14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis
Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning toetati kohalikke ülikuid ning
Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas. · Neil oli hästi palju vaime · Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta
· Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast Lüüdia alistamist võeti kasutusele vermitud raha. · Pärslaste usk:
sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad.
slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. 14. Hetiitidele on omistatud ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Nende riigi ajal, umbes 1300 aastat eKr, hakati Väike-Aasias töörisstade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse. Algas rauaaeg. 15. Kaananimaa moodustab Süüria, Liibanon ja Palestiina. Kaananimaaks nimetati Foiniikiat ning rannikul asetsevaid linnu. Oli põlluharimise piirkond. 2 a tuh võeti kasutusele kiilkiri
Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18
Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud. Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana. 5 Säilinud Pasargadae linnaväravad Säilinud Pasargadae linnaväravad 2 6 Persepolis Persepolise palee ehitamist alustas Dareios I 518 aastat eKr. Palee on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise palee trepid ja terrassid oli ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt ametlikku protsessiooni.
surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks.
asjades ülikutest koosneva nõukoguga. Impeerium oli suur ja selle koosseisu kuulusid sõltlasriigid. Kõik tahavad olla ju kõige võimukamad ja teistest sõltumatud nii ka Hetiidid. Oma võimu lainedamiseks pidasid nad mitmeid vallutussõdu. 1200 aastat eKr purustasid aga meile teadmata sissetungjad Hetiidide pealinna Hattusa. Pärsia, suurriigi rajas kuningas Kyros II (5559-529 eKr). Pärsia pealinnaks oli Ekbatana, kus oli väga suur impeerium. Pärsia riik oli stabiilne, ning rahvastesse suhtuti väga suure lugupidamisega. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk staapideks. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest osast teise. Väike-Aasia lääneosast Susa linna viiv Suur Kuninga tee(2400 km pikk), kujunes ajapikku oluliseimaks, mis oli varustatud postijaamadega. Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334
linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju kirja arengule Pärsia suurriik: territoorium, pealinnad, valitsemise iseloomulikud jooned. Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine. 4 pealinna: Persepolis, Susa, Ekbatana, Babülon. Riigi eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule.
· Matemaatikas kasutati 60nendsüsteemi võtsid üht-teist neilt üle. · Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased · Kujunes kuukalender · Persepolis, Ekbatana, Susa ja Babülon · Riik oli jagatud asehaldurkondades ehk satraapideks HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse Hetiitide kronoloogiline ülevaade · Alamatelt nõuti, et nad tunnistaksid kuningat ja maksasid makse · Kujunes tugev riik 1700 a eKr, pealinnaks Hattusa
Hetiidi 1700-1200 eKr tänapäeva Türgi aladel Indoeurooplased Pealinn – Hattuša Sõjavägi tugev : Kaarikuvägi, sõjaline aristokraatia, ratastel kodarad Lihtrahvas olid vabad talupojad Hakkasid esimesena sulatama rauda Riiki juhtis kuningas Pärsia riik 6-4 saj eKr, Iraanis Kyros II riigi kuningas ja rajaja Mitu pealinna – Susas, Persepolis, Ekbatana, Babülon Suur kuningatee Tulekummardajad, ei ehitanud templeid Uskusid, et maailma valitseb ’tark isand’ 19. Iseloomustada muinas-Ameerika rahvaid: Asteegid 14-16 saj Mehhikos, Kesk-Ameerika Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: valitseja, sõjamehed, kaupmehed, lihtrahvas, orjad Tegevusalad: kauplemine, põlluharimine, loomakasvatus Kõige suuremad ohverdajad Piltkiri
pole midagi säilinud. Meedialased on iraanlaste esivanemad. Nad olid lähedased ka sküütidele: keeltel lihtsalt eri dialektid. Esimesed teated Meediast olid Salmanssar III (Assüüria kuningas) kaudu. Meedia allus erinevatel aegadel Urartule ja Assüüriale. Herodotuse järgi oli esimene kuningas Deioces, kelle ajal toimus ülestõus Assüüriale. Alates 669 mainitakse Assüürias Meediat iseseisva riigina. Pealinn Ekbatana, tänapäeva Hamadan. Pole teada, kas Deioces tegelikult olemas oli. Samuti omistatakse riigi loomist kuningas Phraortes'ele. Esimene reaalne valitseja oli Cyaxares Ukshatar (625-585), kes lõpetas sküütide võimu (hävitas, pagendas või assimileeris). Tegi armeereformi. Aastal 616 alustas ta Babüloonia abiga sõda Assüüria vastu, tegi Assuri ja Niinive
Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest
rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt:
rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt:
indoeurooplased. · Suurriigi rajas Kypros II (559-529) vallutades Iraani, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja tema järglane ka Egiptuse. · Dareios II proovis alistada Kreekat. · 330 eKr langes Pärsia impeerium Makedoonia Aleksandri vallutustega. b. Valitsemine: · Suurkuningas sageli õukonnaga ringreisil 4 pealinna (Susa, Persepolis, Ekbatana, Babülon). · Satraabid kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud) c. Suhtumine alistatud rahvastesse leebe: · Toetuti kohalikele ülikutele. · Ainsaks nõudmiseks maksud. · Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused)
Viimased 8 aastat pidas kodusõdu pärslastega. 550 väljusid võiduga pärslased. Võimu sai Kyros. Algas 200 aastane ülemvõim. Olid võimul 550-529. koos temaga tuli Ahhemiidi dünastia, mis püsis Pärisa riigi lõpuni. Ta oli suur vallutaja. Vallutas Babüloonia 539. Piirati linn ümber, linnaväravad avati võitluseta, vastuhakku polnud kuni paleeni. Kyros keelas linna süütamise ja tegi sellest ühe pealinna. Rajas 5 tükki korraga 1. Persepolis 2. Babülon 3. Suza 4. Ekbatana 5. Barzargada Kyros tungis välja Indiani ning Egiptusesse. Egiptuse sõjaretke katkestas valitseja surm. Kambyses on järglane 529-522, vallutas Egiptuse, Süüria ja Palestiina. 522 puhkes tema vastu ülestõus. Jaumata ülestõus. 7 ülikut kukutasid Kambysose ja asusid ise valitsema. Heitsid liisku ja valitsejaks sai Dareios I ja peale seda suri Kambysos mürgituse teel. Kogu oma võimuloleku vältel ta sõdis. Tegi umbes 50 sõjakäiku. Vallutas Süüria ja palestiina alad
Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe
605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia läänepoolne osa jäi Lüüdiale. Võimsaim Lüüdia valitseja oli kreeka pärimuse järgi Kroisos (u 560 546). Tema võimule allusid ka kõik Anatoolia lääneranniku kreeka linnad peale Mileetose, millega olid sõlmitud liidusidemed. Konflikt Pärsiaga kuninga Kyrosega tõi kaasa Kroisose lüüasaamise ja Lüüdia languse Pärsia võimu alla aastal 546. Meedia Riik kujunes Iraani lääne ja põhjaosas, pealinn Ekbatana. Kreeka pärimuse (Herodotose) järgi oli ühtne riik kujunenud juba VII sajandi esimesel poolel. Assüüria allikad seda ei kinnita. VII sajandi viimasel kolmandikul tõusis Meedia Assüüriale ohtlikuks konkurendiks. 614 sõlmis kuningas Kyaxares (u 625 585) liidu Uus-Babülooniaga, mille tagajärel vallutati 612 ühiselt Niinive. Kyaxarese võitlus Lüüdia vastu lõppes 585 a. rahu- ja liiduleppe sõlmimisega, millega Anatoolia idaosa jäi Meedia võimu alla. Kreeka
a. Ninive ja viis 609. a. Assüüria purustamise lõpule. Meedia võimu alla langesid seni Assüüriast sõltunud alad Mesopotaamiat põhja poolt piiravas mäestikuvööndis. Läänepoolseid maid alistades põrkas Kyaxares kokku Lüüdia kuninga Alyattesega, kuid sõlmis 585. a. eespool juba nimetatud rahu- ja liiduleppe. Nii oli Meedia tõusnud lühikese ajaga hiigelriigiks, mille valdused ulatusid Iraanist Anatoolia keskosani. Pealinn Ekbatana asus meedlaste tuumikaladel Lääne-Iraanis, kust lähtus soodsaim tee Mesopotaamiasse. Kreeka pärimuse järgi oli meedlaste võimu all ka nende lähedane sugulasrahvas pärslased, kes elasid Iraani lõunaosas Elamist ida ja kagu pool. Pärslased kõnelesid indoeuroopa keelt ja olid meedlastele etniliselt niivõrd lähedased, et kreeklased peaaegu samastasid neid. Küllalt suur oli pärslaste keeleline ja kultuuriline sarnasus ka India aarjalastega
kelle määras ametisse kuningas ja kes jälgisid et maksud koguneksid ja et säiliks rahu. Lisaks ka formeerisid alalist sõjaväge ja rakendasid elanikkonda avalikel töödel. - Lõi vana-pärsia kirja, sooviga anda oma riigile staatust. Dariuse ajal tehti ka tagantjärele kuningate nimedega raidkirju. - tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda - Dariuse ajal hakati raha müntima, enne vahetati niisama kulda hõbedat ja muud. Pärsia religiooni-ja rahvastikupoliitika (pmts sisepoliitika?) : religioosne sallivus (mitte üksikisiku vastu). Pärsia kuningad valitsesid nagu despoodid. Kõik, kes ei kuulunud perekonda, olid kui orjad.
Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest
annaabi.ee 
