Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Elektriohutus konspekt - sarnased materjalid

elektripaigaldis, hooldus, valgusti, elektriohu, ldist, seadmed, juhtija, seisukord, valgustite, litada, mber, elektriohutus, ohutusn, alajaamad, pingevaba, helepanu, hjustada, muudatuse, arvestite, dokumentatsioon, eeskiri, korralise, avastada, sikaliste, tuld, ohustada, ulatuse, ruses, seinast, omanikku, alajaamade, kasutamisel, jagab, mbritsev
thumbnail
39
docx

Elektriohutus

Elektripaigaldise käidu korraldaja vastavat pädevustunnistust omav isik, kellel on pandud täielik vastutus elektripaigaldise käidu eest. Käidu korraldajal peavad olema erialane ettevalmistus, teadmised elektripaigaldisest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ning töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse. Käidu korraldaja võibolla selle elektripaigaldise elektritöö juht, mille käidu korraldajaks ta on määratud. Töörühma juhtija, isik kellele on pandud vahetuv vastutus töökorraldamise eest töökohal, tal peavad olema erialalne väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsed tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelevalvet teostav isik , tööjalgija, isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija- isik, kes juhib lülitus toiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks tööde tegemise ajaks. Lülitaja- isik, kes vahetult sooritab lülitus toimingud.

Elektriohutus ja seadusandlus
137 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Elektriohutus

Elektriohutus Faasijuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. nulljuhe Juhe, mis ei oma pinget maa suhtes maandamine Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. lühis Vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Er inevad kaitsmed sulavkaitse Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase elektr ikaitsmed Täname vaatamast

elektriohutus
4 allalaadimist
thumbnail
42
ppt

Elektriohutus

Elektriohutus Jaan Olt Elektrivoolu toime inimesele  Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises.  Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises  Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki:  Kohalik – elektritraumad  Üldine – elektrilöök Elektritraumad  põletused  naha metaliseerumine  elektrimärgid  silmade kahjustused  mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet  I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta  II aste - sama koos teadvuse kaotusega  III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon  IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom:  inimese keha läbiv voolutugevus,  mõju aeg, �

Elektriohutus
8 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Elektriohutus ja seadusandlus

elektrivõrguga ühendatud tarbimiskohtade kliente ,sõlmib nendega ja haldab võrguteenuste osutamise ja elektrienergia müügilepinguid ja arveldab klientidega neile osutatud võrguteenuse ning tarbitud elektrienergia eest. Elektrituru seadus nimetab turuosaliste nimetab turu suhete korraldamisel järgmisi lepinguid: 1.Liitumisleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel kui soovitakse võrguettevõtja võrguga ühendada uue tarbimiskoha elektripaigaldis või kui soovitakse muuta olemasolevaid tarbimistingimusi näiteks suurendada võrguühenduse kaitseaparaadi nimivoolu või muuta pingesüsteemi. 2.Võrguleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel, võrguteenuste, võrguühenduse kasutamise võimaldamise ja elektrienergia edastamise osutamiseks. 3.Elektrileping-mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud müüja vahel elektrienergia müügiks. Võrguettevõtja kohustused 1

elektriohutus ja seadusandlus...
17 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Elektriohutus praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid?

Töökeskkond
36 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Elektriohutus labor

Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava

Riski- ja Ohutusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektriohutus

voolutugevus rohkem kui 0,1 mA. Kahekordne isolatsioon: isolatsioonimaterjal kaetakse värvi, laki või kilega. Kaitsemaandamine Kui isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Maandusseadmena võib kasutada kas spetsiaalselt maasse paigutatud elektroode või veetorustikke. Gaasi- ja keskküttetorude kasutamine ei ole lubatud. Maandatud seadmeid kontrollitakse vähemalt 1 kord aastas vaheldumisi suvel ja talvel. Voolu all olevate osade varjestamine

Riski- ja ohutusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tarvijate elektrivarustuse konspekt

Arvestades magistral-, ja radiaalskeemi iseärasusi, nende eeliseid ja puuduseid siis kasutatakse tavaliselt segalülitusskeeme. Trafo-magistraal skeem 1 ­ kompleksalajaam 1 2 ­ sisseviigu kaitselüliti 3 ­ magistraalliin 4 ­ jaoutusliin 2 Antud skeemi kasutatakse kui seadmed paiknevad piki tsehhi 4 sümmeetriliste ridadena ja tehnoloogilise protsessi muutumise tõttu tuleb neid tihti ümber paigutada. Magistraalliin kujutab endast lattliini ja on ühendatud vahetult trafoga (ilma madalpinge jaotlata). 3 3. JUHTMETE JA KAABLITE RISTLÕIKE VALIK SOOJENEMISE JÄRGI NORMEERITUD TINGIMUSTE KORRAL

