Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga
elektronide arvust välimisel elektronkihil, nn valentselektronidest • Täidetud välimise elektronkihiga aatomid ei ole keemiliselt aktiivsed, st ei reageeri iseenesest teiste ainetega Elektronegatiivsus • Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone • elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari • Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt Elektronegatiivsus • Ühendites täiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma välist elektronkihti kuni 8 elektronini nende valentselektronide arvel, mida loovutavad väiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid KEEMILINE SIDE Keemiline side • Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud • Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus lõhutakse vanad
Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. // on aatomi võime siduda elektrone
endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. polaarne kovalentne side – kovalentne side erinevate elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side – kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavatele aatomitele. Esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Vesinikside – täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad F-O, O-H või N-H sidemeid.
või kristalliks. kordne side-keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. elektronipaar- kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, mooustades ühise elektronpilve. Molekulorbitaal-??? kovalentne mittepolaarne side- kovalentne side, mills ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. kovalentne polaarne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustades tekivad aatomitel seejures erinevad märgid. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimalust tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.
väike. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side. Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks.Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. 2. Pooljuhtmaterjalid on oma juhtivuselt
elektroni, ent ergastades neli paardumata elektroni, sest üks elektron liigub 2s-alakihilt vabale 2p-alakihi orbitaalile) IV. Kovalentse sideme polaarsus: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Kovalentne side moodustub peamiselt mittemetalliliste elementide aatomite vahel. 4.1 Kaks sama mittemetalli aatomit annavad kovalentse mittepolaarse sideme, sest elektronpaar võrdselt mõlema aatomi juures. Ei ole tekkinud molekuli osalaenguid. 4.2 Kui on tegemist kahe erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomiga, siis moodustub tõenäoliselt kovalentne polaarne side. Nimelt tõmbab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda poole ehk elektronpaar viibib pisut rohkem tema valduses. Seetõttu omandab ta negatiivse osalaengu ning väiksema elektronegatiivsusega aatom positiivse osalaengu. Need osalaengud on ioonilaengust väiksemad
Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood
Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhid · Suhteliselt plastilised · Peegeldavad hästi valgust Keemiliste sidemete liigid Kovalentne side molekulvõre ja kihiline võre Iooniline side ioonvõre
51.Molaarne kontsentratsioon- lahustunud aine moolide arv 1liitris lahuses; tähis c, ühik mol/dm3 52.Orbitaal- ruumiosa, kus elektronide leidumise tõenäousus on väga suur 53.Elektronvalem- aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutis, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55.Polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Erinevate mittemetallide vahel. (nt CO2, H2O, SO3) 56.Kristallvõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis
Celcius'e järgi. Nitreeritakse põhimõtteliselt legeerterasest ning mehaaniliselt ja termiliselt töödeldud detaile, näiteks hammasrattaid, võlle, kaliibreid, väntvõlle ja silindrihülsse. Korrosioonikindluse suurendamiseks nitreeritakse temperatuuril 600-700 kraadi Celcius'e järgi, sel juhul tekib 1-2 tunni jooksul kuni 0,03 mm paksune rikastatud kiht. Nitreerimisel tekivad nitriidid. Need on lämmastiku ja metallide või väiksema elektronegatiivsusega mittemetallide ühendid. Neid käsitatakse ammoniaagi derivaatidena. Keemilise sideme laadi järgi eristatakse ioonilisi, kovalentseid ja intermetallilisi nitriide. Nitriidid on põhimõtteliselt kristalsed ained, mõnu hüdrolüüsib õhus (eraldub ammoniaak). Intermetallilised nitriidid on väga kõvad, keemiliselt inertsed ja kuumuskindlad materjalid.
