Alkoholi liigtarvitamises nähti inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada ka siis, kui need otsused olid kahjulikud inimese tervisele ja tema lähedaste heaolule.Alkoholi tarvitamise levikut soodustavad tegurid jagunevad kaheks. Isikuvälised tegurid näiteks: vanemate joomine, kodune olukord,eeskujuks oleva täiskasvanu joomine,sõbrad ja mõnus olemine sõprade keskel, koolist puudumine, alkoholi kättesaadavus,alkoholireklaamid ja nende levik. Isiksusest tulenevad tegurid: elamustejanu, tahtmine end näidata ja silma paista,kohanemisraskused,võõrandumine,madal enesekontroll, oskamatus stressiga toime tulla,arvamus alkoholi positiivsest mõjust. On tuhandid põhjuseidmiks inimene haarab alkoholi pudeli ja loodab, et see teeb asjad paremaks, kuid kas ikka teeb ?Inimese käitumine ja suhtumine alkoholi on sotsiaalselt õpitav. Väga palju sõltub seejuures meist endast ja meie sotsiaalsest vastutustundest.Lapsed kasvavad enamasti üles koos oma vanematega, kes on
- aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist IMPULSIIVSUS - raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel - enesekontrolli prob: alko, söök jne - korrelatsioonis ekstravertsusega - impulsiivsus seotud otsmiku osaga - amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? Marvin Zuckermann- sensation seeking scale, elamustejanu. OKSÜTOTSIIN - sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad - ärevusvastane hormoon - oksütotsiin eritub imetamisel - oksütotsiin rahustab amügdalat ja kire olemasolul ei pärsi seksi ärevuse tõttu - foobiate bottom up ravi Neurootilisus- serotoniinisüst ja stressitundlikkus, neg emotsionaalsus
äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest) identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana) avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast). Alkoholi mõju lapse organismile Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke,
(b) karakteritüüpide teooriat (c) sotsiaalselt jäljendava isiksuse teooriat (d) tunnusjoonte dimensionaalset analüüsi 43. Tänapäevases isiksusepsühholoogias on isiksuse olulisimate põhiseadumuste hulgas esile toodud (a) agressiivsust, feminiinsust, kollektivismi (b) väljast sõltuvust, konformsust, kontrollikeset (c) avatust kogemusele, emotsionaalset stabiilsust, kohusetunnet (d) elamustejanu, rigiidsust, eksternaalsust 44. Isiksuse projektiivtestideks on (a) BIG-5, NEO-PI, Tellegeni skaala, alternatiivkasutuste test (b) MMPI, Catell'i 16PF, Raveni progresseeruvad maatriksid (c) TAT, Rorschachi test, Rosenweigi pilt-frustratsioonitest (d) subjektiivse heaolu test, elamusteotsingu test, maskuliinsustest 45. Olendi intelligentsus sõltub peamiselt (a) tema aju absoluutkaalust
bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4
response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L
response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L
äärmuslike vaadete ja käitumisega eksperimenteerimine sagedane segadus ja hirm (ühel hetkel nõutakse endi täieliku iseseisvuse tunnustamist, samas aga tuntakse tungivat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest) identiteedikriis (väljakutsuv käitumine on alateadlik viis oma teadvustamata sisemiste konfliktide väljendamiseks, samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana) avastuste aeg (riskeerimine ja elamustejanu on normaalsed käitumisviisid, ka mõnuainetega eksperimenteerimine on osa nooruki maailmast) (6) Millised on siis sõltuvuse kujunemise põhjused? Need võivad olla nii bioloogilised kui ka psühholoogilised: 1. Bioloogilised põhjused on organismi talitluse iseärasused, mis soodustavad sõltuvuse teket ja on seotud kogu keha siseorganite ja närvisüsteemis ehitusega. Sellel võib olla mitu põhjust nii pärilikkus kui ka närvisüsteemi kahjustused.
