valguda kirutamismaterjalile ühtlaselt. pilliroosule asendatud metslinnusuled. Kuid linnusuled riknesid kiiresti ja need tuli kirjutamise käigus järjest vahetada. Vastupidavamaks osutus metallist sulg. Neil puudus vajalik elastsus. Sobivaimaks kujunesid aga terassuled, mis muutusid kirjutamiskõlblikuks mitme täiustamise järel ja on kasutatud tänapäevalgi sulepea juures. Siid Hiinas leidus veelgi kergem aine kui bambus, nimelt valge siid. Siidi peeti kõige elegantsemaks krijutusmaterjaliks. Siid oli pehme ja kerge. Seda võis kokku rullida ja kaasas kanda. Siidile kirjutati tusiga pintsi abil.
Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide
Eesistujaks oli vanem maanõunik või kuberner (tähtsamate asjade arutamisel), kelle kaastöölisteks oli nõukogu. Tähtsam administratiivne organ rüütelkonna pealik (aadlikuna oli ta ka maanõukogu liige). Maapäeva istungite vaheaegadel tuli kokku rüütelkonnakomitee, mis tegi mitmesuguseid otsuseid, mida pidi kinnitama maapäev. Kuna rüütelkonna komitee võis igal ajal kokku tulla, siis oli see Eestimaa rüütelkonna käes elegantsemaks ja mõjuvõimsamaks relvaks oma poliitika ajamisel ja soovide läbiviimisel. Saare- ja Muhumaal säilis omavalitsuslik kord. Maapäev oli varustatud suurte volitustega. Samasugustena säilisid ka maanõukogu funktsioonid ning mees- ja adrakohtunike võimupiirid. Johann Reinhold Patkul Haritud, kiusliku loomuga maanõunik. Tõusis Liivimaa aadliopositsooni juhiks. 1694. aastal anti tema ja ta kaaslased mässu õhutamise süüdistusega Stockholmis kohtu
peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist.
Nii räägitakse sellest tihti ka kui "ületõlkimisest", mis kokkuvõttes ei muuda koguteksti mitte selgemaks, vaid hoopis ähmastab seda. 4. Õilistamine Luules käsitletakse seda poetiseerimisena, proosatekstide puhul retoorika valimisega. See väljendub keerukate, elegantsete lausete moodustamises algteksti baasilt ehk originaali toormaterjalist. Tegemist on originaali täiendamisega teksti elegantsemaks muutmise teel; stiiliharjutusega, mille tulemuseks võib olla aga liigne ilustamine. 5. Kvalitatiivne vaesustamine ehk originaalteksti sõnade ja väljendite asendatakse puudulike vastetega sihtkeeles. Eeskätt peab Berman siinkohal silmas kõlalist vaesust ja ka sõnakuju, mis mõlemad seostuvad mingil moel sõna olemuse ja tunnetamisega. 6. Kvantitatiivne vaesustamine Siinkohal viidatakse puudulikule sõnavarale või sõnade
Prantsusmaal), ehitiste üldilme oli suurejooneline, ilutsev, rikkalikult kaunistatud, samuti skulptuurid ja kullatud detailid. Iseloomulikud detailid olid ümarkaared, kõverjooned, ovaalsed aknad, karniisid, etteulatuvad hooneosad, viiludega aknad. 2. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv, kasutati palju õrnu toone, lillelisi mustreid, sagedaseks motiiviks oli orvand. Moodi tulid nipsasjad, mööbel muutus väiksemaks ja elegantsemaks. Baroki Interjööris olid ruum, skulptuurid ja maalid ühendatud ühtseks tervikuks, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda, ruum näib jätkuvat laemaalil ja lõppevat taevaga. 3. Itaalia skulptor ja arhitekt - Lorenzo Bernini. 4. Louis XIV lasi rajada jahilossi kohale suurejoonelise Versailles lossi. 5. Versailles loss - oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see ehitis endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline,
suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Mood rokokooajastul Barokk-kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad,
kaared. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud. Iseloomulik palazzole: -madal katus -kindlusetaolised ja raskepärased -akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed -3 korrust -1. korrus massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus oli kergemailmelisem 3. korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate, kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla. Tüüpilised Palazzod Palazzo Strozzi ja Palazzo Pitti. Sammaskäik Capilla Pazzi, Florens
1824- 1836. a. elas ta Pariisis. Rossini Pariisis elatud viimase kümne aasta loomingut tuleks vaadelda teda varasemad 20 aastat vaevanud füüsilise haigluse ning hingelise kurnatuse taustal. Alles Pariisis ärkas Rossini otsekui uuesti ellu. Tema tervis paranes märgatavalt, tagasi tuli tema tuntud huumoritaju. Ta ostis tüki maad Pariisi eeslinnas Passy’s, ehitas sinna villa. Samuti üüris ta Pariisis Chaussée d'Antin’i tänaval korteri, mis kujunes Pariisi üheks huvitavamaks ja elegantsemaks salongiks. Rossini viimasesse loominguperioodi kuulub üle 150 teose: klaveripalu, laule, teoseid kammeransamblile ning nende hulgas ka "Väike pidulik missa". Enamus neid teoseid kanti ette helilooja enda korraldatud Laupäevaõhtutel (Samedi soirs), 5 millest võtsid osa enamus Pariisis elavaid või Pariisi külastavaid kuulsaid kunstnikke ja teisi avaliku elu tegelasi.
näidendile Lucia di Lammermoor, kus peaosa mängis Luciano Pavarotti. 1991 toimus väljapanek Yūrakuchōs, Tokyos, see oli esimene kord kui Missoni looming näidatakse Jaapanis. Missoni näited olid peaaegu igalpool, alustades ujumisriietest kuni lõhnadeni välja. Ottavio ja tema bränd on võitnud 14 nimelisi-, moe- ja kunstiauhindu ülemaailma. Esimene saadi 1973 ja viimane 2007. Ottaviot on nimetatud üheks kümnest maailma kõige elegantsemaks meheks, jagades seda nime Robert Redfordi ja Weilsi Printsiga. Veel on teda nimetatud silmapaistvaimaks ja rikkamaiks meheks planeedil Maa. 1997. aastal otsustasid Ottavio ja Rosita astuda välja ettevõtlusest ja andsid oma kohustused edasi oma lastele. Vanem poeg Vittoriost sai turundusdirektor, Angelast sai loovjuht ja Luca hoidis töökorras firma tehnilist poolt. Peale firma üleandmist sai Missoni
sisekujundusest. Ruumid ja korrused pidid sulanduma välisfassaadiga. Tõi kunsti ornamendid, mis pidid olema sisekujundusel ja tarbeesemetel samad/sarnased. ¤ Edward Burne- Jones - maalikunstnik ¤ Arthur Macmurdo joonistab motiivi -> uus ornament. Puudub geomeetria, ebasümmeetrilised kujundid, lähtub orgaanilisest loodusest (lehed jne). ¤ Victor Horta Belgia- lainelisus, uus ehitustehnika, materjaliks raudbetoon- annab kandvad osad elegantsemaks teha. Ornament katab kõike (põrand, sein, trepp, käepidemed) ¤ Antonio Gaudi Hispaania- hinnatud arhitekt, loominguline, lainelisus, loodusornamendid, draakonimotiiv. ,,Püha Perekonna kirik" Barcelonas. (Pühendas end kiriku ehitamisele, elas seal, keegi teda ei näinud. Kui suvalisel hetkel jalutama läks, jäi trammi alla. ,,Güelli park" - fantaasiaküllane. ¤ Hector Guimard prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud.
Vivien Leigh (5 November 1913 7 July 1967) Scarlett O'Hara roll filmis ,,Tuulest viidud". Tõstis näitlejanna kiiresti moeikooni staatusesse. Ühest filmikostüümist sai ka üks ajastu enim kopeeritud kleite. 40-ndad Sõjaaeg tõi kaasa mehelikuma ja nurgeliste õlgadega moe. Seelikud lühenesid taas seda juba materjalipuuduse tõttu. Samal põhjusel kanti palju puutallaga kingi. Kuid 40ndate lõpuks muutub mood taas naiselikumaks ja elegantsemaks: seelikud pikenevad, õlad ümarduvad, tugevalt rõhutatakse vöökohta. 50-ndad Selle kümnendi moe põhiteemadeks olid naiselikkus ja rafineeritus seda lisasid nii kübarad kui tikk kontsad ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis pooletoobiseid pedal pusher- pükse koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikuid, mida
Siis asetatakse vaagnad kuumalusele, mis omakorda asetseb abilaual või spetsiaalsel kärul.Kuumad taldrikud on abilaua keskel kahe kuumaluse vahel. Sellise teenindamise puhul tõstetakse ette alati kahe käega.Abilaual valmis sätitud taldrikud asetatakse külastaja ette paremalt poolt. Toitu teist korda pakkudes vahetatakse taldrikud uute vastu, aga söögiriistad jäävad samaks. Serveerimist Inglise moodi peetakse kõige elegantsemaks ja see sobib: A-la-carte-Service väiksemate bankettide puhul, kuni 20 külastajat A-part-Service
mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Muusika Rokokoomuusikaks peetakse prantsuse klavessinistide loomingut. Muusikuid Jean Philippe Rameau üks tähtsam prantsuse heliloojatest ja muusikateoreetikutest barokk- ja rokokooajastul. Louis-Claude Daquin - prantsuse organist, klavessinist ja helilooja. Mood Muutusid inimesed ja nendega seoses ka kostüümid. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised
Tekkis vajadus lisaprojekti järele, milleks korraldati uus konkurss. Seekord kogunes 6 võistlustööd, mille üle otsustamine anti tuntud Saksa teatriarhitekt Heinrich Seelingule. Seeling soovitas jällegi justnimelt Bubõri ja Vassiljevi projekti, tuues esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik. TEATRIHOONE EHITAMINE Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe. Müürid said laotud 1909. aasta sügiseks, kui katsetati ka uudseid raudbetoonkonstruktsioone
Igapäevaseks riietuseks olid põlvepikkused, samuti ülierksad kleidid või kitsad seelikud, mida täiendasid peale õmmeldud tutid ja erinevad ehted nagu: vööd, massilised kõrvarõngad, pea- ja käevõrud. Suuremal määral tüdrukud eelistasid ruudulise, täpilise või laia triibulise mustriga riietust. Peale ajakirja ,,Krokodill" ilmumist riietumisstiil oluliselt muutus. Püksid läksid kitsamaks, ülikondade õlaosad läksid laiemaks, muutes väljanägemise elegantsemaks. Jalanõudena eelistati kõrge valge tallaga kingi, mida nimetati ,,mannapudruks". Eriliseks sikiks olid stiljagidel järgmised esemed: trofee tulemasinad ja sigaretikarbid ning ameerika mängukaardid, kus olid peale joonistatud poolpaljad naised pin-up`i stiilis. [ Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Mood https://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F%D0%B3%D0%B8 (10.05.18),
Esmalt oli moes varrukad, millel olid randmel nööbid. Seejärel keerati varrukaotsad tagasi ja kaunistati värvilise rüüsidega. Järgmiseks tuli varrukas, mis laskis käsivarrel terves pikkuses välja paista. Oli pitside ja paeltega üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba. Mood järgis barokiajastu arhidektuurile ja skulptuurile omast suunda. Riiestuste lõiked olid liikuvamad ja voolavamad, mõlema soo rõivastus muutus endisest elegantsemaks ja loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi
· Vanarooma arhitektuuris köitis ehitajaid eriti kuppel. · Kuna oskasid katta kupliga ainult ringikujulise ehitise, võeti kasutusele viklid, sfäärilised kolmnurgad, mis moodustasid neljast nurgast ylespoole tõustes ja omavahel yhinedes ringi. Kõige suurepärasem tulemus on Konstatinoopolis Hagia Sophia kirkus. · II õitsengu ajal hakati ehitama vikli ja kupli vahele tambuure. Tegid kupli veelgi kõrgemaks ning kogu hoone kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur. · Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis. Hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskp. Võrdsel kaugusel. · San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku
Odavama jalavarju kõrval jääb kohalik mõõdu järgi valmistatud (kingad eritellimisel) nahast jalanõu ikka au sisse. Nii nagu Inglise vill märgib ka kingsepa poolt valmistatud king kvaliteeti. 1800-50 naiste jalatsid 19. saj alguses olid naiste jalanõudeks õrnad sussid ja sandaal-sussid mille paelad Kreeka-Rooma sandaalide ja koturnide eeskujul ümber jala seoti. Tolle ajastu kõige elegantsemaks naiseks peetakse Napoleoni abikaasat keisrinna Joséphine´i. Napoleoni pompöössus pidi väljenduma ka tema abikaasa garderoobis. Ühe legendi järgi olla Joséphine kurtnud õukonna kingameistrile, et kingadesse tekkinud augud peale päevapikkust ringi kõndimist. Millepeale oli meister suurte silmadega imestanud: ,,Teie kõrgeausus suvatses nendega käia!?" Naiste kerged jalanõud olid tehtud nii õhukesed, et nende kasutamine oli mõeldav üksnes siledal parketil
saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj
Gooti stiil Gooti stiili sünnimaaks on prantsusmaa. Sõna ''gooti'' tähistab peamiselt Põhja-Euroopa arhitektuuris valitsenud stiili aastatel 1100 1500. Samuti hõlmab see tollase perioodi dekoratiivkunsti, kus kasutati palju realistlike detailidega ornamente. Puudus igasugune üldine esindamisplaan. roosaken Hilisematel aastatel muutus gooti kunst aina dekoratiivsemaks ja elegantsemaks. Kasutusele tulid keerukad mustrid ja rütmid. Gooti stiili alguseks võib lugeda 12. Sajandit. Itaalias aga 15. Sajandit. Eristatakse kolme perioodi: Varagootika 12 13 sajand Kõrggootika 13 14 sajand Hilisgootika 15 16 sajand Juhtivaks kunstistiiliks sai arhitektuur. Arhitektuuri põhi Kuningate galerii tunnusteks on terav kaar ja taevasse pürgiv ilme
- domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) - rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus kergemailmelisem 3. korrus kandva funktsioonita õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes 4 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: - suuremad aknad - fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: - iga korruse akende vahele paigutati pilastrid - pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel - pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks
akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) korrus– kergemailmelisem korrus– kandva funktsioonita– õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes ● 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: suuremad aknad fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. ● LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) ● Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: iga korruse akende vahele paigutati pilastrid pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel
annaabi.ee 