. · VAHEPALA meeldetuletuseks Protsess Oksüdeerumine Redutseerumine Elektronide... ... loovutamine ... liitmine Oksüdatsiooniaste kasvab kahaneb Osakese nimetus redutseerija oksüdeerija Näide Mg0 2e- MgII S0 + 2e- S-II 3. KEEMILISED OMADUSED · Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: Alati metallide suhtes: · Fe + S FeS · 2 Na + Cl2 2 NaCl · 2 Mg + O2 2 MgO Endast nõrgemate, st madalama elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + H2 H2S väävel oksüdeerija, vesinik redutseerija · O2 + 2 H2 2 H2O hapnik oksüdeerija, vesinik redutseerija 3. KEEMILISED OMADUSED · Redutseerijana käituvad mittemetallid: Endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + O2 SO2 väävel redutseerija, hapnik oksüdeerija 3. KEEMILISED OMADUSED · Tugevam halogeen või tõrjuda
Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne)- kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Kovalentne side tekib kahe mittemetalli või metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Polaarne - aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Kui ühinevad sama elemendi aatomid (H2, N2), siis on sidet moodustav elektronpaar jagatud võrdselt mõlema aatomi vahel - mittepolaarne kovalentne side Kui sideme moodustavad erineva elektronegatiivsusega elementide aatomid, on siduv elektronpaar (elektronpilv) nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole - polaarne kovalentne side mittepolaarne - side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga iooniline - ioonide vahel tekkinud keemiline side. mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli vahel
suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Elementide elektornegatiivsus · Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone. · Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. · Kokkuleppeliselt voetakse uhikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse vordluse teel. · Tinglikult saab elektronegatiivsuse pohjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega ule 1,7 mittemetallilised. Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides
Tallina 32. Keskkool Mittemetallid referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood.
orbitaalide arv väheneb, sest kahe aatomorbitaali kattumisel moodustuvad nende vahele siduvad ja lõdvendavd orbitaalid. 5 ) Millel põhineb induktsioonieffekt ? Kui aatomid on erinevate elektronegatiivsustega tuleb kõrvuti kovalentsete piirstruktuuridega arvestada ka niisuguseid ioonilisi piirstruktuure, mis vastavad aatomite tegelikele elektronegatiivsustele. Polaarse iseloomuga võib olla ka kordne side, kui selles osalevad erineva elektronegatiivsusega aatomid. Kuna - orbitaali elektronid on liikuvamad kui - orbitaali omad, on iooniliste piirstruktuuride osakaal siin suurem. Elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda -sidemeid nimetatakse induktsiooniks. · I tüüpi asendajad on vesinikust elektronegatiiv-semad. Need rühmad polariseerivad endaga seotud asendajaid ja omandavad negatiivse osalaengu. · +I tüüpi ehk elektropositiivsed asendajad on vesinikust väiksema elektronegatiivsusega
KEEMILISED OMADUSED METALLID MITTEMETALLID (lihtained!) käituvad reaktsioonides ALATI Metallidega reageerides käituvad r-jatena (loovutab), sest väikese mittemetallid alati o-ijatena. elektronegatiivsusele võivad nad elektrone Omavahel on oksüdeerijaks(liitjaks) suurema ainult LOOVUTADA. elektronegatiivsusega mittemetall, redutseerijaks väiksema elektronegatiivsusega mittemetall o-a – maks → oks-ja o.a – min → red-ja METALLID Metallide saamine Metallide tootmisel ühendites tuleb energiat kulutada. Looduslikke ühendeid nimetatakse maakideks. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine)
aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Polaarse sideme korral tekib elektronegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Kui keemilised sidemed on molekulis mittepolaarsed, on ka molekul tervikuna mittepolaarne. Polaarsete sidemete korral sõltub molekuli polaarsus molekuli kujust:ebasümmeetrilise kujuga molekulid on polaarsed, sümmeetrilised molekulid on mittepolaarsed. Mittepolaarsed ained koosnevad mitepolaarsetest molekulidest, polaarsed ained polaarsetest molekulidest.
1. Mittemetallid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit l...
aines koos Molekulvõre-kristallvõre kus sõlmpunktides asuvad molekulid Oksiid-kahest elemendist koosnev keemiline ühend millest üks on hapnik Polaarne aine-polaarsetest molekulidest koosnev side Polaarne molekul-molekul milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku mistõttu molekuli üks osa on positiivse ja teine negatiivse laenguga Polaarne kovalantne side-kovalantne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud
Variant 1 1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside.
......................4 Kasutatud materjal...............................................5 Väävel Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Väävli Omadused : Väävlil on 4 stabiilset isotoopi (Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.) , massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 Väävel on mittemetall ( Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone ) Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll. Väävel on ka lisaks halvale elektrijuhtivusele ka halb soojusjuht Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbe da, vase ja hõbedaga . Leelismetallid on : Leelismuldmetallid on :
2. Tavaliselt kõvemad kui koostisosad. Mittemetallid Raadius on suhteliselt väike Suur elektronegatiivsus. Võivad nii redutseeruda, kui oksüdeeruda. v.a. F, kes alati liidab 1 elektroni, seega F1-. Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega.