maailma, mõtestab seda lahti. Need vastused ei ole eeldatavasti juhuslikud, vaid väljendavad (projitseerivad) isiksuse seadumusi, kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse, hirme, isegi sundmõtteid. Tihti ei peeta kõiki selliseid teste usaldusväärseks ja valiidseks. Isiksuse seadumusi saab hinnata ja mõõta ka vaatluste, eksperimentide, biograafia analüüsi, tegevuse isikupäraste produktide, dokumentide analüüsi abil. Olulised mõõdetavad isiksuseomadused on nt veel: elamustejanu, subjektiivne heaolu, maskuliinsus/feminiinsus, impulsiivsus, kollektivism/individualism, konformsus, agressiivsus jmt.
kahjustus · Kas rekreatsiooniline Ecstasy on neurotoksiline? Tegelikud annused teadmata Annuste vastavus inimestel ja loomkatsetes (skaleerimine - kaalude suhe astmes 0,7 korrutatud annusega loomale) Mitmete uimastite kasutamine Ecstasy nime all müüakse mitmeid farmakone. Ecstasy vähendab aju serotoniinisisaldust 5-HT-närviülekande nõrkuse korrelaadid: · isiksuse muutused (suurenenud impulsiivsus, elamustejanu) · depressioon · ärevushäired · suitsidaalne käitumine 9. loeng anesteetikumid ja valuvaigistid Uimastite lihtsaim liigitus - kolm rühma · Närvilõõgastid · Närviergutid · Närvihälvitid Farmakonide liigitamise aluseks on manustamise mõjude summa. Tingimused - tavaline annus tavalisel manustamisviisil tavalises keskkonnas "tavalisele" inimesele Närvilõõgastid · Opiaadid - morfiin, heroiin etc ·Rahustid ·Gamma-hüdroksübutüraat (GHB) · Inhalandid ·Kanep
autonoomia, kõrge enesehinnang, hea kooliedukus. Suhtlemisoskus. Nendega peaks tegelema algklassidest peale. Kõike seda peaks tegema õpetajad igapäevategevuste kaudu, sest esiteks ei ole meil selliseid programme, mis konkreetselt selliste asjadega tegeleksid. Teiseks kui need programmid oleksid, peaksid õpetajad nagunii seda toetama oma tegevuse kaudu. Ühesõnaga mistahes probleemide vältimisel taandub asi lõpuks lapse enesehinnagule ja väärtustele. On leitud, et elamustejanu (need, kes vajavad pidevalt stimulatsiooni, väldivad igavust, otsivad põnevust, neil pole nii lähedased suhted oma vanematega) ja impulsiivsus on omadused, mis viivad ka riskivale seksuaalkäitumisele. Impulsiivsed jällegi tegutsevad enne mõtlemist Uuriti programmi mõju, milles põhikooli (14-15a) õppetegevusse pandi sisse HIV-i ennetuse elemendid: rollimängud (riskisituatsioonidest), teemad raseduse vältimisest, grupiarutelud, videod, noored HIV+ esinejad, vanemate kaasamine.
Võimed ja teised omadused tihti olulisema kaaluga KSAO knowledge, skills, ability, other 8. The five big kuidas mõjutavad 5 põhilist isiksusjoont töösooritust? 1) Ekstravertsus kirjeldab, kui seltsiv, jutukas ja ennast läbisuruv on inimene suhetes teistega (juhid, müügimhed) Emotsionaalne Reserveeritud Kaasalööja Üksik hunt Lobiseja Vaikne Aktiivne Rahulik Elamustejanu Kaine mõistusega 2) Emotsionaalne stabiilsus kirjeldab vastupanuvõimet stressile ja emotsioonide kontrolli (kõrge motivatsioon, töörahulolu) Muretsev Rahulik Temperamentne Stabiilne Ennast haletsev Ennast aktsepteeriv Häbelik Enesekindel Haavatav Vastupidav 3) Avatus kirjeldab vastuvõtlikkust muutustele ja huvitatust kõigest uuest (paremad kohanemisvõimed)
· Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness) · Aktiivsus (Activity) · Elamustejanu (Excitement-Seeking) · Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele (leopard) · Avatus fantaasiale (... to fantasy) · ... kunstile (Aesthetics) · ... tunnetele (Feelings) · ... teguviisidele (Actions) · ... mõtetele (Ideas) · ... väärtustele (Values) Sotsiaalsus (sinignuu) · Usaldus (Trust) · Otsekohesus(Straightforwardness) · Omakasupüüdmatus (Altruism)
· Kas rekreatsiooniline Ecstasy on neurotoksiline? Tegelikud annused teadmata Annuste vastavus inimestel ja loomkatsetes (skaleerimine - kaalude suhe 0,7 korrutatud annusega loomale) Mitmete uimastite kasutamine Ecstasy nime all müüakse mitmeid farmakone Ecstasy vähendab aju serotoniinisisaldust 5-HT-närviülekande nõrkuse korrelaadid: · isiksuse muutused (suurenenud impulsiivsus,elamustejanu) · depressioon · ärevushäired · suitsidaalne käitumine 13. loeng - Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid Tuntakse ka kui hallutsinogeenid, psühhotomimeetikumid, enteogeenid, deliriandid, delusinogeenid, mispertseptinogeenid, müstikomimeetikumid,psühhotogeenid, fantastikumid, illusogeenid, entaktogeenid, skisogeenid, psühhoheuristikumid ... Psühhedeelikumide ehk närvihälvitite efektid esinevad harva puhtal kujul; sageli lisandub ka
§7 õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine: - Õpetajate koolituse, sealhulgas liikluskasvatuse ettevalmistamise nõuded kehtestatakse „Eesti Vabariigi Haridusseaduse“ §5 lõike 2 punkti 7¹ alusel. Isikuomadused mõjutavad hoiakuid ja käitumist Riskeeriv käitumine on kõige püsivamalt seotud impulsiivsusega. Impulsiivsuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid skaalasid: - Uudsusejanu - Elamustejanu - Seiklusjanu - Hüperaktiivsus - Mõtlematus - Pidurdamatus - Eensoo, D. 2008 2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a. Liiklusõnnetuste arv, milles said kannatada 204 191 225 185 lapsed Neis hukkunud lapsi 6 1 4 1
• Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response). Omadus tuleneb harjumustest. + 3 SÕLTUMATUD ISIKSUSE DIMENSIOONI (PEN): Neurootilisus – emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus. Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus. Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Ekstravertsus – introvertsus. Suhtlemise aktiivsus. Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll. Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega. Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist. SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- )
nõudvas keskkonnas. Lisaks põhiskaaladele võimaldab NEO-TRI kirjeldada isiksust detailsemate aspektide kaudu. Nimelt eristatakse iga põhiskaala raames kolme alaskaalat, võimaldades selle abil välja tuua isikuslike omaduste individuaalse profiili. NEO-TRI küsimustikus sisalduvad alaskaalad on järgmised: I Emotsionaalne stabiilsus · Masendus · Abitus · Ärrituvus II Ekstravertsus · Elamustejanu · Eestvedamine · Seltskondlikkus III Avatus · Kunstilembelisus · Kujutlusvõime · Mõttesügavus IV Sotsiaalsus · Usaldamine · Sõbralikkus · Osavõtlikkus V Meelekindlus · Asjalikkus · Korralikkus · Sihikindlus Iga vastaja tulemusi võrreldakse vastavate rahvuslike, sooliste ja vanuseliste normidega, mis on koostatud ligikaudu 3000 inimese vastuste põhjal. Küsimustik NEO-TRI koosneb 199
kohustus ehk uskumus, et elu on tähendusrikas ja tal on eesmärk väljakutse ehk hoiak, et kõik raskused või koormavad elusündmused on normaalsed ja annavad võimaluse isikliku meisterlikkuse tõstmiseks ning arenguks (Kobasa, 1979; 1982) · Kobasa on leidnud, et sitke isiksusega inimesed haigestuvad peale stressi kogemist väiksema tõenäosusega kui teised · Isiksuse sitkus on seostatav stressi teiste leevendajatega, nagu kontrollkese ja elamustejanu. Hull, Van Treuren, & Virnelli (1987) leidsid, et sitke isiksuse kolmest omadusest seostuvad tervisega oluliselt ainult kohustus ja kontroll · Sitke isiksuse mõiste on tekitanud suurt huvi ja on uuritud, miks ja kuidas sitke isiksus vähemate haigusteni viib · Tundub, et sitke isiksus näeb ühelt poolt maailma vähem ohtlikuna ja teisalt iseennast enam suutlikuna tegelda stressi tekitavate sündmustega kui nö tavainimene suudab
annaabi.ee 