Tarbijate elektrivarustus
84 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektriohutuse Kriteeriumid

Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: · Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); · Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; · Kokkupuute pindala; · Keha läbiva voolu tugevus; · Rakendatud pinge; · Voolu toime kestus. Mõõtmised Sagedus f S1 Hz lg(f) UB, V UMB, mV I, mA Z, k*Ohm 20 1,3 5 1,2 0,11 45,83 30 1,5 5 1,4 0,13 39,29

Riski- ja ohuõpetus
180 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektriohutus riskianalüüs

Elektriohutus Elektrivigastus - vigastus, mis tekib elektrivoolu või elektrikaare mõjul.[1] Missugused on elektrivigastused [2;3] Elektri vigastused on jagatud kategooriatesse vastavalt kokkupuute koha ja kestusega ning asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline; Looduslik. Kokkupuude kestuse järgi elektrivigastused jagunevad 2 liiki:[3] Krooniline. Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline. Elektrilahenduse saamine inime

Riski- ja ohutusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Elektrioht ja ohutusklassid

Elektrioht Birgit Allilender TK-17 Elektrioht · Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk · Elektrioht on väga kaval oht ­ nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu · Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon ­ täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontakti

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed. Nende töötsükkel koosneb: laaditava materjali juurde sõitmine ja kopa langetamine, kopa süvistamine masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta. Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO- 18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

Kinnisasja omanik peab lubama jalg ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja kohalike tavade kohaselt, kui teise tee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tehnovõrgud ja ­rajatised. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või rajatis (kütte, veevarustus või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni või elektrivõrk, nõrkvoolu, küttegaasi või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. VESI Avalikud veekogud. Avalikõigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud ning merepõhi, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. Avalikku veekogu võib kasutada igaüks. Avaliku veekogu kasutamist võib seaduses või muu õigusaktiga piirata.

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Puhastuse konspekt

kivipõrandate suurpuhastuses, keskmise tugevusega kettaid tavalise pesu juures, heledate ketastega poonitakse. Ketaste puhastamine: Kettaid pestakse pehme harjaga või sama värvi kettatükikesega (keskelt võetud). Kettaid ei tohi murda. Neid võib pesta pesumasinas 40 kraadi juures. Kettaid on sobiv pesta survepesuriga, kuid vältida survepesuriga liialt ligidalt pesemist, see võib vanutada ketast. Kettaid tuleb kuivatada sirgetena. Tavalise põrandahooldusmasina puhastus ja hooldus Veoalus pühitakse, vajadusel pestakse. Takjaspinnalist veoalust puhastatakse töövahendi puhastajaga või jäikade harjastega harjaga. Kasutusel olnud harjad puhastatakse, vajadusel pestakse. Veoaluse või harja kinnituskoht puhastatakse. Elektrijuhe pühitakse, samal ajal kontrollides selle korrasolekut. Keritakse oma kohale, alustades masinapoolsest otsast, et võimalikud keerud tuleks lahti. Ettevaatust, et juhet liialt kõvasti ei keri, ühenduskohad võivad viga saada

Puhastusõpetus
89 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Elektriajamite konspekt eksamiks

Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täi

Automaatjuhtimise alused
69 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 In

Õigus
48 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Elektrivarustus

Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juhti nimetatakse juh

Elektrimasinad
52 allalaadimist
thumbnail
18
docx

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

korral tuleb ka sinna lisada selgitused. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava

Elektriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Elektriohutus - Liigvoolukaitse elektripaigaldistes

Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Automaatkaitselüliti...................................................................................................................4 Madalpingekaitselülitite liigitus .................................