Täpselt sama on ka katsetes b) ja c), ehk Zn on elektronegatiivsem, kui Pb ja Cu on elektronegatiivsem, kui Ag. Katses d) esimeses reaktsioonis tõrjub Zn vesiniku vesinikkloriidist välha, kuna Zn elektronegatiivsus on sururem. Kuid teine reaktsioon ei toimu, kuna vase elektronegatiivsus on väiksem, kui vesinikul. Seega, katsed kinnititasid teooriat: reaktsioonide toimumisest oli näha, et kõik reaktsioonid peale viimase toimusid ning seda oli ka silmaga näha. Ehk: suurema elektronegatiivsusega aine tõrjub ühendist väiksema elektronegatiivsusega aine välja.
*asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust. Sideme tüübid: Kovalentne kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks ühine orbitaal: Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel. Iooniline: Olekus, kus naatriumi elektroni arvel täidetakse klooriaatomi 3p-alakiht,on energia minimaalne. Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel. Enamik keemilisi sidemeid on niisugused, milles elektronpaar on küll ühine, kuid ei jaotu tuumade vahel ühtlaselt. Selline side on polaarne. Sideme polaarsust hinnatakse aatomite elekronegatiivsuste järgi
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tah...
Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku)
Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid, mille juurde märgitakse tuuma laenguarv (ühtlasi järjenumber) ja massiarv kujul , kus element on tabelis järjekohal , (st tuumas on prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv on (st, neutroneid on A-Z). 6. Elektro negatiivsus Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Alljärgnev tabel toob ära mõnede elementide elektronegatiivsused. 7. Ühendite polaarsus Lähtuvalt sellest kas molekul sisaldab polaarseid või mittepolaarseid kovalentseid sidemeid jagatakse molekulidpolaarseteks ja mittepolaarseteks. Kõik molekulid,
Enamasti ühe ja sama elemendi vahel. Polaarne kovalenente side Kui elektronegatiivsuste erinevus on 0-1,7. Enamasti mittemetallide vahel. Iooniline side Kui elektronegatiivsuste erinevus on >1,7, enamasti metalli ja mittemetalli vahel. Metalliline side - Kahe metalli vaheline side. Vesinikside - H ja F, O või N vahel. Kristall Korrapärase asetusega aatomitest koosnev aine. Ruumivõre - kristallvõre Mittemetall - Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone. Kõrge
nende väliskihid kattuvad ja seetõttu tekib aatomitel ühine elektronide orbiit. Ühise elektronide orbiidi tekkimise tõttu saavad väliskihtide elektronid käia ümber mõlema aatomi tuuma ja tekivad ühised elektronpaarid. Iga ühine elektronpaar tähendab ühte kovalentset sidet. Neid on kahte liiki: polaarne kovalentne side ja mittepolaarne kovalentne side. 3 Polaarne kovalentne side moodustub kahe veidi erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomi vahel. Delta E < kui 1,7 (1,8) Kui need aatomid lähenevad üksteisele nii, et väliselektronkihid kattuvad, saavad väliskihi elektronid liikuda ka teise aatomi väliskihil. NT: HCl H +1| 1 max. 2 Cl+17| 2)8)7) max.8 Eh on väiksem kui Ecl E-elektronegatiivsus (EN) H+Cl Kovalentse sideme tekkel moodustub ühine väliselektronkiht aatomitel, seda nim. molekulorbitaaliks. NB! Kovalentse sidemega ainetes on alati molekulid.
Kordamine üleminekueksamiks: Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku)
mittepolaarne kovalentne side. · Kõige aktiivsemad mittemetallid. · Nad kõik on omavahel sarnaste omadustega. · Kuna nad on väga aktiivsed, siis looduses neid lihtainena (puhtal kujul) ei leidu. Neid leidub mitmesuguste sooladena (NaCl). (halogeenid - soolatekitajad). · Välisel elektronkihil on 7 elektroni. Selleks et saavutada püsiv väliselektronkiht, võetakse 1 elektron juurde ja tekivad halogeniidioonid laenguga -I (Cl-, Br-). · Kõrge elektronegatiivsusega elemendid (eriti F)=>halogeenides on iooniline side. 2. Omadused · Lahustuvad vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Sama ka broomi ja ioodiga. Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. · Veega reageerib aktiivselt ainsana fluor (2F2 + H2O 4HF + O2). Fluor kõige aktiivsem mittemetall üldse (reageerib peaaegu kõigega).
kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana. Keemiline reaktsioon aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne. Aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone nimetatakse elektronegatiivsuseks. Kõrge elektronegatiivsusega aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt. Keemiline side viis kuidas kaks või enam aatomit on omavahel molekulis seotud. Üksikside ühinenud on 1 elektronpaar Kaksikside ühinenud on 2 elektronpaari Kolmikside ühinenud on 3 elektsonpaari Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühiste elektronpaaride abil. Elektronpaarid tekivad nii, et: - kumbki aatom annab ühe elektroni H . + . H = H : H (H - H) Või
51.Molaarne kontsentratsioon- lahustunud aine moolide arv 1liitris lahuses; tähis c, ühik mol/dm3 52.Orbitaal- ruumiosa, kus elektronide leidumise tõenäousus on väga suur 53.Elektronvalem- aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutis, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55.Polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Erinevate mittemetallide vahel. (nt CO2, H2O, SO3) 56.Kristallvõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis HAPETE TABEL
kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari Mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Mittepolaarne kovalentne side Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. Polaarne kovalentne side Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Sellega omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul tervikuna jääb neutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Iooniline side - keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel
kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari Mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Mittepolaarne kovalentne side Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. Polaarne kovalentne side Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Sellega omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul tervikuna jääb neutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Iooniline side - keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel
v Põhiosa looduses leiduvast lämmastikust esineb lihtainetena atmosfääris( moodustades sellest 78%). v Fosfor on looduses küllaltki levinud keemiline element. Lihtainena fosforit looduses peaaegu ei leidu, ta esineb peamiselt kaltsiumfosfaati CA3(PO4)2 sisadavate mineraalide koostises ( fosforiit, apatiit jt) LÄMMASTIK LIHTAINENA . Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Kuigi lämmastik on üsna kõrge elektronegatiivsusega element ( võrreldav klooriga) on ta lihtainena keemiliselt väheaktiivne. Füüsikaliste omaduste poolest on lämmastik lähedane hapnikule: maitsetu,lõhnatu,värvuseta gaas, vees üsna vähe lahustuv. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete,eelkõige ammoniumnitriti (NH4NO2) kuumutamisel. NH4NO2 -> N2+2H2O LÄMMASTIK LIHTAINENA Väga kõrgel temperatuuril ( üle 3000 C) reageerib lämmastik hapnikuga,moodustades lämmastikoksiidi. N2+O2 -> 2NO
raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab elektrone) suurema elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S Vesinik Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur 253oC · Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne
anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Kovalentne side keemiline side, milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat elektronpaari. Polaarne kovalentne side kui sideme moodustavad erinevate elementide aatomid, on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele.
) mittemetall-iooniline side Mittemetall+ mittemetall-kovalentne polaarne side Mittemetall lihtainena-kovalentne mittepolaarne side Metall lihtainena-metalliline side Metallid- keemilised elemendid, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad metallilise võre. Põhomadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Plastilisus · Metalne läige Mittemetallid- suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone Põhiomadused: · Võivad esineda looduses mitmete allotroopidena · Väga halvad elektri ja soojusjuhid · Suhteliselt väikesed aatomid · Lihtainetes aatomite vahel kovalentsed sidemed · Mettalidega reageerides käituvad oksüdeerijana · Määra aineklass ja keskkond vesilahuses: Keemiline rakstioon: · On- protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste
Hapnik Mittemetallide hulka loetakse kõiki suure elektronegatiivsusega elemente, mis keemilistes reaktsioonides on peamiselt elektronide liitmiseks, kuid erineb ka erandeid nagu näiteks väärisgaasid. Kokku leidub 22 mittemetallilist elementi. Mittemetallid on väga mitmekesised - leidub nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (P, C, Si) kui ka üks tavatingimustes vedela ainena esinev mittemetall - broom. Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga pehmed ained millel esineb aga väga kõrge
Iooniline side: ühine elektronpaar on on üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllsatatavus ja suunalisus; kristallsed, kõrge sulamis temp, rabedad. 17. Mida kirjeldab aatomi elektronegatiivsus ja kuidas see mõjutab keemilist sidet? Elektronegatiivsus (X;chi) võime tõmmata sideme elektronpaari enda poole. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronpaari tugevamini. Mida suurem on sidemes osalevate aatomite elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on side. Kui elektronnegatiivsuste erinevus on väga suur (üle 2) on sidee pigem iooniline. 18. Mis on polariseeritavus keemilise sideme teoorias ja kuidas see mõjutab keemilist sidet? Selgitage, kuidas muutuvad aniooni polariseeritavus ja katiooni polariseeriv võime perioodilisustabelis. Kõik ioonilised sidemed
· üksikside - side, kus on ühinenud üks elektronpaar · kaksikside - side, kus on ühinenud kaks elektronpaari · kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Mittepolaarne kovalentne side Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. Polaarne kovalentne side Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Sellega omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul tervikuna jääb neutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Iooniline side keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel.
