11. klass TÖÖ PÕHIMÕTE Kvartskell põhineb harmoonilisel võnkumisel Kell kasutab elektroonilist ostsillaatorit, mida reguleerib kvartskristall Kristalli ostsillaator loob signaali väga täpse sagedusega, 32 768 Hz Kvartskristallis tekkiv piesoelektriline efekt suunatakse mikrokiibi abil sammmootori kaudu osutitele 1) Patarei 2) Plokk, kontrollib kvartsi ja sammumootorit 3) Kvarts 4) Trimmer 5) Sammumootor, muudab elektriimpulsi mehhaaniliseks jõuks 6) Tunni, minuti ja sekundirattad 7) Sihverplaat Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Kvartsi kronomeetrid on ehitatud nii, et nad hoiaks kvartskristalli ühtlasel temperatuuril. KVARTS Suurus ei muutu temperatuuri kõikudes. Sulatatult kasutatakse laboriseadmetes, mis ei tohi kuju muuta temperatuuri muutudes. Kvartskell jääb temperatuuri muutudes täpseks. AJALUGU Kvartsi piesoelektrilisus avastati 1880. aastal.
tootvate rakkude siirdamine, ajurakkude asendamine, südamerakkude asendamine, naharakkude asendamine. Kordamisküsimused 1. Selgitage, mille poolest erineb embrüokloonimine tuumkloonimisest. Mis põhjustas tuumkloonimisele eetilise vastuseisu? Embrüokloonimine on loodusliku kloonimise tehnoloogiline järeletegemine, kuid tuumkloonimisel kasutatakse somaatilisi rakke. Seega ei ole tuumkloonimine looduslik protsess, vaid kahe looma rakud liidetakse omavahel elektriimpulsi abil. 2. Võrrelge reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Erinevused ja sarnasused. Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris
Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis Hoiab elektriimpulsi närvikimbus http://et.tree-pictures.com/images/treephotos- redwood/redwood-dawn/dawnredwoodbark.jpg Kiirus ilma müeliinita rakkudes 1 m/s Müeliiniga rakkudes 100 m/s Näited tekkivatest häiretest Müeliinkesta õhenemise ja hävimise tagajärjel võivad tekkida: Nägemishäired Refleksi- ja liikumishäired Aistingulised häired Tujumuutused Urineerimishäired Mäluhäired
Embrüonaalkloonimine- Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Embrüonaalkloonimist kasutatakse identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine- ei ole looduslik protsess, kloonimisel kasutatakse somaatilisi rakke. Keharaku tuum viiakse munarakku ja saadakse uus organism, kahe looma rakud liidetakse omavahel elektriimpulsi abil. Avalikkus pidas seda ebaloomulikuks ja seetõttu ebaeetiliseks sekkumiseks looduslikesse protsessidesse. 2. Võrrelge reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Erinevused ja sarnasused. Reproduktiivne kloonimine -Somaatilise raku tuuma siirdamine tuumata munarakku. Ebrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise
Katseklaasis viibib embrüo 2-5 päeva. 8. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Selle pärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. 9. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeudilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 10
katsetamiseks standard arvutis enne, kui see on kirjutatud ROM'i kiibi varjatud süsteemi. PROM PROM ehk programmeeritav püsimälu. Inglise keeles Programmable Read-Only Memory. Programmeeritav püsimälu on selline püsimälu, mille sisu kasutaja saab ise muuta. Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet, mida nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer). Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM-tüüpi püsimälud. Kokkuvõte RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. Muutmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab
siirdatakse erinevatele retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. · Tuumkloonimine: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku. Vaja on kahte doonorlooma. Ühelt võetakse somaatilised rakud, teiselt munarakud. Munaraku tuum eemaldatakse ja järelejäänu liidetakse somaatilise rakuga elektriimpulsi abil. Seejärel lastakse sügoodil areneda, kui see on jõudnud embrüo staadiumisse, siis siirdatakse see kolmandale isendile. Embrüo areneb surrogaatema kehas. 13. Mis erinevus on reproduktiivsel ja terapeutilisel kloonimisel? Millised on nende rakenduslikud võimalused? · Reproduktiivsel kloonimisel saadakse uus organism, terapeutilist kloonimist kasutatakse koerakkude siirdamiseks patsiendile, et ravida erinevaid haiguseid (nt. diabeet, Parkinsoni tõbi).
(Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. 4. Võrdle reproduktiivset- ja terapeutilistkloonimist inimesel, too välja sarnasused ja erinevused! (Vt. lk31-32) Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 5
tuumkloonimisest ja mis tekitas tugeva eetilise vastuseisu tuumkloonimisele. Embrüonaalkloonimine – Varase embrüo rakud eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism . Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Tuumkloonimine - ei ole looduslik protsess, kloonimisel kasutatakse somaatilisi rakke. Keharaku tuum viiakse munarakku ja saadakse uus organism, kahe looma rakud liidetakse omavahel elektriimpulsi abil. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saad seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Uurige välja, kellele ja mille eest anti 2007. Aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiinipreemia. Mario Capecchi ja Oliver Smithies ning britt Martin Evans. Nobeli komitee tunnustas nende tööd transgeensete hiirte uurimisel. 4
· osad taastuvad ning need siiratakse eri vastuvõtjate emakasse · saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. 2. tuumkloonimine-somaatilise e. diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, millest on tuum kõrvaldatud. Etapid: · tuumadoonorilt võetakse udararakud · eemaldatakse munarakudoonori munaraku tuum · rakud liidetakse elektriimpulsi abil · vegetatiivse sügoodi areng · varajane embrüo siirdatakse kolmandale lambale e. surrogaadile embrüo areneb ja sünnib kloonlammas, kes on geneetiliselt identne tuumadoonoriga. Kloonimise eesmärgid: · arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine · väärtusliku genotüübiga põllumajandusloomade paljundamine · väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine
· Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. · Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses . Närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. · Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike pilu, mis takistab elektriimpulsi liikumist ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Kui eritatakse piisavalt palju mediaatorit, siis muutub teise närviraku seisund . Rahulolekus närvirakus tekitab mediator närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Närvisüsteem.
● sugunäärmed (eritavad testosterooni; östrogeeni; progesterooni) Keemiline sünaps- närvirakkude vahel on pilu ja signaal liigub ühest rakust teise teatud molekulide vahendusel. Selliseid vahendajamolekule nimetatakse ülekandeaineks ehk transmitteriks ehk mediaatoriks. ● presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; ● sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; ● postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla
taimekudedesse. Kloonimine Korgemate loomade kloonimise pohimottelisi meetodeid on kaks: 1. Embruokloonimine embruo tukeldamine parast sugoodi pooldumist (blastomeeride eraldamine) ja saadud embruote siirdamine surrogaatemadesse e retsipientidesse. 2. Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku kloonitava organismi rakutuum eraldatakse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Voimalik on ka somaatilise raku ja tuumata munaraku liitmine elektriimpulsi abil. Molemal juhul hakkab munarakk arenema nagu normaalne sugoot ja see siiratakse surrogaatemasse parast esmaseid loigustumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranaarmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "naljutati", et nad lopetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt voeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsutoplasmaga "uhineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5
põhjustada ebameeldivat tunnet. Ekstrasüstoleid ravitakse juhul, kui nad põhjustavad isikule kaebusi või ebameeldivaid tundmusi. Peamiseks ravimiks on beetablokaator, harvem Na+-kanali blokaatorid ning teised antiarütmikumid. Kui lisalööke tekib palju ning nad on järjestikku, võib see oluliselt häirida .vereringet. Sel juhul on vajalik haiglaravi: antiarütmikum näiteks lidokaiini manustamine ja/või kardioversioon - südame normaalse rütmi taastamine elektriimpulsi abil ("elektrisokk"). Klassikaliselt jaotatakse südame rütmihäirete ravimid 4 põhirühma: I Na kanalite blokaatorid II -adrenoblokaatorid III K kanalite blokaatorid IV Ca kanalite blokaatorid KARDIO-VASKULAARHAIGUSTE RAVI Kronotroopne toime: Inotroopne efekt: Dromotroopne toime: Batmotroopne toime: 4 Kardiotoonikumid (südameglükosiidid) Digitoksiin, Digoksiin, K-strofantiin Kardiostimulaatorid.
Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla.
põhjuseks kas hapnikupuudus või siis piineldakse ja võideldakse minemapääsemise eesmärgil. Tulemuseks on kuni luuni lõikehaavad, katkised lõualuud, amputatsioonid ja luumurrud. Kui ka isendil õnnestub pääseda, siis 5 tavaliselt elatakse lühikest ja piinarikast elu enne kui surrakse aeglaselt oma vigastustesse. (WDC) Märkimisväärne on ka elektriline kalastamine, mis kujutab endast elektriimpulsi tekitamist vette, mis halvab kalad. Algselt kasutati väikseid akusid ja keritud traati selle ümber, impulsi tugevus oli sellisel puhul umbes meetrise raadiusega. Siiski oli see efektiivne meetod ning peagi arenes sellest keerukam lahendus, milles veeti vasktraat läbi kalastusvõrkude ning ühendati autoakudega. Selline elektrisokk mõjutas palju rohkemaid kalu. (Holland, 2015) Selline püügimeetod mõjutab ka delfiine, teada on surmajuhtumid. Inimesed on
· Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele (vajavad närviimpulsse). · Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased. · SÜDAMELIHASKUDE · Paikneb ainult südames. · Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame. · Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele (genereerib elektriimpulsi ise). · Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu, töötab rütmiliselt: · Kodade kokkutõmme. · Vatsakeste kokkutõmme. · Kogu südame lõõgastus. Tugikude · Moodustab eri elundite tugistruktuure · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · SIDEKUDE
järjekorras ja omavahel sünkroniseeritult. Eluohtliku rütmihäire tekkides see sünkroonsus kaob, rütmihäire läheb üle südamelihaskudede kaootilisteks tõmblusteks, mis lõpuks seiskab südame. Eestis juhtub kardioloog Jüri Kaigi andmetel äkksurma 300 korda aastas. Voitk ütleb, et kui inimene kokku kukub ja keegi talle oskuslikult kohe kunstlikku hingamist hakkab tegema, saab haiget veel päästa. Nimelt ei ole rütmihäirete puhul vaja muud kui välise elektriimpulsi abiga taas süda sünkroniseerida. Tundub lihtne, aga konks seisneb selles, et kiirabi koos elektrisoki aparaadiga jõuab kohale 1015 minutiga. Kui aga inimese süda 35 minutit seisab, tähendab see, et aju ei saa verd ega hapnikku ja inimene langeb kliinilisse surma. Ehk: kui südame saab veel tööle, siis aju enam mitte mingil juhul. Ajutegevuseta pole enam inimest, vaid "elav laip". Voitki sõnul ei saa äkksurmasid ära hoida. Neid saab aga vähendada. Üks kindel viis, kuidas seda
- närviregulatsiooni aeglustumine, apaatsus - südame löögisageduse kiirenemine - kehatemperatuuri tõus Ultraheli toime organismile Kuulmise- ja tasakaalu organ Südame-veresoonkond Veresooned, närvid Neuroendokriinsüsteem ÄKKSURM MÜRAST Südame närviimpulsside ülekandemehhanismi häire on teada kui pika QT-sündroom (LQTS) eluohtlik seisund, millest tingituna on äkksurma põhjuseks tugev müra. LQTS sündroomiga inimestel elektriimpulsi taastumine võtab peale igat südamelööki rohkem aega kui tavaliselt. Seetõttu on neil patsientidel eeldus kiiremini rütmihäirete tekkeks. Häirub vere väljutusmehhanism. Süda täitub verega ja aju ei saa enam piisavalt verd. Kiire teadvusekadu ja surm on vältimatu. Tugev müra (äratuskell, sireen, telefonihelin) võib põhjustada episoodi. Samuti võib käivitada episoodi füüsiline pingutus, vihastamine ja hirm. LQTS-äkksurma juhtumeid on USAs registreeritud 3,000 aastas,
Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37. Kuvar:
Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37. Kuvar:
