi komponendi vahel, mille tagajärjel muutub pinge elektroodidel. Seda muutus kandub edasi mõõteskeemi ning ekraanile kuvatakse O2 , CO ja CO2 näidud. Joonis 1 Gaasiprooviseadis ja selle ühendusskeem 3 1 – mõõtesondi toru; 2 – sondi kaba; 3 – suitsugaasitoru; 4 – filter; 5 – tõmbevoolik, 6 – suitsugaasitermopaari pistik; 7 – õhutermopaari pistik; 8 – õhutermopaari ühenduspesa; 9 – suitsugaasitermopaari ühenduspesa
Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused(4): Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure
vastav pinge elektroodidele, fikseeritakse ühtlasi ka aeg. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund ehk kumma elektroodi poole piirpind nihkus. Katseandmed Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedelik Külgvedeliku Elektrofo- vahe vaheline u viskoossus dielektriline elektroodidel U kaugus L edasinihkumine h reesi aeg t η läbitavus ε 130 V 0,22 m 0,014 m 1500 s 0,00101 Pa.s 80,08 Elektrokineetiline potentsiaal (ζ ) arvutatakse valemiga: E 0 v , kus
lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs. 1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga m=kq k-elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/F-z A- aatomi mass F-faraday arv z- aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida
(redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40.Korrosioonitõrje- metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga (metalli kaitsmine email-, värvi või laki kihi abil; metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga; protektorkaitse) 41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43.Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45.Hüdraatumine- ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega 46
Redutseerimine alumiiniumiga (kroom) Maagi töötlemine: Rikastamine- Maagi rikastamine vajaliku mineraali suhtes. Maagist eraldatakse suurem osa kõrvalainetest. Särdamine- Metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul, et saada puhtamat metalli. Elektrolüüs Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel. Elektrolüüsil toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine nim. katoodiks Elektroodi, millel toimub oksüdeerumine nim. anoodiks. Sulamid Sulam- materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised: Odavamad kui puhtad metallid. Lisandide kõrvaldamine oleks kallis ja keeruline Paremate omadustega. Varieerides sulamite koostist võimalik luua erinevate kasutusvaldkondade jaoks sobivaid sulameid. tugevamad lennukitööstus (duralumiinium)
Tiitrimise alguses oli 25 ml proovi ja oleme lisanud 50 ml titranti, nii et kogu karbonaadi kontsentratsioon on 0,0333 M. Karbonaatide segud Elektrokeemilised meetodid 4tüüpi 1. potentsiomeetria- mõõdetakse elektroodi potentsiaali, kasutatakse Nernsti võrrandit, mis annab seose E ja analüüsitava iooni kontsentratsiooni vahel; 2. voltamperomeetria- elektroodidele rakendatakse pinge,registreeritakse voolutugevust, iooni kontsentratsioon määratakse IU kõveralt kui elektroodidel toimub nn. polarisatsioon; Kui kasutatakse Hg- tilkelektroodi nimetatakse meetodit polarograafiaks; 3.Kulonomeetria- toimub lahuse elektrolüüs, põhineb Faraday seadusel 4. Konduktomeetria-mõõdetakse juhtivust, kasutatakse inertseid elektroode, juhtivus on seotud analüüsitava aine kontsentratsiooniga Potentsiomeetrilised meetodid *Analüütilisi meetodeid, mis põhinevad potentsiaali mõõtmisel nimetatakse potentsiomeetrilisteks meetoditeks. *Üldised alused.
Kus seda kasutada ja mille jaoks see on vajalik. 1.ELEKTROLÜÜS Elektrolüüs on levinud meetod, mida kasutatakse nii keemias kui ka tööstuses. Mitte- iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Maakidest lihtainete eraldamiseks on kasutusele võetud elektrolüüs, mis on väga oluline samm tööstuses, lihtaineid eemaldatakse elektrolüütilise raku abil. Protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas sulatatud või lahustatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad, nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsi toimimiseks on vaja: - Elektrolüüti, vabu ioone sisaldavat ainet. Ilma vabade ioonideta pole elektrilaengul kandjat ning elektrolüüsi ei toimu. - Alalisvoolu allikat, millest tuleva energia abil saab ühelt poolt ioone juurde tekitada ning teiselt poolt ioonide elektrone ära võtta, muutes nad neutraalseteks aatomiteks.