nimetatakse kovalentseks üksiksidemeks (esineb näiteks vesiniku molekulis), kaksik- ja kolmikside on moodustunud vastavalt kahe ja kolme ühise elektronpaari vahendusel. Äärmiselt harva esineb ka nelik- ning kuuiksidet. Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Näiteks tekib selline side vee (H 2O) molekulis. Hapnik, mille aatomil on suurem
Ühine elektronpaar on tõnnatud elektronegatiivsema elemendi poole. mittepolaarne kovalentne side ühine elektronpaar on jaotunud võrdelt mõlema aatomi vahel. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side. Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. Osalaeng moodustub, sest aatomid on erineva elektronegatiivsusega ja üks aatom tõmbab elektronpaari tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme. Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad. Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja
- Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal Hübridisatsioonil tekib s ja p orbitaalidest "segunenud" sp orbitaal. - Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel. Tekkinud orbitaalide ergastatuse tase on madalam kui p- ja kõrgem kui s- · Iooniline side on side, mis on moodustunud erinevate laengutega orbitaalidel. Esineb kolme liiki hübridisatsiooni: ioonide vahel 1) sp3- 1s + 3p 4 sp orbitaali (ühekordsed sidemed alkaanid) Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel.
*Elektron kiirgab või neelab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele seejuures energiakvandi suurus hv=E1-E2. Oma postulaatidega lahendas N.Bohr joonspektrite tekkemehhanismi selgitamise probleemid. 6) Elektronegatiivsus ja selle seos ioonsidemetega Ühe aatomi valentselektron>teine aatom >negatja posit ioon. Kui elektron läheb täielikult üle puht-elektrostaatiline interaktsioon ioonside.Tekib väga erinevate elektronegatiivsusega elementide puhul(leelismetallidega ja halogeenid); täiesti puhtal kujul ei esine.L.Pauling esitas ligikaudse seose sidemete ioonilisuse määra hindamiseks EN alusel: EN-ioonilisuse määr(%). 1,0-20; 1,5-40; 2,0-60; 2,5-80.Teatud energeetiliste mõõtmiste ja kalkulatsioonide abil saab sideme ioonilisuse astet määrata palju täpsemalt. Elektornegatiivsus- sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites(L.Pauling 1932).
Molekulidevahelisi jõudusid nimetatakse van der Waalsi jõududeks. Nendest on tingitud molekulide tõmbumine, ainete agregaatolek ja üleminek ühest agregaatolekust teise. Molekulide doonoraktseptortoime Kui ühel molekulil on vaba elektronpaar, teisel aga vaba orbitaal, võib nende vahel moodustuda kovalentne side. Vesinikside Vesinikside on elektrostaatilise ja doonoraktseptorsideme vahepealne side ning seda põhjustab vesiniku aatomi võime moodustada suure elektronegatiivsusega elemendi aatomiga üks lisaside. Vesinikside F H ··· F esineb näiteks vesinikufluoriidi molekulis. Vesiniksideme tekke põhjuseks on positiivselt polariseeritud vesinikuaatomi väikesed mõõtmed. See aatom võib kergesti tungida negatiivselt polariseeritud naaberaatomi elektronkatesse. Kõrvuti elektrostaatilise toimega on suur osatähtsus ka doonoraktseptorsidemel. Sellega seletub vesiniksideme suunalisus.
III Elektron kiirgab või neelab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele , seejuures energiakvandi suurus hv=E1-E2. Oma postulaatidega lahendas N.Bohr joonspektrite tekkemehhanismi selgitamise probleemid. 2. Elektronegatiivsus: mõiste tähendus, seos keemilise sideme ioonilisusega Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus X Li = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Tekib väga erinevate elektronegatiivsustega elementide puhul (leelismetallid ja halogeenid); täiesti puhtal kujul ei esine Ioonside: molekuli mõistel on statistiline tähendus (posit. ja negat. ioonid ei moodusta ühist püsivat osakest, kuid nende osakaalud on võrdsed) 3
Mittemetallid (samad). b) Polaarne kovalentne side Kui ühinevad kaks erineva elemendi aatomit, millest üks on mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ + e + e e e + e + "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1 kuni3 elektroni, mis kergesti loovutatakse.
annaabi.ee 