Riski- ja ohutusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektriohutus ja elektripaigaldised

Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass ­ elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude ­ inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere ­ elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus ­ isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed ­ seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis ­ rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1

Elektrotehnika
87 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elektrivarustus

ning teadmised elektriseadmetest või paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Töörühmajuhtija Isik, kellele on pandud vahetu vastutus töö korraldamise eest töökohal. Tal peavad olema erialane väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsete tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelvalvet teostav isik, töö jälgija Isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija Isik, kes juhib lülitustoiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks ­ nii talitusseisundi muutmiseks kui ka tööde tegemiseks. Lülitaja Isik, kes vahetult sooritab lülitustoiminguid. Töö juhatus Töö juhatuse moodustavad ühelt poolt elektripaigaldise käidukorraldaja ja teiselt poolt elektritöö juht või mitteelektritöö puhul selle ettevõtja tööd juhtiv isik, omaelektritöö korral aga käidukorraldaja ainuisikuliselt. Töörühm

Ärieetika
44 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Elektripaigaldis ja selle seonduv

Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine

Elektriohutus ja seadusandlus
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Juhistikusüsteemid Referaat

Tallinna Polütehnikum JUHISTIKUSÜSTEEMID Referaat Autor: Erik Tamme Rühm: SA-10 Tallinn 2012 Sisukord: 1) Juhistikusüsteemide sissejuhatus..............................lk.1 2) IT-juhistik....................................................................lk.2 3) TT-juhistik.................................................................lk.3 · Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus........lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalping

Elektriahelad ja elektroonika...
48 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Elektriohutusseaduse reguleerimisala

elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika- telemehaanika- vms seadmeist, iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge,enamasti alla 100 V. Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis – vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus, täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel.

Elektriohutus
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kaitsevõtted elektriöögi eest

neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse. Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade nõudeid, elektripaigaldisi on enne kasutuselevõttu kontrollasutuse poolt kontrollitud. Kaitse otsepuute eest (põhikaitse) seisneb selles, et inimene või loom ei saaks juhuslikult (või ka tahtlikult) puudutada elektriseadme pingestatudosi. See tagatakse: pingestatud osade isoleerimisega. Selle, nn põhiisolatsiooni

Elektriohutus ja seadusandlus
14 allalaadimist
thumbnail
53
docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K

Tööohutus ja tervishoid
322 allalaadimist
thumbnail
29
rtf

Elektrivarustus

4.13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 27 1. Sissejuhatus 1.1. Phimisteid Elektrivarustuseks nimetatakse tarbijate varustamist elektrienergiaga. Tarbijate all mistetakse tehaseid, organisatsioone, kellede elektrienergia vastuvtjad on hendatud vrku ja tarbivad elektrienergiat. Elektrienergia tarbijad, edaspidi tarvitid, on seadmed, milledes toimub energia muundamine teisteks energialiikideks selle rakasutamise eesmrgil. Elektrivarustus phineb enamasti elektrienergia saamisel avalikest elektrijaamadest ja energiassteemidest - s.o. tsentraliseeritud elektrivarustus, nende kauguse, kohapealse elektri odavuse vms. korral ka kohalikust, tarbija juurde kuuluvast toiteallikast - s.o. autonoomne elektrivarustus. Mlemat toiteviisi vidakse rakendada koos. Selles kursuses vaatleme tstusseadmete

Elektriahelad ja elektroonika...
52 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus ­ punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad ­ hallitusseened tavalised inimesed ­ leegionääri haigus põllumajandus ­ kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate enn

PANGANDUS
23 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Töötervishoiu (TTH) ja tööohutus (TO)

TÖÖKOHT seaduses mõistetakse töökohana asutuse territooriumil või tööruumis 1. Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna (TKK) sisekontrolli. piknevat töötamise kohta ja selle ümbrust. 2. Korraldama TKK riskianalüüsi. TÖÖVAHEND seadmed, veokid vm vahendid, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine/reguleerimine ei tohi ohustada kasutaja ja teiste isikute tervist 3. TKK riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava. ega TKK'd. 4. Tagama, et kogu alal töötab asjakohase erijuhendamise või eri väljaõppe saanud

Tööohutus ja tervishoid
118 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ohutuskultuur

Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................

Tööohutus ja tervishoid
56 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Pingealused tööd

....................................... 4. TÖÖVIISID....................................................................................... 5. TÖÖOLUD........................................................................................ 6. TÖÖRIISTAD, -SEADMED JA -VAHENDID................................ 7. TÖÖ KORRALDAMINE................................................................. 8. TÖÖRÜHMA JUHTIJA TEGEVUSED........................................... KASUTATUD KIRJANDUS:............................................................... Lisa 1: Pingealused tööriistad.............................................................. Lisa 2: Isikukaitse vahendid................................................................ Dielektrilised kindad..........................................................................

Elektriohutus ja seadusandlus
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun