Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi (1). 29. juuni 2007. aastal otsusega nr 166 kuulutas Vabariigi President välja 14.06.2007 vastu võetud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse, mis jõustus 01.01.2008. Nimetatud seaduse § 1 nimetas ümber alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseks (2). Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel. Enne oli elektrienergia aktsiisiks 3,20 eurot (50 krooni) ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, kuid alates 2010. aasta märtsist on elektrienergia aktsiisimäär 4,47 eurot (70 krooni) ühe megavatt- tunni elektrienergia kohta.
(kaasa arvatud) mahuprotsenti. (8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. § 3. Alkoholi käitlemine Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud: 1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine); 2) import alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 10 tähenduses 3) eksport alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport); 4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük); 5) müügiks pakkumine või müük tarbijale (edaspidi jaemüük); 6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. 2. peatükk ALKOHOLI KÄITLEMISE ERINÕUDED 1
VAJALIKUD ARVUTUSED: Elektrienergia hulk: 4582 kWh-4401 kWh =180 kWh kr Elektrienergia maksumus: 180 kWh0,49880 =89,8 kr kWh kr Võrguteenuste maksumus: 180 kWh0,64680 =116,4 kr kWh kr Elektriaktsiisi maksumus: 180 kWh0,07000 =12,6 kr kWh kr Taastuvenergia tasu: 180 kWh0,12640 =22,8 kr kWh Summa: 89,8 kr116,4 kr 12,6 kr22,8 kr=241,6 kr 20241,6 kr Käibemaks 20 %: =48,32 kr 100 Tasumisele kuuluv summa: 241,6 kr48,32 kr =289,92 kr =289,9 kr
rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vee- ja õhusõidukitele. Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb teil esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 1.4 Aktsiisid Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest Tulumaksuseaduses jõustus 2012. aasta aasta alguses kõige rohkem muudatusi. Ühe olulisema muudatusena vähendatakse tulust tehtavate mahaarvamiste ülempiiri. 3196
maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile [2]. Aktsiisid – tarbimismaks teatud kaupadele (alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile). Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus [2]. 1.2. Kohalikud maksud Müügimaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas [3]. Paadimaks – maks, mida maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate
näeb ette ühise tollitariifi vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Aktsiisid- Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad).
(Lausing, 2007) Alkoholi müüvate kaupluste paiknemistihedus on suurim maakonnakeskustes ja suuremates linnades, jäädes vahemikku 2534 kauplust 10 km² kohta. Erand on Narva ja Kohtla-Järve, kus on vastavalt 11 ja 14 kauplust 10 km² kohta. (Alkoinfo. Alkoholiga seonduvad keelud ja piirangud) Alkoholi müügi, reklaami ja muud sellega seonduvat reguleerivad Eestis peale alkoholi- ja reklaamiseaduse mitu õigusakti, näiteks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, liiklusseadus ja karistusseadustik. (Alkoinfo. Alkoholiga seonduvad keelud ja piirangud) Alkoholi müük on Eestis keelatud: - lasteaedades, (kutse-)koolides ja huvikoolides, samuti noortelaagrites; - lasteüritustel; - tervishoiu-, hoolekande- ja kinnipidamisasutuses; - kaitseväes; - ühistranspordis; - kioskites või tänava- või turukaubanduse korras; - jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist;
välja tuua on keeruline. Kasutatud allikad 1. Alkoholi aastaraamat. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, (Tallinn 2013), http://www.ki.ee/ 2. Mis toimub piiril, MTA peadirektori kt. Egon Veermäe ettekanne aktsiisipoliitika ümarlaual 21.05.2012 http://www.maksumaksjad.ee/PDFdocs/ettekanne2.pdf 3. http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud 4. Rahandusministeerium http://www.fin.ee/index.php?id=110584 5. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus 268 SE http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=a8d4834d-ffcf-4cf0-83eb- 15e938c8f480& 6. Peters,B.Guy.2000. American Public Policy: promise and Performance. 5th ed. Viidatud läbi Kraft, M, Furlong, S. 2007. Public policy: Politics, Analysis and Alternatives. 2nd ed. CQ press. 7
vabatsoonis või vabalaos olev liidu kaup, mis eksporditakse vahetult vabatsoonist või vabalaost kahe kuu jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest arvates; 10) Eesti Pangale võõrandatav kuld; 11) nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud (§ 44 1) ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine. Sätet ei kohaldata tarbimisse lubatud kütusele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses, kui kütus on paigutatud aktsiisilattu; 12) aktsiisilattu paigutatud ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise; 13) kaup, mis võõrandatakse Riigikogus ratifitseeritud välislepingus ettenähtud tingimusel rahvusvahelise sõjalise peakorteri kantiinis, kohvikus või messis. 18
Maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma. Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist. Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab alkoholi, tubakatoodet või kütust, välja arvatud maagaasi, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses (edaspidi aktsiisikaup) teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks. Kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu paigutamisel, välja arvatud kauba riigisisesele käibele, importimisele või kauba ühendusesisesele soetamisele järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning kaupa ei
lg 6 p 2) - maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud KMS § 39 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist; (KMS § 3 lg 6 p 3) - maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab alkoholi, tubakatoodet või kütust, välja arvatud maagaasi, alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses (edaspidi aktsiisikaup) teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks; (KMS § 3 lg 6 p 4) 1 - kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 44 ) lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu
