Meenutab puuvilla Puuvillast õrnem Kortsub kiiresti MOODAALKIUD Puhas tselluloos, millelt on eemaldatud viskoosi halvavad omadused. Ei kortsu niipalju ja on elastsem. Omadustelt meenutab puuvilla. Kasutatakse peamiselt segus looduslike kiududega. VASKAMMONIAAK Kallis kiud, mis on väga peenike. Meenutab siidi. Hoolduselt meenutab viskoosi. ATSETAAT Tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Siidiselt mati läikega Ei talu pleegitusained ja lahusteid Elektriseerub TRATSETAAT Omadustelt sarnaneb atsetaadile, kuid meenutab väljanägemiselt sünteetikat. Pesemisel ja triikimisel talub kõrgeid temperatuure. Talub keetmist. SÜNTEETILISED KIUDAINED POLÜMIID (nailon, kapron) POLÜSTER POLÜAKRÜÜL (modakrüül) KLOORKIUD POLÜOLEFIINID (polüeteen, polüpropeen, elastodieen) POLÜURETAANKIUD (elastaan, lycra) Sünteetilised kuid on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel.
loputusaineid. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril (kuni 60 kraadises vees) õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. Tehiskiud
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid.
Elekter on nhtuste kompleks, mis phineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776
ELEKTER SÕNA ELEKTER PÄRITOLU Sõna elekter tuleneb vanakreeka sõnast lektron -"merevaik". Nimetus tuleb sellest, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtuseid: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. ELEKTER Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina
succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Omadused Kollane, kollakaspunane või kollakaspruun (selline on merevaik Läänemere randades, kuid paikkonniti võib värvus varieeruda rubiinpunasest, sinise, rohelise, halli või koguni mustani). Kõvadus 2-2,5, tihedus 1000-1100 kg/m3, rabe, pehmeneb 150 °C ja sulab 350-370 °C juures. Villase riidega hõõrumisel elektriseerub. Merevaik = (elektron) kreeka keeles elektron, elekter. Saamine Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalis ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (Jantarnõi) rannikul. Eestist on merevaiku leitud Saaremaalt Kihelkonna lähedalt ja Pärnust lõunasse jäävalt Häädemeeste rannalt. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka
Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Mis juhtub, kui leatud kehaga puudutada teist keha? Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt üle teistele kehadele, mille tulemusena ka need kehad laaduvad. Ehk laetud kehaga puudutades teist keha keha elektriseerub ehk laadub. Kuidas kehad elektriseeruvad? 1)Keha teise kehaga hõõrudes 2)Keha laetud kehaga puudutades Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju? Elektriseeritud kehad mõjutavad üksteist. Kuna elektrilaenguta kehad üksteist eemale ei tõuka, võib järeldada, et laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Millest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki?
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid.
Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil
tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise
Juhendaja: Tartu 2009 Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas konverteeritakse seal kasutatav energialiik elektrienergiaks
Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 4 1. AJALUGU. Sõna ,,elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) ,,merevaik". Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas
Elektri minevik ja tänapäev Mida tähendab elekter? Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama, sest tänapäevl on loomulik, et enamel maid ümbritsevatest seadmetest töötab elektri abil. Elekter valgustab tubasid, aitab toiduvalmistamisel ja majapidamistöödel nin pakub meeldivaid hetki raadiot kuulates või
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.Nüüd siis lähemalt kuidas liigub elekter vedelikes, gaasides ja tahketes ainetes. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikusioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus
Homogeenne elektriväli Elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunkts nii suuruselt kui ka suunalt ühesugune. Nt 2he erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed. Juhid elektriväljas Juhtides (eelkõige metallides) esineb laetud osakesi, mis võivad elektrivälja mõjul juhi sees vabalt umber paikneda. Need on vabad laengud. Metallides on need elektronid. Elektriväljas asetsev juht elektriseerub, juhi sees tekib elektriväli, mis on vastupidine põhi-elektrivälja suunale. Resulteeriv väli juhis nõrgeneb. Dielektrikud elektriväljas Erinevalt juhtidest, ei ole neid vabu laenguid. Dielektriku laengud on seotud ja elektronid ning teised laetudosakesed kogu keha ulatuses liikuda ei saa. Kui dielektrik paigutada elektrivälja, siis hakkavad tema molekulide POS ja NEG laengutele mõjuma vastassuunalised jõud. Nende jõudude toimel nihkuvad iga molekuli laengud
põlemisel tekkivat lõhna. Jäägina tekkib must ja söestunud kiudude kimp. Märgamine: Esimene näidis riidetükk ei ima absoluutselt vett ja jääb vee pinnale. Teine aga märgub suhteliselt kiiresti ja vajub anuma põhja. Siidikiu omadused: · Imab hästi niiskust · Kortsub vähe · Vee ja päikese mõjul tugevus väheneb · Ei talu kõrget temperatuuri · Hea õhu läbilaskvus · Juhib halvasti elektrit · Kuivalt elektriseerub tugevasti TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib kergelt põlema. Põleb kiiresti ja küllaltki suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda puidu või paberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes vajub riidetükk siiski üleni vette. 2. Põletuskatse
Kasutatakse nii puhtal kujul, kui segatuna. Atsetaadi kasutusalaks on tooted, mis eeldavad siidjat läiget ja langust. 5 Pidurõivasteks ettenähtud kangastes, lipsudes, kardinates, paeltes, kettkoetoodetes ja lausmaterjalides. Sigaretifiltrid, legoklotsid TRIATSETAAT Niiskusimavusvõime on suhteliselt väike, teda on raskem värvida kui tsellulooskiude. Triatsetaat elektriseerub hõlpsamini ja seda saab termofikseerimise abil pesukindlaks muuta. Triatsetaat on tänu oma ehitusele atsetaadist stabiilsem. Kuumuskindlus on parem. Vetruvus on atsetaadiga võrreldes parem ehk see kortsub vähem ja vetrub hõlpsamini. Vastupidavam keemiliste ainete toimele. Põletusproovil lõhnab hapukalt. Kindlam eristusviis atsetaadist on lahustuvuskatse. BAMBOO RAYON Suurim tootja Hiina Kasvab väga tiheda puhmana ja kiiresti (45 a koristusküps)
Linoleumi kaitstakse lahustivahadega, linoleum peab saama „hingata“ Pestakse ja vahatatakse jaokaupa Märjaks jäädes hakkab haisema, kuivades see lõhn kaob VAIPKATTED Vaipkatted on põrandale kinnitatud – vaibad on põrandal lahtiselt Valmistamisel kasutatakse naturaalseid ja sünteetilisi kiudusid Majutusettevõtetes kasutatakse majutusruumide ja koridoride põrandatel Sünteetiline kiud seob tolmu ja elektriseerub Kaitstakse impregneerainetega ja antistaatikutega Ei kasutata allergikutele mõeldud tubades VAIPKATETE PUHASTAMINE Igapäevane tolmuimejaga puhastamine Paksematel ja pikemanarmalistel vaipkatetel liikumised ristisuunalised Plekkide kohene eemaldamine Plekke töödeldakse suunaga sissepoole Märjad plekid kuivatatakse pehme paberiga kuni niiskus ja mustus on kokku kogutud (wc paber, kätekuivatus paber)
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja
[2] Polüester Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. [2] Polüakrüül Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. [2] Kloorkiud Kloorkiud on keskmise raskusega materjal, mis sarnaneb tugevuselt puuvillaga. Niiskussisaldus on peaaegu olematu ja tegemist on suurepärase keemilise püsivusega kiuga. Kloorkiud on tuld tõkestav, hea heli- ja elektriisolaator ning talub hästi päikesevalgust. Kuumuskindlus on selle eest väike, samuti nagu hõõrdekindlus ja tõmbetugevus. [3] Elastaan Elastaan on rohkem tuntud Lykra nime all. Elastaani tähtsaim omadus on selle venivus
