Füüsika kordamisküsimused (0)

Füüsika KT kordamine

1. Juhi takistus on võrdeline eritakistuse ja juhi pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga.
2. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus.
3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on metalli takistus. Ioonid võnguvad sõlmpunktides rohkem ning segavad nii juhtivuselektronide suunatud liikumist ning nende kiirus ja voolutugevus väheneb.
Ohmi seaduse kohaselt tähendab takistuse suurenemine muutumatu pinge juures voolutugevuse vähenemist.
t – temperatuur Celsiuse skaalas
ρo – eritakistus 0°C juures
α – takistuse temperatuuritegur
4. Ülijuhtivus kui teatul K kraadil olev aine eritakistus langeb järsult nullini.
Ülijuhtivas olekus aine on praktiliselt null.
Ülijuhtivus on võimalik ainult allpool kriitilist Temperatuuri Tk
Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on ained, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem, kui 25K.
Aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse toimub alati ühel ja kindlal ja ainult sellele ainele omasele kriitilisel temperatuuril Tk.
5. Elektrivoolu töö:
A = I*U*t
A = Ameh + Q
A = I2*R*t
A =
6. Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tehakse elektrivälja poolt tööd ajaühikus.
N = U*I N =
1W =
1W = 1V*1A 1W =
7. Joule’i – Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga , juhi takistusega R ja voolu kestusega t.
Q = I2*R*t
8. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.
9. Elektrimotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi.
10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega.
11. Sisetakistus on vooluallika elektritakistus.
12. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nulliga.
Il =
13. Tühijooks on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Vooluring on lüliti abil avatud või puudub üldse.
14. Kui vedelik pole just vedel metall , siis on vabadeks laengukandjateks vedelikus ioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid (näiteks Na+, Cu2+, Cl–) või keemilised rühmad ( SO42 –,NO3–, OH–).
Pinge rakendamine elektrolüüdi lahusesse paigutatud elektroodidele kutsub lahuses esile elektrivoolu. Positiivselt laetud ioonid ehk katioonid hakkavad liikuma negatiivse elektroodi ehk katoodi poole. Negatiivsed ioonid ehk anioonid aga liiguvad positiivsele elektroodile ehk anoodile. Päralejõudnud katioonid saavad katoodilt elektrone juurde ja muutuvad neutraalseteks aatomiteks või molekulideks. Anioonid aga annavad anoodil oma liigsed elektronid ära ja muutuvad samuti neutraalseteks. Seega eraldub pingestatud elektroodidel ainet. Niisugust nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Kui eralduv aine on tahke (näiteks metall), siis kattub elektrood selle aine kihiga .
15. Galvaano tehnika - elektrolüüsi käigus esemete katmine metallkihiga.
16. Elektrolüüsi põhiseadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t.
m = k*I*t
17. Elektrivool gaasides – gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, sest sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse – aatomitest või molekulidest lüüakse välja elektrone. Nõnda tekivad vabad elektronid ja positiivsed ioonid.
18. Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, kus gaasilahenduse käigus võib laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saada võrreldavaks gaasi molekulide või –aatomite üldarvuga.