3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot) TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust DISPARAATSUS – tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis (kahelt erinevalt
asukohad selgeks; aitavad vastustega, st motoorika juhtimisel · Muutuse ja konstantsuse kindlakstegemine: Kiiresti adapteeruvad retseptorid vastavad küsimusele ,,kas midagi on seal?" (nt kerge puudutus; silmas kepikesed liikumise tuvastamiseks, m-v nägemine, ka hämaras) Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (nt surve retseptorid, sensatsiooni hajum; silmas kolvikesed värvide jaoks) · Iseenese ja teiste eristamine: Eksterotseptiivsed: välistele stiimulitele reageerivad retseptorid Interotseptiivsed: meie endi tegevusele reageerivad retseptorid (tähenduse andmine välisele stiimulile, ka nt optilise ja auditoorse flow tõlgendamine liikumisel; vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites) · Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon
ensüüme, söömise algatamist). Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Aisting-Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist –
Ei anna vastust küsimustele mis on seotus väärtustega, esteetikaga, eelistustega, religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus Oletus/väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused. 7. Aistingute liigitus (õpik). 1.Eksterotseptiivsed 2.Interotseptiivsed 3.Proptiotiivsed 8. Taju apertseptsioon (õpik). Taju sõltuvus inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, kogemustest 9. Kunstnikud ja illusioonid. 10. Psühholoogia peamised ülesanded. 1.Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ütlen, et tunnen end nii nagu tunnen 2.Psühholoogiliste nähtuste seletamine, põhjuste otsimine: miks tunnen end nii nagu tunnen? 3
1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2
Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaator selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud Kontaktsed vahetus kontaktis (kompimine, maitsmine,puudutusaisting) Distantsed ei ole vahetus kontaktis (nägemine, kuulmine,haistmine) Eksterotseptiivsed retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine , kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-,kehatemperatuuri-, tasakaalu-jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid Tundlikkus:
ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess). Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad tundenärvi lõpmed ehk retseptorid kehapinnal või siseorganeis; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud; erutust töötlevad peaaju osad. Analüsaator on reflektoorne ehk igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon. Aistingute liigid Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel, eristatakse: – eksterotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). – interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid.
Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine)
Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib)
Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib)
retseptor ->analüsaator Ärritaja miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine
retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine
- Nahas on erinevad tundlikkust arusaavad retseptorid. - Aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot - Lateraalne pidurdus Muutuste ja konstantsuse kindlakstegemine: - Kiiresti adapteeruvad retseptorid vastavad küsimusele „kas midagi on seal“ (kerge puudutus, kepikesed liikumise tuvastamiseks) - Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (surve, sensatsiooni hajum, kolvikesed värvide jaoks) Iseenese ja teiste eristamine: - Eksterotseptiivsed – välistele stiimulitele reageerivad retseptorid - Interotseptiivsed – meie enda tegevusele reageerivad retseptorid Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse – nt peopesal rohkem ki käsivarrel, koertel parem haistmine lõhnaretseptorite tiheduse tõttu. Sensoorsed nägemisteed Teadlik genikulostriaat - Optiline kiasm e nägemisristmik - Info läheb kõigepealt risti ja kuklasagaras jõuavad kokk. - Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest
osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja
kombineeritult. Liigid ja üldised seaduspärasused Liigid Aistinguid liigitatakse valdavalt retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: kontaktne ja taktiilne (kombitav) distantne retseptsioon (ärritaja vastuvõtmine) nägemine, kuulmine, haistmine in distantsed. Kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud on kontaktsed. Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad seseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemp-, tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi asitinguid. Seaduspärasused
Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad
annaabi.ee 
