Albert Marquet (18751947) meri, veekogud Maurice de Vlaminck (18761958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Andre Derain (18801954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Avatud aken - Raoul Dufy Baía de Nápoles - Albert Marquet Ekspressionism Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks Saksamaal tegutsenud ekspressionistid 1905. aastal moodustus rühmitus "Die Brücke" Eesotsas Ernst Ludwig Kirchner Karl Schmidt-Rotluff Emil Nolde Ernst Ludwig Kirchner Emil Nolde
loobusid varju ja valguse kasutamisest. 1905. Aastal esines rühm noori kunstnike oma maalidega Sügissalongis,kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaagu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" . (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida nimetatakse ekspressionismiks. (www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt) Kuulsaimaks fooviks võib lugeda Henri Matisse'i,kelle arvates ei peaks loodust kopeerima, vaid tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendama. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida nimetatakse ekspressionismiks . Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi
kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsu se keeles " expression " - väljendus) Foovid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice de Vlaminck · Andre Derain · Georges Rouault Henri Matisse · Foovide rühmituse keskseim kuju · kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada · kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt
omapärase neoimpressionismi stiili, kus anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused nagu näiteks Sügissalong Pariisis, mille tõttu sai alguse fovism. Foovid hülgasid kõik varemad mõttevisiid ja kasutasid hoogsaid ja metsikuid pintslitõmbeid, et maalida teoseid, mis mõjusid erakordselt jõulised. Saksamaal tekkis kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks. Sarnaselt foovidega üritatakse väljendada kunstniku sisemisi tundeid. Üsna pea tekkis ka kubism, mille üks kuulsamaid esindajaid oli Picasso. Kubistidele oli iseloomulik erineva värvikäsitluse kasutamine (eristatakse näiteks sinist või roosat perioodi Picasso puhul) ning ka inimese anatoomia vägivaldne moonutamie. Põhiliseks väljendusvahendiks olid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud (mitte värv nagu foovidel). Hakati valmistama kollaaze (liimitud pildid)
EKSPRESSIONISM Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte
lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest. Ta visandas liikuvate kehade üldised piirjooned. Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Ta oli ka foovide rühmituse eestvedaja. ,, Avatud aken", ,,Tants", ,,Vestlus". 4. Mida tähendab ekspressionism? Millest saab alguse? Kus levib? Foovidega samal ajal algas Lääne-Euroopas kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (pr.k- väljendus). Levib Saksamaal. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 5. Võrrelda foovide ja ekspressionistide loomingut. Foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemist. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja
). Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest.Keskseim kuju oli Henri Matisse(1869- 1954).Värvid sõltuvad kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Rühmitus oli ühtne 1907.aastani.Rühma liikmedest olid tähtsad veel ka Raoul Dufy(1877-1953),Andre Derain(1880-1954),Maurice Vlaminck(1876-1958),Georges Roualt(1871-1958). Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionism(pr. k expression-`väljendus`).Ekspressionistide eelkäijaks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust" rõhutama just foovid.Väljenduslik kunst Saksamaal, sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika.19 ja 20 sajandi vahetusel olid noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch, aga huvi tunti ka postimpressionistide ning Kaug-Ida ja keskaja kunsti vastu. 1905.a
kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. Informaalne kunst tekkis niisiis vastandpoolusena geomeetrilisele abstraktsionismile 1945.1946. aastal nn Pariisi koolkonnas. Ecole de Paris on üldnimetus kõikide moodsa kunsti viljelejate ja edendajate kohta, kes kahe sõja vahel Pariisis, sedaaegu veel maailma kunstimetropolis, avangardset kunsti lõid. Sarnast loome meetodit nimetatakse USAs abstraktseks ekspressionismiks, samuti kasutatakse selle kohta nimetust action painting aga sellest täpsemini veidi hiljem. l maalilisejärgne abstraktsionism, l minimalism, l Veel alavoole: Lutsism -(kiir') ehk rajonism (rayonnismé; rayon 'kiir') on 1911. aastal tekkinud ning vene kunstis levinud futurismi erivorm. (Mihhail Larionov ja Natalia Gontsarova) l Tasism- Näiliselt on pilt kujunenud juhuslikest, kohati räpakatest värvilaikudest, ent tegelikult on ikkagi püütud
kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti
- Armastas muusikaga ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. - Tema maalide värviilu on õrn, magusam. - Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum. - "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism - Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles expression "väljendus"). See on väljenduskunst. Tekkis Saksamaal. - Kõik muutus dünaamilisemaks, jõulisemaks, nurgelisemaks. - Ekspressionistidele meeldis postimpressionistide värvikäsitlus. - Suureks eeskujuks olid van Gogh ja Munch. Villu
Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada abstraktseks ekspressionismiks. Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad.
Tihi kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Näiteks teostatud tööd võivad olla ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Assamblaaz on mahuline kollaaz. Kasutatakse väga erinevaid materjale, kuid võrreldes tasapinnalise kollaaziga on tulemus ruumiline. Informalism (prantsuse art informel) on 1945.-1946. aastal Pariisis tekkinud kunstisuund. Sarnast kunstisuunda USA-s nimetatakse abstraktseks ekspressionismiks. Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund.Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi.
Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone.
Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone.
ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi
Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodumotiiv olla täis liikumist. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädavustada liikumise mõnda hetke, visandas H. Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis sound, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust'' rõhutama just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka Saksamaal. Enamasti kasutataksegi terminist ekspressionism just saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse
Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete
meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). ● GEORGES BRAQUE (!882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale „väljendusele“ hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit „ekspressionism“ just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van
nt Mark Rothko. Ad Reinhardt, Abstraktne maal. Õli, lõuend, 1948 Willem de Kooning, Naine V 1940ndad-1950ndad: abstraktne ekspressionism Termin “abstraktne ekspressionism” esimest korda 1929 näituse kataloogis. Siit hakati kasutama ajakirjanduses (1946 New Yorker) *Kunstniku imago – geenius, prohvet *Seda liikumist ongi hakatud tagantjärgi nimetama “abstraktseks ekspressionismiks”; kunstnikud ise eelistasid “New Yorgi koolkonda” *1947 kriitik Harold Rosenberg lõi termini “action painting” (tõlkes: protsessimaal) *Aprillis 1950 hoiatas Willem de Kooning kaaskunstnikke end defineerimast – et jääda kättesaamatuks. Abstraktsed ekspressionistid pole kirjutanud manifeste, nad polnud iial “grupp” Greenwich Village’ist New Yorgis kujunes kunstnike keskus 1949 asutasid nad klubi New Yorgi 8. tänaval Greenwich
kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks. Ekspressionism Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid
Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 37-48 Jean Leymarie ,,Fauves and fauvism" Netist mõned aadressid, kust leiab enamiku 20. sajandi voolusid ja kunstnikke: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www.artcyclopedia.com/ EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse
.."Art of the 20th Century" lk. 37-48 Jean Leymarie ,,Fauves and fauvism" Netist mõned aadressid, kust leiab enamiku 20. sajandi voolusid ja kunstnikke: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ http://www.artcyclopedia.com/ EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete
annaabi.ee 