Kloonimine Kõrgemate loomade kloonimise põhimõttelisi meetodeid on kaks: 1. Embrüokloonimine embrüo tükeldamine pärast sügoodi pooldumist (blastomeeride eraldamine) ja saadud embrüote siirdamine surrogaatemadesse. 54 2. Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku kloonitava organismi rakutuum eralda- takse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Võimalik on ka somaatilise raku ja tuumata munaraku liitmine elektriimpulsi abil. Mõlemal juhul hakkab munarakk arenema nagu normaalne sügoot ning see siiratakse surrogaatemasse pärast esmaseid lõigus- tumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranäärmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "näljutati", et nad lõpetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt võeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsütoplasmaga "ühineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5
juhtprogrammide (näit. BIOS), välisseadmete kontrollerite jms. talletamiseks. Neid leidub ka printerites, videomängudes jt. süsteemides. PROM (Programmable Read Only Memory) programmeeritav püsimälu. Programmeeritav püsimälu on selline püsimälu (ROM), mille sisu kasutaja saab ise muuta. Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet, mida nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer). Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM- tüüpi püsimälud. EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory) ümberprogrammeeritav püsimälu. Mälukiip, milles
KNS moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud. Perifeerses NS katab müeliinkatteta aksonit ainul Schwanni tupp või gliia (pea- või seljaajus) või on üldse katteta. Katted muudavad aksoni omadusi ja on isolaatoriteks. Müeliniseeritud aksonit katab membraan – askolemm. Asub müleiinkatte all. Aksoni tsütoplasma on aksoplasma. Müeliinkihis esinevad süvikud – Ranvieri soonised – ehk müeliinkate pole pidev.Müeliin kiirendab elektriimpulsi edasikannet. Dendriidid – neuronite hargnevad jätked, mida võib olla 1 või mitu. Lühikesed ja harulised, algavad laia tüvena rakukehast ja põõsakujuliselt hargnevad. Dendriidide tsütoloogiline struktuur on sarnane akukeha omaga. Ülesandeks on võtta info vastu teistelt neuronitelt ja see rakukehale edastada. Neuroneid jagatakse jätkete arvu alusel – bipolaarsed – 1 akson, 1 dendriit. Unipolaarne – 1 akson.
sest embrüo saab sulatada ja siirata siis kui loom indleb loomulikul teel · Teiseks kõrgetoodanguliste või muude väärtuslike omadustega lehmade arvukuse suurendamise vahendiks on kloonimine. · See põhineb asjaolul, et varases arengustaadiumis olevate embrüote rakud pole veel diferentseerunud, mistõttu võib igast sellisest rakust kasvatada uue embrüo. · Kloonimisel liidetakse ühe embrüo rakk elektriimpulsi abil kokku ühe munarakuga, millelt on eelnevalt eemaldatud rakutuum. · Selliselt saadud embrüotel lastakse seitse päeva areneda katseklaasis ja siiratakse siis sobivas innatsükli järgus mullikate emakatesse. · Vaatamata sellele, et emalehmad on geneetiliselt erinevad, sünnivad neil ühesuguste pärilike omadustega järglased. Laktatsioon · Lehm peaks vähemasti korra aastas poegima, millele järgneb soovituslikult 305-
südamele elektrivoolu impulss või keelab ära sellise meetme rakendamise. Kasutaja võib anda impulsi vaid siis, kui defibrillaator on avastanud patoloogilised EKG sakid (vatsakeste virvenduse või tahhükardia – alati peab kasutaja enne impulsi andmist põhjuse täpsustama). Tänapäevased defibrillaatorid on väga tundlikud ja suudavad vatsakeste virvenduse avastada 95- protsendise tõenäosusega. Veelgi usaldatavam on defibrillaatori otsus, mis eitab elektriimpulsi vajalikkust – praktiliselt 100%. EKG kuvamiseks kasutab defibrillaator kahte suurt kleebitavat elektroodi. Samade elektroodide kaudu antakse ka defibrillatsiooniimpulss. Kleebitavate elektroodide efektiivsust peetakse kindlamaks kui käsielektroodidel, sest need elektroodid annavad parema kontakti ja langeb ära vajadus vajutada rindkerele ning lüheneb ka defibrillatsiooniaegne südamemassaaži paus. Samuti ei ole andmeid, et kleebitavad elektroodid oleksid kunagi põhjustanud põletusi
annaabi.ee 