energia arvel, nimetatakse kütuseelementideks. Eriti otstarbekas on nn. vesinik- hapnikelement, milles saadakse elektrienergiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis. Akud on sellised keemilised vooluallikad, mida saab tühjenemisel uuesti laadida. Nad on mõeldud korduvaks kasutamiseks. Selleks,et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine ja elektronide liitmine läbi viia eraldi elektroodidel. Keemilise vooluallika ja elektrolüüsi võrdlus ....... Lk 70 õpik.
läbiviimisel kogu vooluringist. Emj on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. · Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega(Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) o Vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi (happe, aluse või soola) molekulide lagunemisel. o Elektrivooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nim. elektrolüüsiks. · Elektrivoolu gaasis nim. gaaslahenduseks. · Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonlahendus. · Plasmaks nim. gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvuga.
Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest või siis vastavalt materjali paksusele t= 2-3 mm seosest tk=(0,08-0,1) t, (s). Elektroodide survejõud F määratakse surve p ja elektroodide kontaktpinna Se korrutisena. Surve p on madalsüsinikteraste keevitamisel lehepaksusel 3 mm ja jäikadel reziimidel 150-200 MPa (15-20 kgf/mm2). Keevitamisele järgneva jõu rakendamisega- nn järgneva sepistamisega tuleb sellel tsüklil rakendada survet elektroodidel kuni 300-420 MPa. Võimalike keevitusdeformatsioonide hindamine Defektid keevisõmbluses jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektideks on räbupesad, sisselõiked, läbikeevitamatus ja pealesulatised. Arvestades seda, kui õhuke on antud materjal, ei tohiks tõenäoliselt läbikeevitamatus probleemiks osutuda
vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5...10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). R rutiil A happeline B aluseline C tselluloos Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50...70% rutiili ( titaanoskiid TiO2) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis (tardub kiiresti). Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu. Rutiilelektroodidega on kergem töötada. Happelised elektroodid : kate koosneb kvartsist (SiO2). Elektroodid taluvad kõrget keevitusvoolu, mis annab allasendis kõrge pealesulatusteguri tootlikuks keevitamiseks. Happelised elektroodid ei sobi suure piluga koostatud detailide keevitamiseks (pilu läheb veel suuremaks), kuid väikeste liitekohtade läbikeevitavus on hea. Elektrood on tundlik metallis sisalduvate kahjulike lisandite suhtes
elektrolüüt või ioonvahetusmembraan. Väga kõrgel temperatuuril võib katalüsaator ka puududa. Elektrolüüt saab olla vedel (alused, happed, sulatatud sooda) või tahke (metallioksiidid). Kütuseelemendi temperatuuriks loetakse elektrolüüdi töötemperatuuri. Elektroodid absorbeerivad ja aktiveerivad nii kütust kui oksüdeerijat. Keerukate redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioonide tulemusena elektrolüüdi ja kütuse (anoodil) ning elektrolüüdi ja oksüdeerija (katoodil) vahel tekib elektroodidel potentsiaalide vahe (0,51,2 V). Kütuse sellisel oksüdatsioonil ehk nn külmpõlemisel on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur kõrgem (4090 %) kui soojuselektrijaamades (2540 %), kus kütuse keemiline energia muundub kõigepealt soojuseks ja alles siis mehaanilise töö vahendusel elektrienergiaks. Suureks plussiks on müra ning heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel.
Kui p * s suureneb, siis põrgete arv kasvab, aga ionisatsiooni tõenäosus kahaneb. On näha, et ühtlases väljas alla 250 V pole võimalik läbi lüüa (suvalisel pl ja kaugusel). Võib olla, et väikesel rõhul löövad läbi kaugemad elektronid (samal pingel). 12. Eletronide laviin Õhus on alati palju ioone ja elektrone (elektrone vähem kui ioone). Tekivad kõrvaliste ionisaatorite mõjul. Vaadates väljumistööd ja ionisatsioonienergiat näeme, elektroodidel on kergem elektrone välja lüüa. Esimene elekron lüüakse välja harilikult katoodi pinnalt (anoodile lendab tagasi, kuigi lüüakse ka sealt elekrone välja). Väljalöödud elekrton hakkab anoodile liikuma, kui kiirusest jätkub põrgeteks, tekib 2 elektroni 4 8 jne. Saame laviini. ( Pos. ioonid ei liigu eriti (vahe 100 korda); jäävad paigale). Joonisel laviin on läbinud x ja peas on n elektoni. Edasises pikkusel dx kasvab elektronide arv dn võrra.
aluminotermia kasutatakse rasksulamite metallide korral. näiteks Cr. d. elektrivooluga, kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks. elektrolüüs. nt. 2NaCl -> 2Na + Cl2 Elektrolüüs. elektrolüüsi lahuses või sulas elektrolüüsis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Kasutatakse aktiivsemate metallide saamiseks. Eelkõige alumiiniumi tootmiseks.(aga ka Na, Ca, Mg jt) Redutseerumine ja oksüdeerumine toimuvad eraldi elektroodidel. Elektrolüüs toimub elektrienergia arvel. Toimub elektrolüüdi lahuses ja sellesse paigutatud elektroodidest. Elektroodi, (negatiivse laenguga) millel toimub redutseerumisreaktsioon, nim. katoodiks. Elektroodi, (positiivse laenguga) millel toimub oksüdeerumine, nim. anoodiks. Katioonid liiguvad neg. laenguga katoodi poole. Anioonid pos. laenguga anoodi poole. Sulatatud elektrolüüdi korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid.
sisetakistuse suhtega 2. ELEKTRIVOOL KESKKONDADES Elektrolüüt on aine, milles laengukandjateks on ioonid. Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks nim protsessi kui näiteks vaskkloriidi lahustada vees, siis veemolekulide toimel laguneb sool ioonideks CuCl 2 = Cu2+ + 2Cl- Elektrolüüsiks nim elektrivoolu toimel kulgevaid redoksreaktsioone. Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Vooluga elektrolüütides kaasneb ainete eraldumine elektroodidel. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga, kus võrdetegurit nimetatakse aine elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Ionisatsioon - tekivad vabad elektronid ja positiivselt laetud ioonid. Tavatingimustes on gaasid halvad elektrijuhid. Elektrivoolu juhib ainult ioniseeritud gaas. Gaaslahendus - elektrivoolu gaasis. Põrkeionisatsiooniks nimetatakse nähtust, kus elektriväljas kiirendatud
Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone; ise oksüdeerub. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeerimise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. Elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Korrosioon metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. Lahus lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonideks või aatomiteks. Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. Lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis). Lahuse protsendiline koostis
oksüdatsiooniastme suurenemine. 36) Redutseerumine - elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. 37) Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus, võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. 38) Elektrolüüs - elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. 39) Korrosioon - metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. 40) Lahus - lahustist ja lahustunud ainest(ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis -
I = dq/dt kulutatud tööga dA=fii*dq. Voolutugevuse ühikuks on Kondensaatori energia amper (A). Voolutihedus on w=Cu2/2. 3)Elektrolüüs - antud kohas vooluga risti Elektrolüüti läbiva vooluga asuvat pindalaühikut läbiv kaasneb elektrolüüdi voolutugevus. j=dI/dS ; j = e n koostisosade eraldumine v, kus e - laengukandjate laeng, elektroodidel, see on n - laengukandjate arv, v - elektrolüüs.(FARADY)1 laengukandjate suunatud seadus: elektroodil eraldunud liikumise kiirus. 3. Amperi aine hulk on võrdeline seadus, magnetväli elektolüüti läbinud laenguga. vaakumis - Paigalseisva m=kq k-elektrokeemiline laengu korral magnetvälja ei ekvivalent 2seadus: kõikide täheldata
... et patarei pinge ja üksikkond.-i pinged on võrdsed, siis /U-- C=c1+c2+c3... kond-te patarei mahtuvus=patareisse ühendatatud kond-te mahtuvuste summadega. kond.patareid, kus kond-id on ühendatud rööpselt kas. suurte elektrilaengute säilitamiseks madalal pingel, seesuguse(joonis) kond-i max mahtuvus C=E0*Es*S/d*(n-1)..n-elektroodide arv, d-plaatidevaheline kaugus Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena. Tähistades kondensaatori ühe elektroodi laengu Qga, saab kirjutada pinged kondensaatoril U1=Q/C1 ; U2=..Seega on erineva mahtuvusega kondensaatorite pinge erinev. Pinge ahela klemmidel U=U1+U2+..Avaldades pinge kondensaatorite laengu ja mahtuvuse suhtena Q/C=Q/C1+Q/C2+.
1.voolu juhtimine keevituskohta kaarleegi tekitamiseks 2. keevisõmbluse tekitamiseks vajaliku lisametalli viimine keevisvanni Varraselektroodid käsikaarkeevituseks Käsikaarkeevituseks kasutatakse ainult kattega varraselektroode. Elektroodikatte peamised ülesanded on: 1.Kaarleegi püsivuse suurendamine 2.Räbu ja gaaside tekitamine, mis kaitsevad keevisvannis olevat sulametalli õhu kahjuliku mõju eest. Enamkasutatavad kattetüübid terase keevitamiseks kasutatavatel elektroodidel Katte tüüp tähis 1happeline kate A 2 tsellulooskate C 3 rutiilkate R 4 aluseline kate B 5 paks rutiilkate RR 6 tselluloos-rutiilkate RC 7 happeline-rutiilkate RA
redutseeruvad väheaktiivsed metallid, aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi(H2O) 2H2O+2e2OH- + H2 Anoodil oksüdeeruvad anioonid. Halogeenidel anoonid, tekib vastav mittemetall (NaCl vesilahus) Aine keemilist lagunemist alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüüdilahusest vi sulatatud elektrolüüdist nimetatakse elektrolüüsiks. Alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüütide lahusest vi sulatatud elektrolüüdist liiguvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile. Elektroodidel ioonid kaotavad oma laengu ja muutuvad neutraalseteks osakesteks. Elektrolüüsiprotsesside detailsemaks käsitlemiseks liigitatakse elektrolüüsi järgmiselt: 1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2
kiiresti.Lahenduse levikuga kaasneb lööklaine,mille põhjustab sädekanali suurest voolust tulenev soojuse eraldumine ja rõhu järsk kasv.Sädelahenduse leiab aset nii homogeensetes väljades plaatelektroodide vahel kui ka mittehomogeensetes väljades.Lahendusekanalit tuugev vool tekitab välisahelas pingelangu,mis tingib elektrodidele rakendatud pinge suure alanemise,ning lahendus kustub.Kui lahenduse kustumiseke järgneb pinge taastumine elektroodidel,siis lahendus kordub.Juhul,kui vooluallikas on piisavalt võimas ja suudab kindlustada tugeva voolu kulgemise kestvamalt ,siis süttib kaarlahendus. Sädelahenduse esmaseks staadiumiks on stiimerlahendus.Lääbilöögipinge (sädelahenduse lävepinge ) saabumise järel jõuab läbilöögieelne striimer (primaarstrimeer) katoodini ning moodustab juhtiv kanal.Striimeri pea jõdmisel katoodi lähedusse kasvab välja tugevus striimeri pea ja katoodi vahel
Päri- või vastupolaarne alalisvool aga ka vahelduvvool. Remonditöödel enim kasutatavad elektroodid 4)Aluselise kattega elektroode kasutatakse peamiselt legeeritud terase keevitamiseks. Keevitatakse hästi lühikese keevituskaarega(pool kuni terve elektroodivarda läbimõõdust). Keevitatavad detailid peavad olema korralikult puhastatud. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Elektroode tuleb hoida kuivas(kuivatuskapp, -pinal) 100- 300kraadi juures. 5)Segakatted. Elektroodidel kasutatakse ka erinevaid segakatteid. Selle eesmärgiks on erinevate katete heade omaduste ühendamine ja erinevate puuduste vältimine. Elektroodi tähistamine EN499 järgi 1 2 3 4 5 6 7 8 E 38 0 - RC 2 1 H5 1. Protsessi tähis 2. Keevismetalli mehaanilised omadused 3. Töötingimused 4. Elektroodi varda keemiline koostis 5. Kattetüüp 6. Voolu tüüp 7
annaabi.ee 