1.5 TRIATSETAAT Triatsetaat ning atsetaat on väga sarnased kiud, ent esimene neist tundub kõvemana, kui teine. Et kahel kiul paremini vahet teha, tuleks teha lahustuvuskatse. Triatsetaatkiud, nagu ka atsetaatkiud, ei koosne puhtast tselluloosist, vaid nad on keemiliselt muudetud kiud. Triatsetaat on valget värvi ning samuti siidja läikega. Ta niiskusimavusvõime on tunduvalt väiksem võrreldes teiste tsellulooskiudega, see muudab ka ta värvimise keerulisemaks. Triatsetaat elektriseerub hõlpsasti ning ta on võrreldes atsetaadiga keemiliste ainete toimetele vastupidavam. Kiu eripäraks on see, et ta talub väga kõrgeid temperatuure - isegi keetmist. Eeliseks on ka ta vetruvus, mis tähendab, et triatsetaat ei kortsu nii kergesti. 2. SÜNTEETILISED KIUD 2.1 POLÜAMIID Enamlevinud polüamiidkiud on nailon ja perlon. Need on elastsed ja kulumiskindlad kiud, mille lähteaineteks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada
11. Elektronid on umbes 2000 korda aatomi tuumast kergemad. 12. Elektronid liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber aatomi tuuma. 1.3. Elektrilaengud Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt - ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde. Üksikult võttes toimivad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi - tõmbavad kergeid laenguta esemeid enda külge. Laengute erinevus ilmub alles nende koosmõjul. Ühenimelised elektrilaengud
Samuti hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. 2.1.2 Atsetaat Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Kiudu saadakse kuivketrusmenetlusel.Tselluloosist saadud kiuna sarnanevad tema omadused viskoosiga, kortsub sarnaselt, onveidi elastsem, on sama tugev kui viskoos, märjalt rebeneb samuti, kuid on viskoosist veiditugevam. Imab viskoosist vähem niiskust ja seega kuivab kiiremini. Kuivas õhus elektriseerub. Viskoosist on atsetaatkiud kergem. Kiud on siidja läikega. Atsetaat ei talu kangeid happeid, pleegitusvahendeid aluseid. Keemilisel puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, atsetooni sisaldavaid plekieemaldusvahendeid ei tohi kasutada. Hapetes hakkab atsetaat sulama.Kõrget temperatuuri atsetaat ei talu, hakkab samuti sulama. Atsetaat on termoplastiline,seega saab kuumuse abil atsetaatkiust 9
tunduks niiske, elastne, ei hommikumantlite, keelatud trummelkuivatus, kortsu kui on töödeldud, sukatoodete, kudumite tuleb hoida riidepuudel tundlik higile, valgustundlik, valmistamiseks pole väga soe materjal, elektriseerub kuivalt kergesti, hästi värvitav ja trükitav, niit on habras, tugevus ja elastsus väiksemad kui Metsik siid tavalisel siidil Tselluloostehiskiu d Viskoos VI omadustelt puuvillale väga kardinate, mööbliriide, tavaviskoos soovitatakse pesta, kuid mitte lähedane, vildi ja vaipade tootmisel. kollakas ja üle 60 kraadises vees,
kiirituse saanud, organi bioloogilise tähenduse määravad raku omadused. Kui DNA on kahjustatud, võivad tekkida geneetilised haigused. 103. Milles seisneb ionisatsioon? Ionisatsiooniks nim elektroni eemaldamist aatomist või molekulist. Laetud osakeste ja elektromagnetlainete voo vastastikmõju keskkonnaga mille tõttu toimub keskkonna ionisatsioon, nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 104. Juhi ja dielelektriku elektrilised omadused. Kui juht satub elektrivälja, siis ta elektriseerub: ühes otsas +, teises -. Dielektrik (eboniit, portselan, puhas vesi, gaasid) ei juhi elektrit. Kui välistingimusi muuta, võib hakata juhtima. 105. Dielektrik elektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed molekulid. Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid ei lange kokku. Mittepolaarsed dielektrikud koosnevad aatomitest või molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid langevad kokku. 106. Coulomb`i seadus.