ühe korraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 45. Millised kaubad ja mida maksustatakse aktsiisiga. Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol. Alkohol on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol (kange alkohol). Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud tubakatooted. Aktsiisiga maksustatavad tubakatooted
23. Kuidas arvestada tubakaseadusega noorteorganisatsioonis? Tubakaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015076 § 3. Tubakatoode (1) Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. (2) Tubakatooted rühmitatakse suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks. (3) Suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigaret, sigar, sigarillo ning suitsetamistubakas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lõigete 2–41 tähenduses. [RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015] (4) Suitsuvabade tubakatoodete liigid on närimistubakas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lõike 5 tähenduses ning muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu. [RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009] § 27. Alaealisele kohaldatav keeld (1) Alla kaheksateistaastasel isikul (edaspidi alaealine) on suitsetamine, suitsuvaba
Ülevaade. Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjon (CEPEJ), lk 28–30. Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/vfs/1111/CEPEJ%20 2010%20raport_EST_kokkuvote.pdf. Põhjamaades, samuti Venemaal on prokuröri palk kohtuniku omast mõnevõrra madalam. Ühendkuningriigis on prokuröride ja kohtunike karjäärisüsteem täiesti erinev, millest tuleneb ka mitmekordne palgavahe. 70 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (100 SE). Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou &op=ems&emshelp=true&eid=1408526&u=20111101210920. 71 Seletuskiri 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haige-
Keskkonnamaksud ja tasud Eestis : Keskkonnatasude seadus (2005), Alkoholi-, tubaka, kütuseaktsiisi seadus (1993) jt õhusaaste-, veesaaste-, jäätmete kõrvaldamise, vee erikasutus-, maavarade kaevandamis-, riigimetsa raie-, jahipidamisõiguse ja kalapüüdmistasu kütuse-, pakendiaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukite, laevade ja lennukite registreerimise riigilõiv keskkonnaseaduste rikkumise trahvid ja kahju kompenseerimine Alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (2008) - lisandus elektriaktsiis Eelnevalt väljatoodud keskkonnamaksud koos elektriaktsiisiga jaotavad Grüner et al (2009) neljaks: Energiamaksud , Transpordimaksud, Saastemaksud, Ressursimaksud - kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis, maavara
1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 3) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 4) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 5) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. MÄRGID TOOTEDEL JA PAKENDIDEL GMO Toodet on keemiliselt ja tahtlikult muutetud inimese poolt, et parandada toote mingeid omadusi. Ökomärk Toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja selle saamiseks pole kasutatud kunstväetisi. Euroopa Liidu Mahepõllundusmärk EL direktiivitele vastav
Täiendav maksuvabastus FIEst metsaomanikele 28,4 27,0 25,7 Alkoholi (v.a vein ja kääritatud jook) aktsiisimäärade tõstmine 159,3 566,4 601,8 631,3 20% 1. juulil 2008.a. Sigarettide aktsiisimäära tõstmine 500eek + 31%ni 790,6 35,4 278,5 64,9 Kütuste aktsiisimäärade tõstmine 880,1 662,3 112,1 0,9 Elektriaktsiisi 50kr/MWh kohta kehtestamine 323,2 332,9 233,8 241,3 KOKKU 1 796,3 173,3 2 081,4 4 229,4 * mõjud võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga Aktsiisitõusud toovad tuleval aastal eelarvesse 2,2 miljardit krooni, aastal 2009 1,6 miljardit krooni ja aastal 2010 1,2 miljardit lisakrooni võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga.
Tubakatoote mõiste on toodud TubS §-is 3. Lõike 1 kohaselt on tubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. Lõike 2 kohaselt rühmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks. Lõike 3 kohaselt on suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigaret, sigar, sigarillo ning suitsetamistubakas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lõigete 24 tähenduses. Lõike 4 kohaselt on suitsuvabade tubakatoodete liigid on närimistubakas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lõike 5 tähenduses ning muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu. Suitsetamistarvete all tuleb eraldivõetuna mõista näiteks suitsupabereid ja filtreid, millest saab kokku panna sigarette, samuti välgumihkleid, tikke. Samuti tuleb suitsetamistarvete all
Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam Hasartmängu reklaam Tervishoiuteenuse reklaam Imiku piimasegu reklaam Pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageeriva teose reklaam Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam 24 7) Tubakatoote reklaam (1) Tubakatoote reklaam on keelatud. Tubakatoodet käsitatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses. (2) Tubakatoote tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis tubakatoodet või selle tarbimist ning millega tähistatakse lisaks tubakatootele ka teisi kaupu või teenuseid, võib kasutada nende kaupade ja teenuste reklaami eesmärgil. (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel ei tohi kasutada tubakatoodet tähistavat
süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu, varasemast perioodist mootorsõidukimaksu. Samas on rahvusvahelistes uuringutes Eesti keskkonnatasusid loetud keskkonnamaksudeks. KESKKONNATASUD EESTIS: Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest ning selle rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu - keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on:
75 teisalt kaasnevad kütuste põletamisega heitgaasid. Suurusjärgu võrra väiksemad on nii elektriaktsiisist kui ka õhu-, vee- ning jäätmete saastetasudest laekunud summad. Teiste keskkonnamaksude vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaksu, sõiduauto registreerimismaksu ja pakendiaktsiisi laekumised olid kütuse- ja elektriaktsiisi ning saastetasude kõrval väiksemad. Suurimad keskkonnamaksude maksjad on kodumajapidamised ja maismaaveondusettevõtted Kõige rohkem maksavad keskkonnamakse kodumajapidamised. Maismaaveondusettevõtted olid keskkonnamaksude ja -tasude maksmise poolest teisel kohal. Kütusaktsiis moodustas lõviosa nii kodumajapidamiste kui ka maismaaveonduse keskkonnamaksudest. Kolmas suur keskkonnamaksude ja -
annaabi.ee 