Klaaspulga aatomid jäävad laetuks positiivselt, nahk aga negatiivselt. Leppeliselt omab klaaspulk positiivse laengu, sest "positiivne" ja "negatiivne" anti laengutele ammu enne elektriteooria ilmumist. Hõõrudes eboniitpulka villase riidega, lähevad villasest riidest vabanenud elektronid eboniitpulgale ja öeldakse, et eboniitpulk on laetud negatiivselt, villane riie positiivselt. Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde. Üksikult võttes toimivad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi tõmbavad kergeid laenguta esemeid enda külge. Laengute erinevus ilmub alles nende koosmõjul.
toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. 1.1 Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku,
Pehme ja siidjas, hea languse ja niiskusimamisvõimega ja kortsub vähe. Kasutatakse tekstiilide, kleitide, jakkide ja muude rõivaste valmistamiseks. Sobib spordirõivaste valmistamiseks. Hooldatakse nagu kõiki tsellulooskiududest tooteid. Pillingut ei esine ja vastupidav mehhaanilisele töötlusel. 1.4.2 Tselluloosesterkiud Atsetaat(AC)- Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Kiudu saadakse kuivketrusmenetlusel. Kuivas õhus elektriseerub. Kiud on siidja läikega. Atsetaat ei talu kangeid happeid, pleegitusvahendeid aluseid. Keemilisel puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, atsetooni sisaldavaid plekieemaldusvahendeid ei tohi kasutada. Hapetes hakkab atsetaat sulama. Kõrget temperatuuri atsetaat ei talu. Atsetaat on termoplastiline, seega saab kuumuse abil atsetaatkiust kangaid hästi vormida, nt pliseerida. Põletades eraldub äädikalõhna, järele jääb must kõva tomp. Pesemise suhtes on atsetaat tundlik, tuleb pesta
Triatsetaat läheb kas kohe otse tehiskiu tootmiseks või hüdrolüüsitakse osa esterrühmi ära, nii et saadakse mono- või diatsetaat. Tselluloosi atsetaadid lahustatakse mõnes kergelt lenduvas lahustis (atsetoon, etanool) ja pärast kiudude pressimist lastakse lahusti lihtsalt ära aurustuda. Saadud kiud on siis atsetaatsiid, mis on läikiv, elastne ja kerge, märjalt palju tugevam kui viskoossiid, kuid kulub kergemini, kardab leelisi ja orgaanilisi lahusteid ning elektriseerub tugevasti. Atsetaatkiud on võrreldes lähtetselluloosiga suurema elastsusega. Toorainena saab kasutada ka puitu. Tehissiidideks nimetatakse neid kiudaineid sellepärast, et nendest valmistatud kangad on välimuselt sarnased naturaalsiidist kangastega. NB!!! 7 C. Sünteetilisel teel saadud kiud Sünteeskiudude valmistamisel lähtutakse sünteetilistest polümeeridest, peamiselt termoplastidest
kindlasti meeles pidada, et hapnikuballoone ei tohi vedada koos põlevgaasi balloonidega välja arvatud spetsiaalkäruga. Kui kasutada hapnikku suure kogusega, võib reduktor kinni külmuda. Hapniku ballooni külmunud ventiili tuleb lahti sulatada ainult kuuma vette kastetud lapiga. Hapnikuballoonide plahvatamise põhjusteks võivad olla õli või rasva sattumine ventiilile, ballooni kukkumine või löögid ballooni pihta, sädeme tekkimine gaasi liiga ohtral tarvitamisel (elektriseerub ballooni suudmik), ballooni kuumenemine mingi soojusallika poolt, mille tagajärjel gaasi rõhk balloonis võib tõusta lubatust suuremaks. Vene järgi värv sinine, AGA Atsetüleeniballoonid on samuti valmistatud külmalt tõmmatud terasest silindrilise kujuga, põhi ümar ja sinna on kinnitatud ballooni king. Nad erinevad hapniku balloonidest selle poolest, et nad on täidetud urbse massiga. Selleks on aktiveeritud puusüsi, pimsi ja diatomiidi segu,
annaabi.ee 
